Tas tóbesine tau qúlaghaly kele jatsa da bylq etpeytin asa salmaqty myna meni alandatu-abyrjytu – qiynnyng qiyny. Odan da mýshkil bir dýnie – Ospanhan Áubәkirovtyng «jalghyz qalghanda qalpaghymen әngimelesip, bәtenkesimen úrsysatyn...» sózsheng keyipkerine qarama-qarsy bolsa da, onashada rahattana oigha berilip, qiyalymen qiya sharlaytyn bú paqyrynyzdy birdeneden jalyqtyru.

IYә, mening onaylyqpen ishim pyspaydy. Tipti әldebireuding jylanqaraghy joq syldyr su әngimesining ózin airyqsha yqylaspen tyndap... otyrghanday qalyp tanyta alamyn. Shyn mәninde onyng betine bedireye qarap, arasynda bas iyzep otyrghanymmen, basqa – ózime qajetti hәm qyzyqty nәrselerdi oilap ketetinim de ras. Yaghni, shiyrek ghasyrgha sozylghan shiyki spektakliding ózi meni asa zeriktire qoymaydy.

Sondyqtan da men sonau ózim mektep bitirgen jyly bastalghan Kópseriyaly Kórkem Qoyylymnyng búdan әri de jalghasa beruinen esh qoryqpaymyn. Óitkeni, aittym ghoy – onaylyqpen jalyqpaytyn adammyn. Ras, bastapqyda, Qoyylymnyng alghashqy seriyalarynda, sergek edim. Onyng ýstine, kóz aldymdaghy is-әreket te, aitylghan sóz de, tastalghan úran da әu basta tartymdy hәm qyzyqty bolatyn. Sahnadaghy sanqyldaghan ýn, sayraghan әuenge әbden eligip, entelegenim sonday, eldi kiyip-jaryp, kópting aldyna shyghyp ketuge sәl qalghanmyn. Biraq kóp úzamay oqighasy qaytalanyp, sózderi súiylyp, әrtister jasandylyqqa úrynyp, Qoyylym júrttyng ishin pystyra bastady. Tipti eshteneden zerikpeytin mening ózim bir-eki ret qalghyp kete jazdadym. Sahna tórindegi sayypqyrandardyng sózi bir basqa, isi bir basqa bop, ózgerip ketti. Zaldaghy júrtshylyq eptep narazylyq tanytugha  kóshti.

Biraq kórermenmen júmys istep ýirengen Teatr qyzmetkerleri eki arada túryp alyp, zaldaghylardyng narazylyghyn sahnadaghylargha jetkizbedi. «Myna júrt nege shulap jatyr, tynysh otyryp tamashalay ma?» dep әnsheyin súrap qoyghany bolmasa, sahnadaghy akterler men onyng syrtyndaghy rejisserler shyn mәninde zaldaghy elding nege narazy bolyp jatqanyn bilgisi de kelgen joq. Narazylyq kýsheye týsti. Tәrtip búzghan birneshe shydamsyz kórermendi saqshylar ústap alyp, úryp-soghyp, aqyry zaldan shygharyp alyp ketti. Qayda әketkenderin bilmedim.

Búdan song júrtshylyq renishin ashyq bildiruge batpay, onashada ózara kýnkildeumen boldy. Shyghyp ketuge bolmaydy – rúqsat joq. Qoyylymdy kóre bereyin dese – qyzyqsyz; jәy qyzyqsyz bolsa meyli-au, endi әrtistering zaldaghylardy kópe-kórneu mazaq qylugha kóshipti! Amal joq, tóze túrugha tura keledi.

Kópseriyaly Kórkem Qoyylym әli kýnge jalghasyp jatyr. Kórermenning kónili qazir kóterinki. Ras, spektakli sapasynyng kýrt jaqsaruynan emes, sahnadaghy әrtissymaqtardyng aqylgha syimaytyn ótirik oiyndaryna kýluden. Biz kýlgen sayyn sahnadaghylar da shabyttanatyn bolsa kerek, búrynghydan da rabaysyz, búrynghydan da qisynsyz, búrynghydan da kýlkili birdemeler oilap taba beredi. Sirә, myna týrlerimen kórermenning ishegin ýzip, aqyry óltirip tynatyn shyghar.

Men búl Qoyylymnyng әli jalghasyp kele jatqanynan qoryqpaymyn. Shetsiz-sheksiz dýnie joq, mәngi jýre beretindey kóringen «Santa-Barbara» da bitti ghoy! Sol siyaqty múnyng da bir nýktesi qoyylar.

Mening qorqatynym – keyi-i-i-i-in, myna spektakli finalyna jetken song da, zaldaghy kórermenge basqa kórinis, basqa baghdarlama úsynylghannan keyin de, bizdi «Shirkin, sol Kópseriyaly Kórkem Qoyylym ghajap edi ghoy, iyә?! Jalpy tarihta dәl sonday halyqtyng kónilinen shyqqan, dәl sonday qyzyq, dәl sonday mazmúndy Qoyylym bolyp kórgen emes-au! Jәne eshqashan bolmaytyn da shyghar!» dep, taghy da ótirik qol shapalaqtatyp, taghy da ótirik tamsantugha mәjbýr etetini. Men osy bolashaq qorytyndydan qorqamyn.

Sәken SYBANBAY

Abai.kz