Ar ma? Armanyz? Armysyz? Osynyng qaysysy maqúl? Qazirgi әdeby til aiyryp alyp, «Armysyzgha» aidar taqqan. Sonda qalghan ekeuining hali qalay bolmaq? Ѳleng sѳzding qadirin bizden gѳri tәuir bilgen búrynghy shaldar «Ar ma?» degendi qolay kѳrgen synayly. Onyng jauaby, eki bastan «Bar bol!». Biz býginde «Sәlemetsiz be?» dep amandasyp, oghan jau­ap bergende «Al, qaytesin?!» degendey «Sәlemetsiz be?» dep qayta súraymyz. Osynymyz orystyng «Zdravstvuyte» degenine dәl solay «zdravstvuyte!» dep sәlemdesu rәsimining kóshirmesi emes pe eken? Sәlemge әlik alghanda abzaly «Sәlemet bolynyz» deu emes pe? Ho-o-sh, «Ar ma?»degenge qayta oralayyq. «Batyrlar jyrynda» qalay deushi edi? «Janyna keldi ar ma dep, aldynda kisi bar ma dep». Ѳzbek pen úighyr, qaraqalpaq pen týrikmen jәne sol aghayyndarmen qoltyqtas jýrgen ѳz qandastarymyz әli kýnge birimen-biri «Armanyz», «armandar» dep amandasyp jatady. Búdan shyghady – osynyng ýsheui de bizge bѳten emes. Bѳtensirep jýrgen ѳzimiz. Sѳz – dýniye. Dýniyeni syrtqa tasymaydy, ishke tasidy. Ýiim kѳrikti, sәndi, jihazdy bolsa eken dep tasidy. Átten, keyde biz ishke tasudyng ornyna, dalagha tastaymyz. Sѳzding «auruyn» dәl biletin shaldar býginde siyrek. Ilgeride siyrek te bolsa bar edi. Sonyng biri – Quan aghan-tyn, qazaqtyng kѳrnekti aqyny Quandyq Shanghytbaev. Sol Quan aghang kitabyna «Ar ma, respublikam» dep at qoyady.

Biz osy túsqa kelgende «Ar» sѳzin omonim auylynan izdeymiz. Izdesek ony úyat-iman, obal-sauaptyng elinen tabamyz. Quan aghang túnghysh kitabyn «Ar» dep ataghan. Múndaghy «Ar» - ataqty orys aqyny Vladimir Sokolov aitqan «Net shkol nikakiyh. Toliko sovesti». Quan aghannyng poetikalyq geneziysining týp-tamyry túnghysh jinaghy «Ar» jaryq kѳrgende, Múhtar Omarhanúly Áuezov ólenge últtyng aryn arlaytyn aqyn kelgenin bilip, balasha quanghan. Ѳkinishke qaray, quanysh úzaghynan sýiindire almady. Ekeuine de «últshyl» degen aiyp taghylyp, el ishi ala tayday býlindi. Aqqu – kiyeli qús. Nazyrqansa, shoshyghan kѳline qaytyp oralmaydy. Quan aghang sol ketkennen tabany kýrektey shiyrek ghasyrgha taqau uaqyt boyy ѳleng auylyna atbasyn búrmapty. Ѳleng – bayaghynyng ertegilerinde aitylatyn qyryq birinshi qaqpa sekildi dýniye. Dúrysy – múny ashpau kerek. Ashtyng eken — basyng jerge jetkenshe qyr sonynnan qalmaytyn qyrsyq pen qyzyq, sәtsizdik pen quanyshqa ѳzim baryp úryndym dey ber. Qyryq birinshi qaqpa, aqyry, ѳz degenin istep tyndy. Quan aghang ѳlenge qayta kelgende: "Ar! Sen sau bolsan, sana, sabyr, sarqylmas, Ádiletimning toly arnasy tartylmas, Qara dýnie qaptap kelse, qaymyqpan, Ajal qaupi ar kýshinen artylmas", – dep keldi. Syrbazdyqtyng týp qazyghy – úyat pen iman. Úyat, iman degen kisi әr nәrsege ayalay qaraydy. Toptay shabu, qosarlay tizu, qosamjarlay ózeureu - syrbazdyqqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn qasiyetter. Jaratylysynda kirpiyaz, bekzat Quan aghang Qúdaydyng qútty kýni toqpaq jal, toban ayaq shobyr da, qúighan qasyq-qúlyn mýsin jarau da alaman tasyr ghyp jatatyn jyr jazyghyna ѳz jýirigin siyrek shyghardy. Ѳzegin ѳrtep, jýregin jaryp shyqqan jyr jinaqtarynyng qoldan-qolgha tiymey, oqyrmanyna jetip jatatyny da sol sebep.

Quandyq Shanghytbaev – sonysymen birge, qalyptan shyqpas taqualyqtan ada erkin aqyn. (Chehov esinizde me, «Chelovek v futlyare») Ol – bәseke-talastan, jasandylyqtan irgesin aulaq ústaytyn erkindik. Osydan attay 75 jyl búryn (1940 jyly) ѳleng tabaldyryghyn: "Ѳmirding shalqar kѳshesin, Keshemin erkin shandatyp, Ѳngerip altyn kesesin, Simirem qanbay shәrbatyn", – dep batyl da aghynan jaryla attapty. Mine, sodan beri onyng ómiri ѳzin de, ѳzgeni de qaytalamay, jyr jarysynda shashasyn shangha shaldyrmay, tarlan shabysta ótti. Sѳz siqyryn synaptay mysqaldap, qyzghyshtay qoridy. Úly Múhan, Múhtar Áuezov onyng «Ar» atty túnghysh jinaghyn oqyghanda qanday kýy keshkeni bizge beymaghlúm. Ol keshegi tili qazaqsha shyghyp, medreseden sauat ashyp, sodan ýlken mәdeniyetke qúlash úra bastaghan jaqsy men jaysandy kѳzinen tizip әketken kerbaq zamannan keyin eski múralardy iygeruge eshkimning de batyly barmay, «atam da sen, anam da sen – partiyanyn» qylyshynan qan tamyp túrghanda: "Men – qazaq! Qymbat maghan babam jeri, Tyrnalar qiqu salghan samal kѳgi. Beder joq aidynynda ainadayyn, Az alqa ainalayyn Shaghan kѳli. Arqada aqqan sel bop jasty bilem. Shúbyrghan aq taban bop ashty bilem, Qan iysi qolqany atyp, Anyraqayda, Jer qapqan atanәkes qasty bilem. Maqtanam, úlynmyn dep senin, qazaq, Sýiemin jerimdi abat, elimdi azat. Jonyna janym pida, tuma meken, Bir saghan baghyshtalghan peyil taza, aq!" – degen ѳlendi oqyp, kѳpten kѳrinbey ketken eski tanysyn kѳrgendey quansa kerek. Eski tanys deuimizding ekinshi jaghy taghy bar. Múhang eskishe oqyp, jazu bylay túrsyn, Shyghys әdebiyetin ѳte jaqsy bilgen. «Tartys» atty segiz suretti piesasynyng keyipkerleri Yusuf qary men Jәlel әpendi farsy tilinde sóilesedi. Joq, dúrysy Múhang olardy farsysha sóiletedi. Til ózge tilder arqyly bayyp otyrady. Kezinde qazaq tilin arabizmder, farsizmderden «chistartu» nauqany jýrgende, talay әsem tirkes, әdemi sѳzderding qosaq ara bos ketkeni mәlim. Soghan ishtey jany ashyghan Múhang Shyghys әdebiyetin tәuir biletin Quan aghannyng ѳlenderinde jii úshyraytyn «gýlstan», «gýltәj», «nәpәqa», «jәnnәt», «ilham», «sýmbil», «qúmbyl», «maysa sabat», «aq torqa búlt», «yrankѳk dala», «pýlish bel», «qamqa qyr», «kýmis mizan kýz kezi», «nart qyzyl kýn» sekildi naghyz qazaqy tirkesterdi kѳrip, sýisinse kerek.

Ol, әsirese, bauyrlas tatar halyq poeziyasyn jaqsy biletin. Marqúm Ghalym Ahmedov aqsaqal, Syrbay Mәulenovpen keyde tatarsha sóilesushi edi. Bizding shyghys poeziyasyna qyzyghushylyghymyzdy qúptap, tatar auyz әdebiyeti ýlgilerinen tәrjima jasaudy úsynghany bar. Sol ә degende-aq sәtsiz bastalyp, «besigende túnshyqqan» isimizding keybir ýlgileri ghayyptan tayyp saqtalyp qalypty: "Qara da ghana qara ormandar bar, Qazanat kerek óterge, Qiyamet dosqa jaralghandar bar, Sen, jylama, erkem, bekerge. Qara ormandardan qara jelder eskende, Qar týn kerek jyrlargha. Sol jasyl toghaylargha, sol belesterge, Qayta oralatyn kýn bar ma. Qalay úmytasyng Edildi kórkem, Edilge jylda soghalyq, Orysqa sheshkenshe belindi, erkem, Óle qal búrymyna oralyp". Oqyp shyghyp, týpnúsqamen salystyrghan Quan aghan: «Sening múnyng qazaqshagha qarap úlyp túr, audarmada naghyz tatar múny sezilui kerek, әitpese, bәri beker» dep short kesti. Keyin ol tatar ólenining eng abyroyly, eng talantty ókilining birinen sanalatyn «Dәrtnamany» ýlgige alyp, jeke kitap jazghanda naghyz tatar múny degen, rasynda osynday bolugha kerek shyghar degen oy keldi. Qadyr Myrzaliyev «Dәrtnamany» oqyp «mynaday tәrjima mening qolymnan kelmes edi» dep shynyn aitty. Anyghynda, ol tәrjima emes edi, ol Quan aghannyng tól shygharmasy bolatyn. Álbette, kósh basynda tatar shygharmasy túrghany anyq. «Beri kele tatar әdebiyetimen jýieli týrde tanysyp, beytanys saf túnyghynan qana júttym. Búryn ótken Qúl Ghali, Múhamediyar, Qandaoi, Choqyriyarlardy (osynyng dúrysy Choryar, yaki, Sharyar, demek bayaghy bizding Shәdi tóre jyrlaghan «Tórt dos» boluy da bek mýmkin) bylay qoyghanda, bertindegi Zakir Ramiyev, Ghabdulla Toqay, Saghit Ramiyev, Shayhzada Babich, Hady Tahtashtardyng әrqaysysy úzaq tarihy bar tatar mәdeniyetining biyik-biyik bir-bir asqary siyaqty» dep jazdy Quan aghang keyin. Ol «Dәrtnamanyn» avtory Zakir Ramiyevting shygharmashylyghyn qatty qadirledi. «Ol ekeumiz Ordyng suyn tel ishken jerlespiz »dep te jazdy («Egemen Qazaqstan», 01.08.1992). Zakir Ramiyev óz zamanynyng abyroyly aqyny bolyp qana qoymay isker azamat retinde qazaq pen tatargha kóp enbek sinirgen kisi kórinedi. Áueli tatar moldalarynan bilim alyp, oquyn Ystambúlda jalghastyrsa kerek. Elge oralghanda shyghys mәdeniyetin jetik biletin sharqshúnas-oriyentalist ghana emes, sauda-sattyq, iskerlik qabiletterimen keng tanylady. Onyng iyeliginde irili-úsaqty zauyt-fabrikalargha qosa birneshe altyn keni de bolghan. Reseyding asa iri alpauyttarynyng biri bola túra ózining birde-bir kitabyn shygharmaghan, kerisinshe, tatardyng talantty aqyndaryn kóp qamqorlapty. Zakir Ramiyevting ólenderin Syrbay Mәulenov te tatar tilinde jalyqpay oqushy edi. Átten, tuys eldermen osy sekildi baylanystar songhy jyldary mýlde azayyp ketti. Ol әlbette keyin aitylatyn, arada jyldar ótken son, zaman ózgergen song asyqpay jiktep-jiliktep aitylatúghyn әngimening arqauy.

Quan aghannyng tilin aqyn Serikbay Ospanov arnayy zerttep, tamasha enbek jazdy. "Qyrattaghy qyzyl qyrshyn ishinen, Qopal samghap kѳterildi kýshigen. Áreng qaldy aman-esen beyshara, Bir saudayy bala týlki tisinen" nemese: "Boz buazy bastapty. Ѳtti kѳktem. Otty selin shildiger tѳkti kѳkten. Janastyrdy joghary kѳterip ap. Saghym shayqap keledi kóp týbekten!". Ne: "Kók jiyekte qalghyp túr, Kók ala bas kóp búlt, Nege sonsha órteydi, Ѳzegimdi ѳrt qylyp". Bayqap qaraghanda, tabighat salghan suretting astarynan adamdar keshken tirshilikting tynysyn tanugha bolady eken. Tabighat pen adam әreketi әdemi ýilesim tauyp túr. Sheberlik janar arbaytyn kórinister arqyly sheshimin tapqan. Asyly, artyq boyausyz oy men sezim tútastyghyna jýdә qatty nazar audardy. Quan aghang ѳlenderining ә dep bastalghanynan erkin qúiyla jóneletini de sodan bolar.

"Kѳk jusannyng shashaghyna qúmyrsqa. Shyghyp alyp shyqqa shomyp túr әli, Tynyn tastap túnyp túrghan túrmysqa. Antennasyn ary-beri búrady". Mine, osy shumaqta aqyndyq ghajap angharympazdyghy bayqalady. Búl tústa taghy bir bayqaghanymyz, tereng oy aityp, ýlken polotno jasau ýshin ýlken taqyryptar izdeu tipti de shart emes eken. Kѳnil kѳzimen qaray alar adam ýshin, ainalamyzdaghy mamyrajay tirshilikting ѳzinen ѳlen-ѳmirding ѳzegi kѳrinbek. Quandyq Shanghytbaev shyghar­mashylyghyn sóz etkende әdebiyetting basty elementi – til mәselesine erekshe toqtalyp ѳtken jѳn. Ѳytkeni, halyqtyng til qazynasyn paydalanudaghy onyng ýnemshildigi men sheberligi, talghampazdyghy, ѳleng ónerin múrat etkeni kim-kimge de ѳnege bolarlyq. Keyingi tolqyn aqyndar, ѳmirden erte ѳtken Kenshilik Myrzabekov pen Júmatay Jaqypbaevtan sony angharar edik. Osy bir tústa, jasyratyny joq, aqyn ólenderin oqyghanda keybireuler «Quandyq jyrlarynda týsiniksiz sѳzder kóp» degendi jii tilge tiyek etedi. Biraq bizdinshe dәl osy jerde aqyngha kinә artu artyq. Týptep kelgende tildi bilu bar da, ony ѳlshep qoldanu taghy bar. Orynsyz qoldanylghan sóz – ornyqsyz. Ol ólenge opa bermeydi. Jyrdyng shyrayly boluy ýshin tilding shúrayly boluy shart. Songhy jyldary Otanymyzgha taghdyr tәlkegimen bir kezderi shetke auyp ketken qandastarymyz oraluda. Aralarynda әdebiyetshileri az emes. Qay qaysynan da angharatynymyz – oralman aghayyndar meyli, Qytayda, meyli múnghyldyng dalasynda jýrsin ana tilimizdi qaymaghy búzylmaghan qalpynda taza saqtay alghan. Shan-sharaf, izet-ýrmet olargha! Eger Quan aghang sekildi sóz qadirin biletin eski shaldar tiri bolghanda oralman aghayyndardyng elge tez sinisip, әdebiy-sayasi, әleumettik prosesterge integrasiyalanyp, etene aralas ketui búdan góri jyldam, búdan góri jenil, búghan qaraghanda manyzdyraq bolar ma edi?! Eski maqal: «Biyding aitqanyn qúl da aitady, әtteng auyzynyng duasy joq», deydi. Dualy auyz qariyalargha zәru ekenimiz talas tudyra qoyar ma eken? «Elge el qosylsa qút» degen kóne sózdi jana shyqqan kýndey jaqyn tútatynymyz sodan.

Ana bir jyly Beyjinge jolymyz týsti. «Balqan, Balqan, Balqan tau, ol da bizding barghan tau» degendey, Beyjinde de qazaq az emes eken. Qytay Halyq Respublikasy Últtar uniyversiytetining janynda qazaq tili men әdebiyetin ýiretetin, zertteytin arnauly újym bar. Shetinen sen túr, men atayyn otanpәruar jigitter men qyzdar. Qazaq óleni dese ishken asyn jerge qoyady. Erkin, Múhtar, Bolash sekildi ústazdar shәkirtterine sapaly bilim, sanaly tәrbie berude óz isterining ýzdigi atanyp kele jatqan jandar ekenine kózimiz jetti. Shette jýrse de tilin, dilin, dinin joghaltpay, elim Qazaqstan, últym Qazaq dep jýrgen sol azamattardy kórgende eriksiz tebirenesin. Esimizde erekshe qalghany - sol Qytay Halyq Respublikasy Últtar uniyversiytetining múghalimderi de, týlekteri de Quang aghang jyrlaryn jaqsy kóredi eken, nege degende tili bizge jaqyn, әste, Altay ne Tarbaghataydyng qazaghy bolugha kerek dep jobalaydy. Jaqsyda jattyq joq degen osy da. «Qansha jasap ólse daghy aqyndy, Jas edi dep eske alyndar, tughandar!» – degen sóz bar. Osy joldar Quang aghang tiptes kisilerge arnap aitylghan sekildi. Ol biyl toqsangha keledi eken, toqsan degen mәujiregen shaldyng jasy ghoy, Quan aghandy oghan qalay qiyamyz? Ileken, Iliyas agha Jansýgirov shaldyqty qalay suretteushi edi: «Qaudyrap appaq quday saqal-shashy, Qaltyrap jyndanghanday qoly, basy… irindep, syghyrayyp eki kózi, bizdershe hat bilmeytin bir qatty shal, Juan it sýiek bermes jalmauyzy». Búl – aulaq asyl aghadan! Ol sol aq jibek kóilegining ónirin aq samalgha ashyp tastap, qon qara shashy jelmen jelbirep, sәuirding osy jana ghana jauyp ótken júpar janbyrynan songhy shyq toly shalghyndy keship órtenge órlep bara jatqan súlu qalpynda kóz aldymyzda qalyp qoyghan. Basqa basqa, kәrilik, egdelik әuel basta súlu jaralghan súnqar aqyngha esh jaraspaytyn sekildi ghoy, tegi.

Quan aghannyng qyzy Gauhar әkesining shygharmashylyghyn halyqqa nasihattauda eren enbek sinirip keledi. Ózi jetekshilik jasaytyn «SaGa»baspasynan әke múralaryn shygharyp, talmay izdenu ýstinde. Úly Jәnibek (Áz Jәnibek) Shanghytbaev әkesining ólenderin saghattap jatqa oqidy. Quan aghang «Kәri býrkit» atty ataqty jyrynda qantýbit, qansýrek, shәuli atau­laryn kóp biletinin kórsetu ýshin әdeyi alyp otyrghan joq, taqyryp tabighaty sony talap etedi. Jyr jarasymy oryndy qoldanylghan sóz, tilge oramdy ýndestikte ekenine kóz jetkizdik. Aqynnyng tandauly dýniyelerining biri «Shaja» anyz dastany. Osy bir shaghyn da bolsa, salmaqty shygharmadaghy auyrlyghy – amanattay, qiyndyghy – qiyamettey kýndi basynan keshirgen Qazaq elining qayghy-múny oqushynyng ón boyyn titirkendiredi. Á degennen-aq, bir-birimen shymyr baylanysqan shumaqtar shyrmauyna iligip, oqigha iyirimine boy úsynasyz. Zúlymdyqtyng betin qamshy bolyp osqan abyzdyng sѳzderine kѳz jýgirtelik: "Saluly orda san júrtym, Sahara kezgen kerbaqpyn. Salalap keshken san búltym, Sayasyz bezgen beybaqpyn. Taudaghy tarlan targhylym, Tabany tiygen kerbaqpyn. Arlan da qúba alghyrym, Shalaghay shýigen beybaqpyn". Nemese mynaghan qúlaq salayyq: "Tarp úrghan taudyng taghysy, Tarpanday basyp kelesin, Tarlauyt nudyng barysy. Ashanday basyp kelesin, Qayrauyq doly bozkýiim, Shanaqty teuip kernesin, Jelkildek soqqan jezkýiim, Jeregey búlttay órlesin". Múnda oqushyny baurap alatyn alma-kezek alshyly-shik týsip jatqan alliyterasiya, assonanstardan da búryn ѳlendegi foliklorlyq saryn ýlgisi. IYә, qaytalap aitamyz, foliklorlyq saryn ýlgisi. Ѳzimizding tól әdebiyetimizde ghasyrlar eleginen ótip, ѳlshenip, bizge saf altyn kýiinde jetken altyn qazyna. Búl – atadan qalghan múra. Úrpaq boryshy – múrany tozdyru emes, ozdyru desek, sózge arqau etken dastan dittegen jerinen shyqqan. Ishki yrghaqtar, aforizmder, teneuler, sinonimder, idiomalardyng nebir әsem ýlgileri de osynda. Oqushy Shaja ayarlyghyna kýiingen sayyn abyzdyng adaldyghyna, aghyl-tegil tókpe aitqyshtyghyna sýiinedi. Til shúrayyn tóge әspettelgen búl dastan Quandyq aqyn talantynyng bir qyry. Búl - kópshilik kѳnilinen shyqqan shygharma.

Quandyq Shanghytbaevtyng taghy bir erekshe atap ѳtetin qyry - onyng audarmalary. Bir kezde úly Múhtar Áuezov baghalaghan aqynnyng audarmashylyq qasiyeti әli de ashyluyn kýtip jatqan kezekti bir tyng dýniyeler. Sol aqyn: "Ѳlensiz mening kýnim joq, Onaza emen oljagha. Elese elim úlym dep, Jetedi maghan sol ghana", – depti. Aqyn armanynyng iske asyp, jyr-sýier qauymgha sýiikti bolghanyna qanshama uaqyt ótti. Áytse de, jyr jihazynda jasau-jabdyghy týgel ólendi ómir dep úqqan aqyn qashan da izdenis ýstinde ekenin kitaptan song kitapta dәleldep ótti. Jalpy, sóz basynda aitylghan Arlylyqqa eshkim de ýiretpeydi. Ol tua bitti qasiyet ekendigi – aksioma. Biraq ýlgi tútarlyq, úlaghat alarlyq azamat aqyn bolatyny basqa, ѳzinshe bir әngime. Osy túrghydan kelgende ѳzin aqynmyn dep sezingenderge Quandyq Shanghytbaevtan alar ýlgi-úlaghat úshan-teniz. Ѳytkeni, ol til men sѳzdi ghana ýndestirip qoymaydy, azamattyq pen aqyndyqty, arlylyq pen adamgershilikti airyqsha biyik qoyady. Sodan baryp aqynnyng kirpiyazdyghymen astasqan ishki әlem tazalyghy kim-kimdi bolsa da eriksiz eleng etkizedi. Ruh sheksizdigin tudyrghan uaqyt – dep qazirgi aumaly-tѳkpeli, qiyny men qyzyghy qayshylasqan kezende sony talap etedi. «Sapar shalghay, jol alys, Aqyngha joq eshuaqytta demalys», – deydi Quan aghang «Týrkistan» atty óleninde. Siz әli de sapardasyz, ústaz!

Esenghaly RAUShANOV,

Amanhan ÁLIMÚLY.

ALMATY.

Abai.kz