Abzaly qazaqty samarqau, úiqydan oyanghysy kelmeytin ynjyq, jalqau dep kýstanalau beker. Senbeseniz, jәy qitaban qazaqqa da, últtyq mәsele, qazaq mәselesi degennen anadaydan aulaq jýretin, ishken-jegenine mәz atqaminer qazaqqa da pәleninshi jyly, pәlen degen jerde, pәlenshekenning pәlenjyldyq mereytoyy, pәlenbay degen rudyng ómiri atyn adam estimegen pәlenbay degen batyrynyng beton atqa minip, beton nayza, beton qylysh ústaghan eskertkishining ashylu saltanaty bolady eken dep týn ortasynda shaqyrsanyz, úiqyly kózin sipalap tang alakeuimnen jetip kelmese maghan keliniz. Nemese taghy da bir onjyldyq, jiyrmajyldyqtyng strategiyalyq josparyn jasadyq, sony oryndaugha júmyla kiriseyik  dep úran tastanyzshy. Naghyz úly dýbir, du-dumannan, júmys oryndarynda  qyzu talqylanghan mitingilerden kóz asha almay qalasyz. Al eger sol qazaqqa ózining tek últtyq mәselesin, mysaly, bir memlekettik tildi 24 jyldan beri óz biyigine kótere almay-aq qoydyq, Qazaqstandaghy býkil telearna kýndiz-týni oryssha sayrap túr, sottardaghy, býkil qúqyq qorghau organdaryndaghy is-qaghazdary týp-týgel әli kýnge oryssha, múny qolgha alatyn uaqyt jetti ghoy. Au, bizding eshbir elge, eshkimge tәuelsiz el degen atymyz bar ghoy deseniz ghana «asyqpau kerek», «asyqpaghan arbamen qoyan alady» dep bayaghy úiqyly-oyau mәngirgen qalpyna týsedi de ketedi. Tipti, sen orysty qorlap túrsyng dep ózine tap berui de mýmkin. Sol qazekem, toy-tomalaqshyldyq, mereytoyshyldyq úranqaylyghyn osydan túp-tura bir jyl búryn «1941-1945 jyldardaghy Úly Otan soghysynyng 70 jyldyghyna dayarlyqpen» taghy bir kórsetti. Biz dәl bir osy soghys turaly 70 jyldan bergi jazylghan milliondaghan kitap, maqala, suretteme, ocherk, kino, kinojurnaldar az bolghanday endi Qazaqstannyng әr oblysy óz aimaghynan soghysqa attanghandardyng aman qaytyp kelgenderden bastap habar-osharsyz ketkenderding tizimin týgendegen kitaptar shygharugha kiriskenimizge de jyl bolyp qaldy. Múnday kitaptar búdan búryn  osy soghystyng 50-60 jyldyqtary kezinde de shygharylghan edi. Mynau solardyng jalghasy nemese sony qaytalaudyng jana bir týri. Jer-jerde osy 70 jyldyqqa dayarlyq barysy turaly jiyndar ótkizilude. Radio men telehabarlar óz aldyna.

Biz búl jerde búl is-sharalardy ótkizbeu kerek dep otyrghan joqpyz. Óitkeni, baqilyq bolghan aruaqty silamaghan adam tiri júrtyn da silamaydy. Biraq әr nәrsening shet-shegi, mólsheri bolatyny siyaqty toy-dumannyng da, meyram-merekening de ózine layyqty ólshemi boluy kerek. Áytpese, 70 jyldan beri ýzbey toylanyp kele jatqan osy merekege búrynghy obkom sekretarlary, raykom sekretarlary men oblys, audan әkimi bolyp zeynetke shyqqandardy bas qylyp, el ishindegi aqsaqal-qarasaqaldy jinap, bir jyl búryn ebil-sebil bolyp, oghan sonshama qyruar qarjy bóluding qajeti bar ma? Búl birinshi oilanatyn mәsele.

Ekinshiden, 1941-1945 jyldardaghy soghysty Otan soghysy dep ataugha qatysty pikirding ekige airylghanyna da talay jyl boldy. Ony býgingi úrpaqtan jasyram deu jәne sol aitylyp kele jatqan ótirik-shyny aralas kýiinde tarihta qaldyram deu de qúr әureshilik. Ony Otan soghysy dep ataugha qarsylar ol kezde býkil 15 respublika bir ghana Reseydin, yaghni, Mәskeu Kremlining koloniyasy bolghanyn, onyng qúramyndaghy qazaq, ózbek, әzirbayjan, týrkimen, tәjik, tatar, bashqúrt jәne basqalary әskerge zorlyqpen, kýshtep alynghanyn kóldeneng tartady. Olardyn  sózining jany joq dey almaysyz. Sol qyrghyn soghys bastalardan 4-5 jyl búryn ghana kenes halqy nebir qughyn-sýrgindi bastan ótkerip, zәrezap bolyp qalghan edi. Sonau 1925 jylghy tәrkileu kezeninen bastap, birese halyq jauy, birese bay-qúlaq, birese Amerikanyng ne Japonnyng tynshysy degen súmdyq «tazalaudan» ótip, әbden ýrgedek bop qalghan halyq arasynan búl soghysta «Otan ýshin», «Stalin ýshin», «Moskva ýshin» dep shyqqandar, әriyne, az bolghan joq. «Otan ýshin otqa týs, kýimeysin» degen orasholaqtau mәtel de - sol kezding «tuyndysy». Sonyng aldynda ghana últ taghdyrynyng ony men solyn, paydalysy men zalaldysyn elep-ekshep, últqa dúrys jol siltey alatyn kózi ashyq, oiy ordaly, «qazaghym» desen, keudesinde atqaqtap soghyp túrghan júdyryqtay júmyr etti júlyp beruge dayar jәne sonysy ýshin Mәskeu tandap jýrip qynaday qyrghan, qyrmaghany týrmege tyghylghan býkil últshyl azamatynan airylghan qazaq últy búl kezde әri sayasy sauaty óte tómen, on-solyn, dúrys-búrys jolyn tandap ala almaytyn әri әr nәrseden shoshynyp qalghan jas bala siyaqty edi. Onyng ýstine, Kenes Ýkimetining eldi bay men jarly, eskishil men janashyl, dindar soqyr men kózi ashyq azamat dep qyzdy-anagha, úldy-atagha qarsy qoyghan sayqaly sayasaty da qara halyqty әbden esengiretip tastaghan-dy. Búl kezende bolisheviktik-kommunistik iydeologiyanyng jýrgizgen júmysy óte joyqyn boldy. Sonyng bәri toghysa kelgende adamdardyn, әsirese qazaq últynyng sanasyna jer betindegi júmaqqa jeteleytin jalghyz jaryq júldyz Mәskeu degen soqyr sezimdi myqtap ornatty. Úrys dalasynda neshe aluan gazetterge ótirik erlikterge, jalghan maghlúmattargha toly maqalalar jariyalanyp jatty. Keudesin oqqa tosushylar, ambrazuranyng auzyn tósimen jauyp artyndaghylargha «Stalin ýshin», «Moskva ýshin jan pida» dep aiqaylaytyndar turaly lepirme materialdar kóptep basyldy. Ár respublikadan sol Mәskeudi, Stalindi, Leningradty, Kremlidi, orys halqyn maqtap jyrlaytyn qart aqyndar qoldan jasaldy. Kim qalay dese de biz әli kýnge sheyin sanamyzdaghy sol kezenning soqyr seniminen aryla qoyghan joqpyz.

Áriyne, bәrimizding de әkelerimiz ben atalarymyz sol qan soqtagha, dәlirek aitsaq, orys memleketi men nemis memleketining arasyndaghy qandy qyrghyngha qatysqany ras. Biraq sol marqúmdardyng arasynda sol kezde ózderining kim ýshin, ne ýshin ajalgha qarama-qarsy barghanyn aqyl-oy tarazysyna salugha sana-sezimi jetpegenderi de, ókimetting zorlyqpen qoysha jinap aparyp soghysqa salghandary da, soghystan qashqandary da (dezertirler), úzaq jylgha sottalyp nemese atugha búiyrylyp týrmeden әkelingender de myndap, jýz myndap sanalatyn edi. Býgin ghana emes, osydan 20 shaqty jyl búryn-aq sol soghysta kórsetilgen talay «erliktin» ótirigi shyghyp, baspasóz betinde ara-túra bolsa da jariyalanyp túrdy. Ataqty panfilovshylar diviziyasynyn, osy kýni Almatyda eskertkishi túrghan 28-panfilovshylardyng qoldan jasalghan, oidan shygharylghan ótirik ekeni jaqynda ghana baspasóz betinde taghy da jariyalandy. Áriyne, ótkendi qazbalay berudi eshkim jón demeydi. «Sóz qughan bәlege jolyghady», biraq búl jerde әngime bәle quuda emes, әngime bizding agha úrpaqtyn, ata úrpaqtyng sol zamanda dushar bolghan

                Mәskeuge tabynushylyq pen qúlshylyq sanasy

býgingi azat elimizding jas úrpaghynyng sanasyna әli de sinirilip kele jatqanynda bolyp otyr. Ony kózimiz kýnige kórip te otyr. Kýiingen adam ne demeydi sondayda

                              Kótere almay keudesi nala jýgin,

                             Aqtaryp-aq jatsa da dala múnyn

                             Arsalandap jetesiz jetkinshek jýr

                             Biri–qyzyl, biri–kók balaghynyn.

                                Úrpaghynnyng azaysa azbaghany

                                Janyng qaytip, halqym-au, jaz bolady?

                                Sanylausyz, sanasyz sol úrpaghym

                               «Mersedeske» mingenge mәz bolady,

                                 Ayta bersem tausylmas qayghym taghy,

                                  Men eskeksiz qayyqpyn aidyndaghy

                                 «Es kirgiz, – dep, – Elime!»

                                  Bir Alladan

                                  Tilek ettim qos qoldy jaydym-daghy, – dep, beykýnә býgingi jastardy kýstanalaghanyndy da bayqamay qalady ekensin. Útyry kelgende aita keteyik, biz «Úly Otan soghysy» dep aspandatyp, atoylap jýrgen búl soghys turaly eki jaqty pikirdi sonau Kenes zamanynda da talay estigenbiz. Al býgin she? Býginde osy soghysta jenip shyqtyq dep maqtanatyn orys pen qazaqtan basqalar bar ma, joq pa bilmeymiz. Bir biletinimiz bizding qazekeng ata-dәstýrin, tilin, dilin, basqa da býkil tirligin týzetip alyp, endi sol ghana qalghanday-aq sonau jyldary «general Sabyr Rahimov qazaq eken, ózbekter ózbek qyp aldy, ony qaytaryp aluymyz kerek» dep aldaqashan marqúm bolghan adamnyng әruaghyn qayta-qayta tebirente berdi. Sol soghys kezinde de, odan keyin de «Rusiya biylәn Germannyng úryshy bizgә nemәga kerek?!» deytin ózbek aghayyndar KSRO qúlasymen senderge keregi osy ma degendey Tashkent metrosyndaghy bir beketten de, taghy bir audannan da S.Rahimovtyng esimin aldy da tastady. Ukraina men Baltyq elderi  9-Mamyr kýngi «Jenis toyy» dep atalatyn merekeni mýlde atap ótpeydi.

IYә, biz jelókpelikten, atoyshyl, úranshyldyqtan aldymyzgha jan salmaymyz. Ásirese, Mәskeuge, Reseyge adal, shyn jýrekten berilgenimizdi dәleldeytin әr sәtti qalt jibermeymiz-au, qalt jibermeymiz. Bizding aqsaqaldarymyzben de, qyrmasaqal qartamystarymyzben de pikirtalastyra qalsan, qazaqty adam qylghan orys dep qyzylsheke bolatyndar әli kóp. Ásirese,  osynday qúlminezdik biz Reseyden azattyq alghan 1991 jyldan bermen tughan jastar arasynda da kezdesetinine janyng kýiedi. Áriyne, onyng eki týrli sebebi bar: birinshiden, olargha mektepte de, JOO-da da ata tarihymyz әli de bayaghy kompartiyanyng reseyshil pighylymen jazylghan núsqasy onsha kóp ózgertilmegen kýiinde oqytylady. Olardy oqyghan jas úrpaq, ata-babamyzdyng býkil tarihynda jonghar, yaghni, qalmaq degen bir ghana soyqan dúshpany bolghan eken dep oilaydy. Olar oqityn tarih oqulyqtarynda Reseyding sonau 1592 jyly kazachestvo degendi qúrghannan bastap qazaq dalasyn, qazaq auyldaryn (Batys ólkemizdegi) qanshama ret qangha boyap kelgeni, batys ólke qazaqtarynyng olargha qarsy erlik shayqastary turaly dәnene de aitylmaydy. Al Kenestik Resey kezindegi qughyn-sýrgin, qayta-qayta әdeyi jasalghan asharshylyq, qazaqty qyryp joydyng ózge de sharalary turaly ne aitylmaydy, ne atýsti qysqasha ghana toqtap ótiledi. Ekinshi sebep, býgingi jas úrpaq janaghy biz aityp otyrghan ana tiline kózqarasy kerenau, últtyq tәrbiyeden maqúrym, sayasy sauaty da ortaqol, sóite túra ózgege eliktegish, reseyqúmar atqaminerlerden estigenin kókeyine qúiyp alady. Qateleu aitsaq, Qúday keshirsin, biraq solardy kórip otyryp janyng kýigennen:

         At ýstindegisi namyssyz, arsyz kil kerden,

         Aqsaqaldary jan-tәnin jaldap kýn kórgen

         júrtyma qarap, jabyrqau jyrdy tógemin

         Esi bar qazaq enirep jylar jyr-shermen, - deging keledi eken.

         Demegende qaytesin, sol atqaminerler men әrtýrli dýbәralar «Jenis toyynyn» ózin toy emes, qazaqty shoqyndyrugha tatyrlyq dýrbelenge ainaldyryp jiberse. Senbeseniz qaranyz: әnebir joly aty darday «Aq jol» partiyasy 9-Mamyr kýni saryala qonyzdyng qabyghynan aumaytyn jibek taspalar-lentalar taratyp, qazaqty qaryq qyldy. Ol «Danq lentasy» dep atalady. Reseyde Georgiy lentasy dep atalatyn búl taspany qazekemning atqaminerleri osylaysha danqqa ainaldyrdy. Búl patshalyq Reseyde hristian dinindegiler әulie dep ataytyn Georgiyding qúrmetine bekitilgen Georgiy kresining ýstingi jaghynda qara men sary týs aralas taspa bolatyn. Ony o zamanda bú zaman qazaq keudesine taqpaq týgil ústap kórmegen, onday nagradagha (marapatqa) eshqashan qazaq úsynylghan emes. Ras, anasy qazaq aq patshanyng generaly Kornilov osy ordendi taghyp jýripti. Sonda búl ne janalyq? Álde sol «jiyenimizdi» eske alu ma? Sol taspa ótken jyly Almatyda da qarday borap ketti. Keybir әuleki qazekemder ony kóligining aldy-artyna taghyp alyp, qashan qara kýz týskenshe tastamay jelbiretti de jýrdi. Biz búl jerde «Jenis toyyn» toylamayyq degeli otyrghan joqpyz. Alayda, әrbir sanaly, kózi ashyq qazaq

 Georgiy lentasy men kresi Reseyding imperiyalyq sayasatynyng jalghasy

ekenin týsinui kerek. Ony birese keudesine, birese kóligine baylap jelbiretip jýrgen qazekem kórshiles, dindes, tildes bauyrlarymyzgha kýlki bolyp jýrgenin bayqamauy da mýmkin. Olargha tipti orys aghayyndar da ishtey myrs-myrs kýlui әbden yqtimal. Búl lenta, yaghni, taspa orys-týrik soghysy (1768-1774) kezinde Resey imperiyasyna shyn berilgendigin, erligin, aqyl-kenesin kórsetkenderge arnap 1769 jylghy 26 qarashada II Ekaterina patshayymnyng pәrmenimen (búiryghymen) bekitilgen. Onyng kuәliginde «Reseyge kórsetken qyzmeti men erligi ýshin» degen jazu bolghan. Onyng iyesi ómir boyy jalaqy alyp túrghan, ol baqilyq bolghan song búl marapat pen jalaqy onyng úrpaghyna berilip otyrghan. Búl taspa patsha әskerindegi Georgiy tuyna, teniz әskerlerining kýnqagharsyz (bezkozyrka) bas kiyimine, ýzdik polktar men kemelerding tuyna taghylghan. Onyng eng túnghysh iyegeri M.Kutuzov edi. Útyry kelgende aita keteyik, Kutuzov Reseyding qoldan kemenger etip jasalghan qolbasshysy. Ol birde-bir soghysta óz taktikasymen jeniske jetken jan emes. Taghy da útyry kelgende aita keteyik, osydan birer jyl búryn Ukraina halqynyng kózqarasy ekige bólinuine de osy Georgiy lentasy sebep bolghan edi. Sonda sol taspany jelbiretip jýrgen qazekemning kórshi elderge kýlki bolmaghan nesi qaldy?! Búl marapat patsha ókimeti qúlaghannan keyin 1917 jyldan bylay qaray kenesting birde-bir marapat belgisine paydalanylghan emes. Ony Kenes ókimeti qúlaghasyn imperiyashyl auruy qaytadan qozghan Resey basshylary 1992 jyly Áulie Georgiy ordeni jәne Georgiy kresi etip qalpyna keltirdi. Al 1942 jyldan bastap, yaghni, biz aityp otyrghan 1941-1945 jyldardaghy soghys kezinde KSRO basshylary Georgiy taspasynyng dәstýrlik jalghasy retinde «Gvardiyalyq taspa» degendi bekitti. Ol keyin 1943 jyldan bastap «Danq» ordeni men «Germaniyany jengeni ýshin» medalining tósbelgilerine (kolodka) paydalanyldy.

Kórip otyrsyz, týriktermen soghysqan patshalyq Resey de, Germaniyamen soghysqan, Qúday joq dep úrandatqan kenestik Resey de  ózderine qyzmet etken adamdy óz dinining әuliyesining aty-jóni jazylghan marapatpen «jarylqaydy» eken. Sonda múnyng arjaghynda imperiyashyldyq, shovinistik jymysqylyq joq dey alasyz ba? Endeshe, Resey basshylary óz әskerining qúramynda soghysqan búratana halyqtargha olardyng últtyq batyrlarynyn, mysaly qazaqtargha Sartay, Qabanbay, Bógenbay batyrlar atyndaghy, bashqúrttargha Salauat Yulaev, qyrghyzdargha Manas atyndaghy, týrkimenderge Jóneyit batyr atyndaghy siyaqty marapattardy taghayyndau esine kelmedi dey alasyz ba? Joq. Búl jerde tek Resey mýddesi ghana bar dep batyl aitugha әbden bolady. Áytpese, 1945 jyly Jenis toyyn toylap jatqan mayor, polkovnikterden bastap, generaldar men marshaldargha sheyin «Za pobedu russkogo orujiya», «Za russkui armii», «Za tovarisha Stalina!», «Za russkiy narod» dep araq toly rumkalaryn synghyrlatyp tost kóteruining ózi-aq әr nәrseden habar berip túrghan joq pa?

Ekinshi bir mәsele «Jenis toyyna» baylanysty. Búl soghysta eki jaqtyng әrbirinen ondaghan million beykýnә pende opat boldy. Beykýnә deytin sebebimiz ishinara bolmasa, olardyng kópshiligi óz ókimetining aldap-arbap, ne zorlyqpen aidap saluymen soghysushylar-túghyn. Olardyng eshqaysysy ana qúrsaghynan qanqúmar, qanisher bolyp tughan joq. Olar adam óligin, adam qanyn soghysqa kelip kórdi. Olar eger qarsy jaqtyng adamyn әueli óltirmese, ol ózin óltiretinin ýirendi. Sәl artyqtau bolsa da mysal keltire keteyik. Mening әkem sol soghystan aman oralghandardyng (jaralanyp) biri. Kenje bala bolghandyqtan atadan ýirengen әdetimmen «Ata, neshe nemis óltirdin?» dep súraghan sayyn: «Qoy, ә-ә! Neghylam jazyqsyz adamnyng qanyn tógip?! Olar da adam balasy. Olar da biz sekildi bastyqtarynyng aidauymen jýrgender ghoy. «Ágón!», «Istirlәite!» degen sәtte basymdy tómen iyip, kózimdi júmyp atyp-atyp jiberetinmin» deytin marqúm. Al ekinshi bir shaldargha onday súraq qoysan, qoqilanyp pәlen nemis óltirdim dep ótirik-shyny aralas sózdi tógip-tógip tastaytyn edi. Múny aityp otyrghan sebebim, qazirgi úrpaqtyng da sol soghysqa kózqarasy osy eki shaldyng pikirindey desek te bolatyn shyghar. IYә, 9-mamyr kýngi «Jenis toyynan» Ukraina men Gruziya aldaqashan bas tartty. Ózgeler dәl bizding qazekemshilep bir jyl búryn qauyrt iske kirisip jatqan joq. Búl mereke Germaniyada qaraly kýn retinde atap ótiledi. Sonda bir júrttyng qaraly kýnin, ekinshi júrt úly meyram dep qyruar qarjy júmsap, úlan-asyr toy toylauy dúrys dey alamyz ba? Au, әsheyinde qayghy da, quanysh ta býkil adamzatqa ortaq deytinimiz qayda? Álemning nebir oishyldary jalpy «Jenis toyyn toylau» degendi ýlken qatelik dep bilgen. Nege deseniz, sol Jenis jolynda jogharyda aitqanymyzday milliondaghan beykýnә pende apat boldy. Búl solardyng ólimine, tógilgen qangha quanyp, shattanumen birdey deydi sol oishyldar. Al islam dininde qanshama meyram, mereke bolghanymen «Jenis toyy» degen toy joq. Eng qasiyetti de, eng kiyeli dinimizde ol kýnәharlyq bolyp esepteledi. Dinimizge dúshpan keybir memleketter qansha jerden kim jasaghanyn ózderi ghana biletin jarylystardyng bәrin «islam terroristeri», «islamister jasady» dep dýniyeni dýrliktirgenimen, islam dini nahaqtan qan tóguge, olar aitqanday «ózin-ózi jaryp jiberip» shahid atanugha qarsy jәne ony zor kýnә dep esepteytinin eshqashan esten shygharmauymyz lәzim. Qysqasy, ótken ghasyrdyng 1941-1945 jyldar aralyghynda bolghan soghysty qazaqtar da Úly Otan soghysy deui kerek pe joq pa, «Jenis toyyn» sonshama dýbirletip toylau dúrys pa degen pikirler qazir ekige jarylyp túrghanyn eshkimnen de jasyra almaysyz. Onyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekenin Aldiyar–Tarih ózi әli-aq aitady.

Abai.kz