«Kýlki – ómirdi úzartady» degen sóz bar. Búl pikirding ghylymy negizi belgisiz. Shamasy, búl oidyng astarynda jýikege qatysty payym jatsa kerek. Osy túrghyda adamnyng «ómirin úzartumen» kәsiby túrghyda ainalysyp jýrgen eldegi kýlki sheberlerining biri – elding sýiikti әrtisi Núrjan Tútov.

–Núrjan myrza, Nauryz merekesi qarsanynda qazaqqa qajetti qanday tirlik tyndyryp jýrsiz?

– Barlyq qazaq ýshin bәrin qyryp tastadym dep aita almaspyn. Biraq men Nauryzgha qarsy shesheme kiymeshek alyp berdim. Jasy da sol kiymeshekke layyq bop qaldy – kiyip jýrsin dedim... Mәselen, japon men korey halqyna qarasanyz, halyqtyq merekesi kezinde kiyim-keshegin, salt-dәstýrlerin, últtyq taghamdaryn kóz qyzygharlyqtay nasihattap jatady. Al biz bolsaq, tyrbandap, batystyq ýlgige talpynamyz. Álde dinning degenine qatty berilip ketemiz be – әiteuir eki ottyng ortasynda jýrmiz. Osylay, birte-birte ózimizdi joghaltyp bara jatqan siyaqty bolamyz.

– Siz kópshilikke belgili akter, parodist, shoumen retinde tanyssyz, osy ataudyng bәrin jinaqtap, bir ghana sózben sizdi «әrtis» dep ataugha bola ma?

– Áriyne! Qazir tek sol «artist» degen sózdi ýlken әrippen jazugha túrarlyq dengeyge jete bilsek degen talpynysta jýrgen jayym bar. Men ózim Últtyq óner akedemiyasynda «teatr jәne kino aktery» mamandyghyn bitirgenmin. Sol kezdegi mening jetekshim Túnghyshbay әl-Tarazy boldy. Al Túnghyshbay aghamyz – әigili Hadisha Bókeevanyng shәkirti. Óz kezeginde Hadisha apamyz Stanislavskiyding shәkirtinen dәris alghan. Sondyqtan men ózimdi tikeley Stanislavskiyding «shópshek nemenesi» desem bolady. Ózimning kәsiby akter ekenimdi maqtan tútamyn. Men myqty ústazdarymnan alghan ónerimdi kópshilikke kórsete almasam – nesine әrtis atanam?! Qúday saghan óner bergen son, ony halyqtyng qajetine jaratu kerek. Biraq ol ónerdi damytpasan, óz dengeyinde kórsetpesen, taghy bolmaydy: talpynystyng sebebi – osy.

– Ótken jyly qazan aiynda túsauy kesilgen «Jas sahna» teatrynyng qúramyna alynghanynyzdy bilemiz. Sol teatrdyng shygharmashylyq ayaq alysy qalay bolyp jatyr?

– Aldymen ol teatr Bәiten Omarov atynda ekenin eske salayyn. Al búl teatrgha kelgen sebebim – men estrada dep jýrip, sahna men spektaklige «bóten» bolyp baramyn. Búghan deyin Áuezov atyndaghy drama teatrynda jeti jylday qyzmet etkenimdi bireu bilse, bireu bilmes. Juyqta «Qysylghannan qyz boldyq» degen muzykaly komediyany sahnaladyq. Qoishy rejisser – Saghyzbay Qarabaliyn.

– Mynau daghdarysty zamanda jeke teatr ashu onay emes ekendigi belgili. Tanymal akter Bekjan agha Túrys bir súhbatynda: «Qazir jeke teatrlar kóbeyip ketti. Men olardyng bolashaghyna kýmәnmen qaraymyn. Keyde shәkirt tәrbiyeleuge qorqamyn. Óitkeni ol – ýlken jauapkershilik, bir adamnyng taghdyry. Teatr ashsan, qansha adamnyng taghdyry sening qolynda bolady», – degen edi. Tanymal túlghanyng osy pikiri túrghysynan qarasaq, jana teatrdaghy taghdyrlarynyz ne bolyp jatyr?

– Almaty sekildi iri megapoliysqa jarasatynday teatr az. Bir Mәskeuding ózinde 500-den asa teatr bar. Elimizde teatr kóp bolsa deymin. Sebebi bizding qazaqtyng boyynda teatrgha baru degen ansar azdau. Balany balabaqshadan bastap, teatrgha ertip jýrsen, ol erjetkende ýlken ónerding qúdiretine ýiir bolady. Al teatrdyng taghdyryna, onyng bolashaghyna ýkimet qoldau kórsetui tiyis. Eng bolmasa, onyng alghashqy ashylularyna jartylay jәrdem jasaghany jón. Mәselen, batystyq tәjiriybe túrghysynan qarasaq, teatry bar qalagha investisiya kóbirek keledi eken. Nelikten ejelden beri teatrdy qalanyng ortasyna salady deysiz? Óitkeni teatr – qalanyng kelbetin ghana emes, onyng mәdeniyetin anghartatyn ghimarat.

– Kópshilik kórermen qauym sizdi «Ázil studio» baghdarlamasynan, Túrsynbek Qabatovtyng «Ázil әlemi» atty teatrynan ara-túra kórip qalatyny bar. Býgingi óner synshylary «jenil-jelpi» sanaytyn múnday jobalarmen atynyzgha «kir keltirip» almaysyz ba?

– Akter adam bolghan son, annan-múnnan kóp úsynys týsedi eken. Sol siyaqty «Ázil studio» baghdarlamasynan úsynys bolghan son, teledidarlyq týsirilim salasynda baghymdy synap kórgim keldi. Men kezinde «Tamashagha» 9 jyl qyzmet etkenmin. Qazir «Tamasha» teatryna kórkemdik jetekshi bolugha shaqyrdy – kelisimimdi berdim. Búl da manday terdi tógetin, qajyrly qayratty qajet etetin júmys.

– Al repertuary arzan kýlkige qúralghan «Ázil studio» kórermenning jýregine jol taba almaghanyn qalay qabyldaysyz?

– Búl oiynyzben kelise almaymyn: 31-telearnadaghy «Ázil studio» baghdarlamasy týrik serialdarynyng ornyn basyp, joghary reytingke ie boldy. Áriyne, dayyn iske synshy kóp. Bәrine birdey 100 payyz únau óte qiyn. Kórermen qalay dese de, biz búl baghdarlamany 4–5 jylday týsirdik.

– Jalpy, әlemdik jәne reseylik estradagha qaraghanda, bizde parodiya órneri nege kende qalghan dep oilaysyz?

– Jalpy, estrada, teatr nemese kino salasy týgili, biz kóp elden әleumettik jәne ekonomikalyq túrghyda әuelden kenjeleu qalyp qoyghan halyqpyz. Degenmen, Qúdaygha shýkir, aqyryndap algha basyp kelemiz. Osydan 7–8 jyl búryndary parodiya ónerinde men jalghyz ózim jýrgen edim. Keyinirek Oljas, Amanghaly inilerim shygha bastady. Parodiya – kóp enbekti, talapty, izdenisti qajet etedi. Ol әrkimning qolynan kele bermeydi, jaratqannan búiyrghan talantyng bolmasa, senen eshqashan parodiyashy shyqpaydy. El arasynan múnday «әpendilerdi» shygharu ýshin, kóptegen mýmkindik jasau kerek. Kýlki festivalin úiymdastyru kerek pe, bәlkim...

– Últtyq arnada apta sayyn kórsetiletin «Jaydarman» baghdarlamasy da óz dengeyin joghaltyp bara jatyr degen pikir bar. Búl jóninde siz ne oilaysyz?

– Kóp jyldary KVN-ning qazylar alqasynda otyrdym. KVN degen – studenttik әlemning bir tuyndysy. Al komediya – óte qiyn janr, әzil-qaljyndy oilap tabu onay emes. Sahnada eldi jaydan-jay kýldire almaysyn. Sondyqtan «Jaydarmannyn» baghasyn beretin de – zaldaghy halyq. Eger «Jaydarmangha» anshlag bolyp, biylet tabylmay jatsa, onyng әli de ómir sýruge qúqyghy bar.

– Al satira janry túrghysynan kelgende, bizdegi әzil-syqaq teatrlary qoghamdyq qyjylgha ainalghan taqyryptar ýddesinen shyghyp jýr dep aita alasyz ba?

– Qaljyng – pozitivti, al satira – ótkir bolu kerek. Halyq әzil-syqaq teatrlarynan kóbine satirany talap etedi. Abay atamyzdyng sózi bar: «Jigitter oiyn qymbat, kýlki arzan» degen. Soghan say bizding satirikter – Tolymbek Álimbekov pen Kópen Ámirbekovting qanshama enbekteri bar, Múhtar Sherimning tom-tom kitaptary jeterlik. Tek solardy sahnalay alatyn sheberlik kerek.

Shyny kerek, býgingi kýni sahnadan neni aitu, neni aitpau kerektigin týsinbey-aq qoydym. Konfusiyding «Ár elding hal-ahualyng bilging kelse, әnderin tynda» degen sózi bar. Qúdaygha shýkir, jaqsy әnderimiz joq emes. Biraq myng jerden ýkimetti kinәlasaq ta, bizding qazaqta «ber», «әkel» degen psihologiya qalyptasqan. «Bershi», «bere túrshy» deymiz ghoy... Sol «berimiz» «beretinimizden» basym bolyp túr.

Reti kelgen bir әzil aita otyrayyn. Bir qazaq: «Bershi, bershi» dep, jaratqangha jalbaryna bergen son, Qúday perishtelerine: «Áy, anau qazaqqa bersendershi, tegi, kýnine súray beredi ghoy...» – deydi. Sonda bir perishte: «Múnykining bәri dayyn túr, tek divannan túryp, kioskige baryp, lotoreya biyletin satyp alsa – boldy», – degen eken. Búl bizding myndaghan jyldar boyy qalyptasqan psihologiyamyzgha say mysal bolsa kerek.

Al satirany damytu túrghysyndaghy jeke ózimning oiyma kelsek: bar oiym – «Tamashanyn» dengeyin kóteru. Futbol komandasyna jana trener kelse, odan nәtiyje kýtedi ghoy: búl da sol sekildi. Men de «Tamashada» nәtiyje beruim kerek. «Tamashanyn» búrynghy jetekshisi Asylbek Boranbay jeke teatr ashugha ketti. Endi 35 jyldyq tarihy bar «Tamashany» qúlatyp alugha bolmaydy.

– Óner adamdary ýnemi sayasattan tysqary jýrudi qalasa da, ózderi halyqtyng bir bólshegi ekenin úmytyp, sayasy sharalardan jaltaryp ketetinin qalay týsinesiz?

– IYә, qoghamnyng mýshesi bolghandyqtan, sayasattan tys qalmaysyn. Mayakovskiyding bir sózi bar: «Qalada revolusiya bolyp jatsa, men qalay roza gýli turaly óleng jazamyn» degen. Satira janryna qyzmet etken son, sayasattyng shet jaghasyn jaghalaugha tura keledi. Ashyq aitsan, ol óner bolmaydy. Ónerding qúdireti sol – ol bәrin túspalmen jetkizedi. Bizding sahnadan sayasat aitylmay jýrgen joq: kәsiby әri yjdahatty kórermenning kózimen qarasan, kóp nәrseni tabasyn.

Mәselen, Seken Túrysbekovting kýiin tyndanyzshy: kýy arqyly halyqtyng hal-ahualyn aityp túr. Al kópshilik «sayasatty aitpaysyndar» deydi. Sonda neni aituymyz kerek, sahnagha shyghyp alyp: «Ukrainadaghy soghysty toqtatsyn!» deymiz be? Ónerding óz tili bar. Qarap otyrsam, «Shanshar» teatryndaghy Uәly men Jýsip, «Aldaraspandaghy» jigitter әkim-qaralardy ónerding tilimen kórsetip jýr emes pe? Halyq nemen auyrsa, sony kórsete biluing kerek. Qoghammen birge bite qaynasuyng qajet.

– Jarynyz Gýlshat Tútovanyng da aktrisa ekenin ekining biri bile bermeydi. Qos әrtisting bastary «bir qazangha syiyp» jýr me?

– Darynsyz jurnalister «Qalay tanystynyz?», «Qansha balalarynyz bar?» dep eze bergen son, songhy kezderi súhbat berudi qoyyp ketken edim... Bir qazangha kimning basy syimaydy? Liyder bolghysy keletin eki bas bir qazangha syimaydy. Bizde bәri bólingen: ol – әiel, men – erkek. Osymen bәri rettelgen.

Súhbattasqan, Jansaya ERTAY.

Abai.kz

Derekkóz: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti.

(proekt «DAT» №11 (282) ot 19 marta 2015 g. 

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Halyq nemen auyrsa, sony kórsete biluing kerek»