Beysenbi, 7 Shilde 2022
Sayasat 9669 0 pikir 20 Nauryz, 2015 saghat 13:32

Qazaqstan qoghamy: SAYLAUGhA DEYIN jәne SÁUIRDEN KEYIN

Mezgilinen búryn bolatyn saylau saldarynan tughan taqyryptar tónireginde oy bólisu maqsatymen belgili sayasattanushy Erlan SAYYROV pen jurnalist Ermúrat BAPY ekeuara birqydyru sóz qozghaghan-dy. Qyzdy -qyzdy әngime barysynda pikirsayys jaghdayyna úlasqan sol dialogtyng yqshamdalghan mazmúnyn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

  

Ermúrat BAPIY: Erlan myrza, sonymen Qazaqstan preziydenttigine ýmitkerler úsynyldy, alda – olardy tirkeu ýrdisi ótedi. Odan song – algha: ýgit nauqany bastalady. Degenmen, úsynylghan ýmitkerlerding tizimine qarap, qanday oy qortar ediniz: bireuin – dana, basqasyn – bala qylghan aqordalyq sayasat tehnologiyasyn andaghan bolarsyz?

 

Erlan SAYYROV: Jalpy, qanday saylau nauqany bolmasyn, ony «algha jylju, adam sanasy men erkining damuynyng kórinisi» dep qabyldau kerek. «Demokratiya» atty institut – Batys әlemining tuyndysy. Sol demokratiyanyng týp-tamyry – saylau, yaghny azamattardyng saylau qúqy, tandau erki. Bizde osynday sayasy nauqandar kóbeygen sayyn, qoghamnyn, qogham mýshelerining belsendiligi artady, olar eseye týsedi. Búl ýrdisting sayasy ghana emes, aghartushylyq yqpaly da óte joghary.

 

Ermúrat BAPIY:  Batystyq túrghydan alghanda, әriyne, búl oiynyz óte oryndy. Biraq bizde songhy shiyrek ghasyrda «saylau qúqy», «tandau erki» degen demokratiya atributtary atausyz qalghan joq pa?

 

Erlan SAYYROV: Bir mysal aitayyn. Qazirgi uaqytta ekonomikalyq, әleumettik damu qarqyny jaghynan Europanyng biraz elining aldyna týsip ketken Týrkiya memleketi býgingi demokratiyalyq qalpyn tabuy ýshin, ghasyrgha juyq, jýz jyldyq synaqtan ótti. Olar tәuelsizdigin ala sap, «júmhúriyatqa júmaq ornatamyz» dep asyp-sasqan joq. Jyldar boyy auyr da jauapkershiligi zor reformalardy basynan ótkerdi. Saylaudyng europalyq standarttaryn halqynyng ghúrpy men dәstýrine, mentaliytetine kereghar etpey, eski men janany taytalasqa týsirmey, birtindep engizdi. Nәtiyjesi kóz aldymyzda: býgin ol eldi demokratiyaly, zayyrly emes dep eshkim de aita almaydy.

Mening sózim bireulerge, tipti sizge de únamauy mýmkin, biraq bizge osynday qym-quyt, qayshylyqty synaqtardan abaylap ótu kerek. Myng saylau ótse de, el tәuelsizdigin kókpargha salugha bolmaydy. Osy jolda júmsalghan uaqyt ta, erik-jiger de, tózim de azdyq etpeydi, uaqytynda jemisin beredi.

Al sizding «dana men bala» teneuinizge keletin bolsaq, sózinizding astarynda shyndyq jatyr. Aldaghy saylau shyn mәninde balamasyz ótedi dep oilaymyn. Sebebi qansha jerden damyghan, aqparattyq qoghamda ómir sýrip jatyrmyz desek te, biylikke talas jolynda әlemdik sayasy sahnalarda tәjiriybeden ótken birneshe tehnologiyalardy paydalansaq ta, jeme-jemge kelgende adam faktory, túlgha faktory algha shyghady.

Óziniz de kelisip otyrsyz, siz aitqan «balalardan» saylaushylar qanday túlghalyq sipat kórip otyr? Bizding halqymyz – qazaq halqy osydan jiyrma, tipti on jyl búrynghy halyq emes. Estiyar, jetilgen, kózi, kókiregi oyau últ. Sondyqtan olar «balalargha» emes, naqty túlghagha senim bildiredi, dauys beredi dep oilaymyn. Ol túlghany óziniz jaqsy bilesiz – Núrsúltan Nazarbaev. Saylaushylar osy jaghyna nazar audaratyny anyq.

 

Ermúrat BAPIY:  Qalay desek te, merziminen búryn ótip otyrghan osy preziydenttik saylaudyng memlekettik túrghydaghy sayasy astaryn siz qalay baghamdap berer ediniz? Tipti jekelegen tәuelsiz sayasattanushylardyng ózi búl saylaudy әlemdik arenada qalyptasqan geosayasy jaghdaymen baylanystyryp, daghdarystyng tranzittik kezeninde Nazarbaevtyng preziydenttik taqta qalghanyn qalaytyn synay tanytuda...

 

Erlan SAYYROV: Búl súraqqa jauap bermes búryn, әlemdegi geosayasy jaghdaygha shamaly tarihy ekskurs jasayyq. Mysaly, Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin AQSh Europa elderine, Japoniyagha, Ontýstik Koreyagha qomaqty ekonomikalyq kómek jasady. «Marshall jospary» is jýzine asty. Sonyng nәtiyjesinde búl elder soghystan keyingi qalpyna keltiru kezenin ontayly ótkizip qana qoymay, tehnologiyalyq sekiriske qol jetkizdi. Yaghni, AQSh tek qarjymen ghana emes, ózining ozyq tehnologiyalarymen bólisti.

Óziniz bilesiz, búl kómekting negizgi sebebi Germaniya men Japoniyanyng militaristik tabighatyn ózgertu bolatyn. Ol jospar ózining nәtiyjelerin berdi. Atalghan elder sayasy túrghyda beybit, beytarap baghdar ústanyp qana qoymay, ozyq ekonomika jasay bildi. Eng qyzyghy – ainaldyrghan on-jiyrma jyldyng ishinde memlekettegi ekonomika, әleumettik sala ghana emes, últtyng tabighaty men bolmysy da ózgerip shyqty. Militaristik psihologiya kelmeske ketti. Búl, shynynda da, tarihy qúbylys, fenomen.

Kenes Odaghy ydyraghannan keyin, Batys elderi dәl osynday kómekti Reseyge de berui qajet bolatyn. Olay bolmay shyqty. Batys elderi kómektespek týgili, ózderining ozyq tehnologiyalaryn Reseyding iygeruine shekteu qoydy. Sonymen birge Reseyde Europanyng týrli qúrylymdary men instituttaryna integrasiya jasalmady. «Lissabonnan Vladivostokqa deyingi Europa» konsepsiyasy is jýzine aspay qaldy. Osynyng kesirinen Reseyde shovinistik, neoimperiyalyq pighyldar órshy týsti. Búl – Reseyding Batysqa «Chemberlenge jauaby» tәrizdi pighyly. Batystyng әli onjyldyqtargha sozylatyn «әttegen-ayy» osynda jatyr. Osylardyng nәtiyjesinde býgin әlem geosayasy teketiresting kuәgeri bolyp otyr...

 

Ermúrat BAPIY: Erlan myrza, sizding búl pikirinizben kelisu qiyn: birinshiden, Resey – Germaniya men Japoniya siyaqty soghystan shyqqan el emes. Ekinshiden, ózining sheksiz yadrolyq kýsh-quatyn saqtap qalugha jantalasa kýsh salghan orys ókimetine degen senim selkeu boldy. Ýshinshiden, qúlaghan KSRO-nyng ornynda «TMD» degen qúrylym payda bolghan kezde, Batysta «óshtesu imperiyasy» atalghan elge bas salyp kómek jasau, oghan ózining jetik tehnologiyasyn beru – kezekti qaterge bas tigumen birdey edi...

 

Erlan SAYYROV: Men, әlbette, Reseydi jaqtaudan aulaqpyn. Biraq tehnologiya arqyly halyqtyng sanasyn modernizasiyalay otyryp, militaristik ruhty alyp tastau kerek bolatyn. Ol jasalmady. Bәri – osynyng saldary. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi qauipsizdik tetikteri joyyldy. Territoriyalyq kelisimder búzyldy. Qazaqsha aitqanda, «tar jol, tayghaq keshu», «aumaly-tókpeli» zaman bastaldy.

Búl ýrdister bizding eldi de ainalyp ótpeydi. Qazaqta «Eki týie sýikense, ortasynda shybyn óledi» degen maqal bar ghoy. Mine, biz kýni erteng osynday bir qúbylystyng qúrbany bolyp ketpeudi oilanuymyz qajet.

Aqiqatyn aitugha tiyispiz – tyghyryqtan shyghudyng jolyn elbasy Núrsúltan Nazarbaev tauyp otyr. Tauyp qana qoymay, óz elining bolashaghy ýshin grossmeysterlik dengeyde jýris jasauda...

 

Ermúrat BAPIY: Ol taghy qanday jýris?

 

Erlan SAYYROV: Ol – tәuelsiz Qazaqstannyng irgesin shayqaltatyn, tynyshtyghyna selkeu týsiretin kez kelgen teketiresten, shiyelenisten biyik túru. Dәl býgingi postkenestik kenistikte qalyptasqan jaghdayda Nazarbaevtyng taghy da jenimpaz bolyp shyqqanyn biz emes, shetel, alpauyt memleketterding ózi moyyndap otyr. Onda biz, óz qazaghymyz nege «kórmes – týieni de kórmestin» minezin tanytuymyz kerek?

Nazarbaevtyng jeke túlghalyq, diplomatiyalyq qasiyetterinin, tәjiriybesining arqasynda Qazaqstan tek túraqtylyqtyng aimaghy emes, týiini qiyn týiinshekti sheshe alatyn, halyqaralyq shiyelenisterge parasatty ara aghayyn bolatyn elge ainalyp otyr. Búl – fakt. Al «fakt degeniniz – búltartpas aqiqat».

 

Ermúrat BAPIY: Siz, bәlkim, Resey men Ukraina arasyndaghy qaqtyghysty, Nazarbaev elin osynday kiykiljinge kiyliktirmedi degen oidy menzep otyrghan bolarsyz. Búl oraydaghy Nazarbaevtyng «sabyrlylyq sindromy» әzirge nәtiyje berip túrghanyn moyyndau kerek. Degenmen, әzirge әlipting artyn baghatyn, kelissóz ýstelining «ýstine shyqpaghan» qaltarystaghy qiytúrqylyq payda boluy әbden mýmkin. Keshe ghana atom qaruymen múzday jaraqtanghan Soltýstik flotyn dabylmen kótergen Putinnen bәrin kýtuge bolady.

 

Erlan SAYYROV:  Bәri mýmkin. Biraq әzirge búl basqa әngimening taqyryby bolar, Ereke? Qajet sanasanyz, bólek formattaghy әngimede putindik geosayasattyng post-kenestik elderge qatysty jaghdayyn egjey-tegjeyli aityp beruge bolady...

 

Ermúrat BAPIY:  Joq, siz qarsy bolmasanyz, biz búl taqyrypqa ainalyp soghamyz. Al әzirge oppozisiyalyq partiyalardyng búl saylaugha ýmitker úsynbau jónindegi sheshimin qalay baghalaysyz? Búl sayasy dәrmensizdikting saldary ma, joq әlde qalyptasqan saylau zandylyqtary negizinde sayysqa týsuding ýmitsizdigine moyynsúnushylyq pa?

 

Erlan SAYYROV:  Álbette, oppozisiya – eldin, qoghamnyng damuy ýshin qajet institut. Biraq elding damuy ýshin qajet instituttyng irgetasy myghym, ústanymy ornyqty boluy tiyis emes pe? Jyldar boyy úiqyly-oyau, men-zeng kýy keship, saylau nauqany kezinde ghana tóbesin kórsetetin «oppozisiyadan» elge ne qayyr, aitynyzshy?

 

Ermúrat BAPIY: Ony men-zeng kýy keshtirgen kim ekenin óziniz de jaqsy sezetin bolarsyz... Eldegi oppozisiya óz erkimen osynday jaghdaygha tap boldy dep, 20 jylgha juyq osy maydanda jýrgen menimen talasa almaysyz!

 

Erlan SAYYROV:  Qúday saqtasyn! Biraq sóz jarystyrugha bolady. Mәselen, bizdegi oppozisiyanyng tabighaty – bolbyr, bylqyldaq, iydeyalary – jadaghay, ústanymy – túraqsyz. Múnyng bәri sol lageride jýrgen jigitterding sayasy óresining tómendigin, kókjiyek kenistigining tarlyghyn bildiredi. Búl – birinshiden...

 

Ermúrat BAPI:  Búl arada, kerisinshe, men sizben sóz jarystyrar edim, biraq býgingi әngimening taqyrybynan auyp ketetin týrimiz bar. Ony bólek súhbattyng taqyrybyna qaldyrayyq...

 

Erlan SAYYROV:  Kelistik. Ekinshiden, ózderin «oppozisiyamyz» dep jýrgen azamattardyng taghy bir kemshiligi – olar ózderin bir «jabyq» klubtyng mýsheleri retinde sanaytyn tәrizdi. Jabyq esikke kim kiredi? Sondyqtan olardy qoghamnyng da, halyqtyng da qoldauy ekitalay.

Ýshinshiden, erik-jigerleri týgesilgen, iydeyalary tausylghan. Sondyqtan – dәrmensiz. Dәrmensizdikting de birneshe kórinisteri bolady ghoy. Olarda tym qúrysa «Bizding últtyng bolashaghyna júmys istegimiz keledi. Oghan mýmkindik bolmasa da, mynanday-mynanday úsynystarymyz bar» deytin deklarasiya da joq. Búl osy azamattardyng sayasy qyzmetining osymen tәmam bolghandyghyn kórsetedi, meninshe...

 

Ermúrat BAPIY:  Ereke, siz zerdenizdi sәl-pәl «qayta jýktep» (perezagruzka) jasap kóriniz: sonau 1999 jyly «RNPK» partiyasy Nazarbaevqa «Últtyq mәmile» (dialog) mәselesin úsynghan bolatyn. Al ol iydeya shala-sharpy ghana qabyldanyp, «PDS», «NKVD» degen qysqarghan ataulary bar komissiyalar shaqyrumen ghana shekteldi. Ókinishtisi sol – biylik búl úsynystyng manyzyn týsine almady. Siz aitqan «erik-jigeri týgesilgen, iydeyasy tausylghan» degen tújyrymgha osynday qarsy pikir aitugha bolady. Anyghynda, sol jyldarghy sayasy problemanyng sheshilu týiinin oppozisiya úsynghan talap túrghysynan qarasaq, býgingi biylikting beynesi basqasha bolar ma edi?

Ekinshiden, 2005 jylghy saylauda «OSDP-Azat» partiyasy bastaghan oppozisiya deklarasiya jasamaq týgili, eldi qaytadan qalay qúrugha bolady degen iydeyamen Qazaqstan Konstitusiyasynyng balama ýlgisin úsynghan bolatyn. Ol jay ghana úsynys bolmady: ony halyqaralyq qauymdastyqtyng eldegi ókilderi qoldaghan qújat bolghan. 2013 jylgha deyin oppozisiya tarapynan shyqqan úsynystardy tizbeleytin bolsaq, taghy bir bólek súhbatqa taqyryp tuady. Ókinishtisi – biylik sonyng birde-birin qabyl kórmedi. Aqyry, mine, Nazarbaevtyng preziydenttik qúziretin kelesi merzimge úzartyp beretin mәjbýrlikke tap boldyq. Sebebi kópshilik qauymgha búl saylaudyng nәtiyjesi kýnibúryn belgili – Núrsúltan Nazarbaevtyng jeniske jeteri sózsiz aqiqatqa ainaldy.

 

Erlan SAYYROV:  Ereke, siz esinizge alyp otyrghan jaghdaylardyng bәri, eger halyq qoldaghan bolsa, bayaghyda-aq is jýzine asyp keter edi. Nege olay bolmady? Sebebi oppozisiya qoghammen júmys jasay almady, yaghny kópshilikti sonyna ertuge qauhary jetpedi. Al kópshilik óz ómiri men әleumettik túrmysyna qolayly nәtiyjeni kim jasay alady – sonyng sonynan eredi. Búl – jazylmaghan zandylyq.

 

Ermúrat BAPIY:  Degenmen, osy túrghydan alghanda, men ýshin qorytyndysy de-IYre, tirkelui ghana qalghan osy saylaudan búryn, saylaudan keyingi sayasy ózgerister manyzdy. Nazarbaevtyng aldaghy bes jyly – songhy preziydenttik merzim ekenin eskersek, ol biylikti reformalaugha bara ma? Joq әlde ol ýshin qoghamnyng býgingi tolyq shtilidegi jaghdayy jetkilikti, eshqanday sayasy ózgeris jasamaydy dep oilaysyz ba?

 

Erlan SAYYROV:  «Baytal týgil bas qayghy» zaman. Sondyqtan tayau uaqytta bizding elge myqty, myghym Preziydent instituty qajet. Búl – mening sarapshy retindegi oiym. Áriyne, aldaghy onjyldyqtarda zaman ózgeredi, búl ýrdister de ózgeredi.

Elbasy osy kezende memlekettik instituttardy damytu – demokratiyany túghyrlaudan manyzdy dep bildi dep senemin. Búl konsepsiyanyng ómirshendigin ómirding ózi kórsetip berdi. Demokratiyagha «merziminen» búryn jetemiz degen kóptegen elderdi kórip otyrmyz – mysaldy alystan izdeuding qajeti joq. Nәtiyjesi de belgili: bir ghana Ukraina nege túrady? Búl jerde ukrain halqyna topyraq shashu emes, mening kóp ukrain dostarym, joldas-joram bar. Óte jaqsy, meyirimdi, qonaqjay halyq. Biraq, ókinishke qaray, әzirge «attyng aldyna donghalaq baylau» sayasatynyng jarqyn mysaly da Ukraina bolyp túr.

Súraghynyzdyng ekinshi bóligine kelsek, ishinara bolsa da, ózgerister jasalady dep topshylaymyn. Osy rette aldymen memlekettik instituttardy reformalaugha, damytugha basa nazar audaryluy qajet. Aymaqtardyng damuy da nazardan tys qalmauy tiyis. Bizdegi negizgi problema jergiliki ózin-ózi basqaru tetikterining qalyptaspauynda jatyr. Sondyqtan uaqyt ótkizbey, auyldyq, audandyq dengeyde tiyimdi saylau mehanizmderin jasaudy bastau kerek shyghar.

Zang shygharushy organdargha keletin bolsaq, bizde búl instituttyng premier-ministrdi taghayyndaugha kelisim beru nemese bermeu, ministrlerdi bekitu, parlamenttik tyndau ótkizu, parlamenttik tekseru jýrgizu tetikteri zang jýzinde qarastyrylghan. Al osy ókilettikti parlamentariylar qalay paydalanady – ol basqa mәsele.

2016 jyly parlament saylauy ótetini belgili. Sol saylaudan keyin Preziydent institutynyng myghym túghyryn saqtay otyryp, parlamentke qosymsha ókilettikter berilui mýmkin, yaghny «jenil transformasiya» boluy yqtimal. Búl boljam bolghanymen, memleketting odan әri túraqty damuy ýshin osynday qadamdar jasalady dep oilaymyn. Búl – mening jeke boljamym.

 

Ermúrat BAPIY: «Núr Otan» partiyasynyng songhy qúryltayynda preziydentting programmalyq negizdegi sózine den qoyar bolsaq, ol bes týrli institusionaldyq reforma jasau qajettigin úsyndy. Biraq olardyng birde-bireui mýmkin bolarlyq sayasy reformanyng belgisin sezdirmeydi. Al eger osy saylaudan keyingi jaghday dәl býgingidey qala berer bolsa, preziydentting  sauysqannan saq sayasaty ózinen keyingi tranzittik kezenge sheshui kýrdeli týidek-týidek problemalar qaldyruy mýmkin. Mәselen, býgingi toyynyp alghan oligarhtar men biylikten dәmeli baylardyng tartysy qoghamda azamattyq tenselis tudyruy әbden mýmkin. Sizding búl tújyrymgha qanday alyp-qosarynyz bar?

 

Erlan SAYYROV:  Mening bir bayqaghanym, qazaq qoghamynda fobiyalar kóp. Ol otarlyq, odan keyin totalitarlyq jýieden múra bolyp qalghan minez-qúlyqqa da baylanysty shyghar. Jaqyn bolashaqtyng túrghysynan qaraghanda, sizding teziysinizdi de sonday kóp fobiyanyng biri der edim. Áriyne, ol payymynyzdyng da ómir sýruge qaqysy bar jәne osy mәselege bas auyrtatyn adamdardyng kóp ekeninde de shýbә joq. Biraq óz basym múnday ýzildi-kesildi payymdardy fobiya kýiinde qala berse eken dep tileymin.

 

Ermúrat BAPIY:  Áriyne, ony men de tileymin. Biraq avtoritarlyq rejimnen keyingi posttranzittik elderding aumaly-tókpeli sayasy tәjiriybesi biz ýshin «fobiyalardy» bir búryshqa jinap qoydyrmauy tiyis dep sanaymyn...

 

Erlan SAYYROV: Meninshe, bizdi estiyar qogham retinde mýlde basqa problemalar mazalauy qajet. Ol qanday jayttar? Mysal ýshin, týrli aqparat kózderine sensek, Siriyada mynnan astam «qarakózderimiz» soghysyp jýr eken. Olar jay ghana soghysyp jýrgen joq, ózderimen qosa otbasyn, shiyettey bala-shaghasyn alyp ketkenderi bar. Teris jolgha týskenderdi bas-kózge tópelep, jazghyrudy qoya túryp, medaliding ekinshi jaghyna ýnileyikshi. Búl neni kórsetedi? Búl elimizdegi iydeologiyalyq, dini, әleumettik sayasattaghy olqylyqtardyng baryn kórsetedi. Biz ýshin teris, ózderi ýshin aq jolgha týskenderdi adastyrghan kókten týsken bireu emes qoy – qogham, orta, bizder.

 

Ermúrat BAPI:  Mine, búnynyz aqiqatqa janasady. Tek bir aiyrmashylyghy – sol siz aitqan «qogham, orta, bizder» býgingi biylikting yqpalynan tysqary damyp jatqan subektiler emes. Yaghni, biylikting dóreki taptauymen erik-jigeri janshylghan orta erik-jigeri lyqsyp shyghatyn arna izdeydi. Sonda kýsh-quaty boyyna syimay jýrgen siz aitqan «qarakózderimizdin» diny ortadan erkindik izdeuden basqa amaly qalmaydy.

 

Erlan SAYYROV: Ereke, búl da pikirsayysqa para-par taqyryp. Mening aityp otyrghanym – bir ghana mәsele. Ekinshi mәselege qaranyz: qazirgi kezde balalar ýilerinde 40 myngha juyq jetim bala tәrbiyelenip jatyr eken. Kópshiligi taghy da «qarakózder». Búl da sol – balalardyng «bolmaghan» әke-sheshesining әleumettik problemasynyn, әleumettik tәrbie men әleumettik sipatymyzdyng saldary. Bir sózben aitqanda, dәl qazir әleumettik әdilettilik mәselesi shyryldap qonyrau qaghyp túr. Qazaqstanda osy mәseleni ontayly sheshuge barlyq jaghday bar. Memleket basshysynyng aityp jýrgeni de sol.

Sonymen birge qogham biylikti synap-minep otyra bermey, osy mәselege ózi de kirisui qajet. Mening oiymsha, kózsiz, sheksiz populizmmen ainalysudyng ornyna osynday әleumettik-gumanitarlyq mәselelerge nazar audaryp, elding ishki sayasatyn da «kýn tәrtibine» qoyatyn uaqyt jetti.

 

Ermúrat BAPIY: Búl oiynyzgha 100 payyz qosylamyn. Eger biylik osy mәseleni is jýzinde sheshuge yqylas tanytsa, óz qolymnan keler kómegimdi beruge dayarmyn...

 

Erlan SAYYROV: Al endi oligarhtar turaly oiynyzben tolyqtay kelisemin. Olar ózderining qomaqty qarajatyn osy elde túryp tauyp jatyr, sol elding adami, tabighi, óndiristik resurstaryn paydalanyp otyr. Siz aitqan bay-oligarhtar eldin, tipti ózderining bolashaghyn oilaytyn bolsa, sayasatty ysyryp qoya túryp, osy iygi sharualargha atsalysuy qajet. Tariyhqa ýniletin bolsaq, kóptegen keri prosesterding basym kópshiligi әleumettik әdiletting «tapshylyghynan» bolghan. Osyny úmytpaghan abzal.

 

Ermúrat BAPIY: Bizding redaksiyagha kelgen bir hattyng iyesi (aty-jónin atamayyn) bylay dep jazghan eken: «Resey men Ukraina arasyndaghy soghys nәtiyjesinde payda bolghan geosayasy jaghdayda Qazaqstan halqy Nazarbaevtyng manyna toptasyp, mýmkin bolar qaterding aldyn aluy kerek...» depti. Bir qaraghanda, jap-jaqsy úsynys siyaqty. Biraq osy «preziydentting tóniregine toptasu» mәselesine qogham ókilderi tómennen emes, biylikting ózi jogharydan bastamashylyq tanytsa, qúba-qúp bolmas pa edi?

 

Erlan SAYYROV: Búl teketiresting tabighaty óte terende jatyr. Búl shiyelenisterdi op-onay sheshu resepteri tipti joqtyng qasy dese bolady. Sondyqtan әlem «turbulenttik» kenistikke endi deuge barlyq negiz bar. Dәl osy kezde memleketterding de, sayasi, әleumettik toptardyng da, jeke adamdardyng da pighyly ózgeredi. Múnday almaghayyp shaqtarda ishte jatqan býkil «zapyran» shyghuy yqtimal. Bәri-bәrin únatpaytyn, jek kóretin psihologiyalyq aujay payda bolady. Qoghamda ózining qauipsizdigine, túraqtylyqqa degen úmtylys, qúlshynys oyanady. Bizde, bizde ghana emes, jalpy әlemde osynday prosess jýrip jatyr. Al memleket retinde aman-esen bolu ýshin, halyqtyn, últtyng bolashaghy ýshin, dәl býgingi kýni qyryqpyshaq qyrqystan góri, tatulyq pen túraqtylyq myng ese artyq. Qaytalap aitayyn, dәl býgingi kýni.

Bizding qogham óz aldyna «Turbulenttilikten qalay shyghamyz?» degen súraqqa jauap izdeude. Sondayda kóp jauaptyng basynda, sananyng týkpirinde bәribir paternalistik, memleketten pana izdeu psihologiyasy túrady. Týsinesiz be? Búl men ashqan janalyq emes, negizi bar teoriyalardy, sonyng ishinde Maslou teoriyasynyng praktikalyq dәleli. Mine, osy jerde jogharyda óziniz aitqan «dana men balanyn» tandauy aldymyzdan shyghady. Halyqtyng kónil týkpirinde ózine tanys, jaqyn, senimdi túlghagha degen tandau oyanady. Nege balamasyz saylau bolatynyn, nege elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sózsiz jenimpaz bolyp shyghatynyn osymen-aq týsindiruge bolady.

Ermúrat BAPIY: Erlan bauyrym, búl tújyrymynyz da talqygha salatyn taqyryp eken. Áne-mine jetip keletin sәuirdegi saylaugha deyin taghy bir «toqaylasyp» kóreyik. Kelistik pe?

 

Erlan SAYYROV:  Álbette! Qanday kýnder bolmasyn, aman bolayyq, agha!

 

Ermúrat BAPIY: Qúp! Men siyaqty «qyzylkózben» súhbattasugha dәtiniz barghany ýshin alghysymdy bildiremin!

 

Abai.kz

 

Derekkóz: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti.

(proekt «DAT» №11 (282) ot 19 marta 2015 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2310
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1778