NAURYZNAMA: QAZAQ NEGE MÝShELGE MÁN BEREDI?
Nauryzda jyl auysyp, jana jyl bastalghanda qazaq halqynyng jyl qayyratyn (jas sanaytyn) dәstýri bar. Árbir jyldyng bir jan-januargha tilengen, balanghan atauy, yaghny iyesi men kiyesi bar. Búl týsinikting bastau arnasy ertedegi adamdardyng miftik sanasynyng iyiriminen tuyndaytyn totemdik tanymdardan alatyny anyq. Mifolog ghalymdardyng payymdauynsha, adamzat balasynyng miftik sanasynyng eki kezeni bar. Birinshisi – adam ózin tabighattan, jan-januardan bólmeytin tepe-tendik kezen. Al ekinshisi adam ózin jan-januarlardan bólek sanaytyn, sóitip tendik zany joyylatyn kezen. Birinshi ekinshige jol bergen uaqytta alghashqydaghy týsinikter birden joyylyp ketpeydi, onyng sarqynshaqtary saqtalady. Búrynghy adammen teng jan-januarlar ol rolinen yghysyp, endi olar adam balasyn týrli qauip-qaterden qorghap qalatyn, saqtaytyn kiyege ainalady. Sóitip, ol adamzat balasyna jәrdemshi, qolghabys etetin kómekshi roline auysady. Múnday tanymnyng kórkem ýlgisin bizder týrki halyqtarynda jyl iyesi jan-januarlardyng jylgha talasuy turaly ertegiler saqtalghan. Onyng kóne ýlgisin biz HII ghasyrda jazylghan Mahmud Qashqaridyng «Diuany lúghat at-týrik» enbeginen kóre alamyz. Onda bir han el tarihynda qalghan aituly oqighany úmytpas ýshin әr jylgha jan-januarlargha baylanystyryp at berudi búiyrady. Sol atqa ie bolu ýshin jan-januarlar talasady. Hannyng sharty ózennen jýzip ótu bolady. Búl synnan birinshi bolyp tyshqan kelip, ol jyl basy sanalady.
Qazaq arasynda atalmysh ertegining satiralyq mazmúndaghy ózgeshe núsqasy bar. Onda jan-januarlar shyghyp kele jatqan kýndi birinshi kórip jyl basy atanugha talasady. Boyyna senip qamsyz túrghan týiening úzyn moyny arqyly onyng basyna shyqqan tyshqan jana atyp kele jatqan jana kýndi kórip, jyl basy atanady. Osy ertegining mazmúnynan tuyndaghan «Týie boyyna senip jyldan qúr qalypty» degen mәtel sóz bar.
Jyl kiyesi 12 jyldan keyin ainalyp kelse, ony «mýshel jyl» dep ataydy. Qazaq halqy mýshelge kóp mәn beredi: búryn da solay bolghan, qazirde osynday. Mýshelge tolghan jylyn erekshe baghalap, sol jyldyng iyesining (kiyesinin) kesirine úshyramay, onyng jaqsylyghy men shapaghatyna ie boludy yrymdaydy. Mýshelden aman-esen shyqqan kisi ony quanysh etip, toy jasaydy, yrym-joralghylar jasaydy. Sonyng biri – ózi kiygen kiyimin ózinen keyingi kele jatqan kisige syigha tartu. Búl yrymnyng astarynda da ýlken maghyna bar. Sebebi ertedegi adamdardyng kóne týsinigi adam mýshelden ótkennen keyin jana satygha, jana kezenge kóshedi dep sengen. Al jana kezeng janasha bastaluy qajet.
Ár mýshelding ózindik qasiyeti men ereksheligi bar. Mysaly birinshi mýshel – 13 jas. «On ýshte otau iyesi» deydi halqymyz, yaghny 13 jastan keyin adam balasy otau qúryp, ýilenedi. Ekinshi mýshel halyq jyrlarynda erekshe baghalanatyn, әnderinde keng shyrqalatyn - 25 jasta ayaqtalady. Búl jigittik dәuren, jastyq shaqtyng kezenning ayaqtalar kezeni. Ýshinshi mýshel - 37. «Er kezegi ýshten» degendey, ýshinshi mýshel - syn kezeni. Ony halyqtyng myna bir maqaly aiqyndap túr: «Otyzda orda búzbasan, qyryqta qamal almaysyn». Tórtinshi mýshel 49 jasqa tura keledi. Onyng arghy irgesi – elu. «Elu - er jasy» deydi halqymyz. Osy tústa er jasyn, yaghny erlik kórseter jas dep «orda búzatyn» otyzdy atamay, eludi ataghanynda bir qayshylyq bar sekildi. Búl ózinshe bólek әngime.
Qazaq halqy alghashqy mýsheldi 13 sanynan bastaydy. Maqalanyng negizgi mazmúnynda halqymyzdyng ne sebepten alghashqy mýsheldi 12 jastan qayyrmay, 13 jastan belgileytinin anyqtaudy maqsat etip qoyghan jayymyz bar.
Sonymen, qazaq alghashqy mýsheldi 13 jastan qayyrady. Múnda 12 jyldyq ainalymgha oidan 1 jas qosu (12+1) bayqalady. Keybir zertteushiler nәrestening ana qúrsaghynda jatqan 9 aidy bir jyl dep sanap, ony 12 jyldyq mýshelge qosyp jýr. Búl tanymnyng logikalyq qisyny joq. Óitkeni onday jaghdayda, kerisinshe, 12 sanynan 1 san shegerilip (12-1), mýshel jas 11 jyldan qayyryluy tiyis.
Demek, búnyng syry basqa tanymda jatyr. Ol tanymnyng bastauyn biz ata-babalarymyzdyng kóne týsiniginen izdeuimiz qajet. Bizding maqsatymyzdy ashugha kómektesetin kóne týsinik – ertedegi adamdardyng dýniyeni ýsh taghandyq tútas kosmos dep tanyghan tanymy. Olar dýniyeni tútas, bólinbes kosmos dep qabyldap, ony joghary, orta, tómengi dýnie dep ýshke bólgen. Atalmysh tanym qazaq arasynda da saqtalghan. Mәselen, HIH ghasyrda Sh.Uәlihanov jazyp alghan «Óli men tirining dostyghy» atty qazaq ertegisinde:«Aspanda da adamdar ómir sýredi. Olar beldikti tamaghyna taghynady, jerde, ortada ómir sýretinder bizder belimizdi buynamyz, ózderining bizdegidey kýn men aiy, júldyzy bar jer astyndaghylar beldikti ayaqtaryna baylaydy», - degen joldar bar.
Osy ýsh taghandyq tútas kosmostaghy jan iyeleri (adam, keyde maqúlyq) bir dýniyeden ekinshi bir dýniyege basqa formalarmen auysyp jýre beredi dep eseptelgen. Dýniyege kelgen kisi búl dýniyeden ozghanda kelgen jaghyna qaytadan qaytady, yaghny «qaytys» bolady. Sonday-aq qaytqan kisi búl dýniyege basqa keyipte qayta oralyp keledi. Múnday orlaudyng bir joly – jana tughan nәreste. Jana tughan nәreste dýniyeden qaytqan ata-babalarynyng ruhy arqyly keledi nemese ólgen adam jany basqa týrge enip qaytyp oralady degen týsinik kóptegen halyqtardyng dýniyetanymynda bertinge deyin saqtalyp kelgen. Bizding halqymyzdaghy múnday kóne miftik týsinikti otbasy ghúryptarynan anyq bayqaugha bolady. Mysaly, otbasy ghúrypyndaghy shildehana kýzetu, qyrqynan shygharyp besikke salu, túsaukeser rәsimderi– qaytqan kisining artynan jasalghan qazanamalyq rәsimderding jana paralleli. Qaza bolghan ata-babasy jana tughan nәreste arqyly qaytyp oralady dep sanaghan ata-babalarymyz qaytqan kisining artynda atqarylatyn rәsimderdi (ólikti kýzetu, tabytqa salu, qyrqy jәne jylyn beru) jana tughan balanyng ósu jolynda «shildehana kýzetu», «qyrqynan shygharyp besikke salu», «túsaukeser» bolyp qaytalap otyrady. Ekinshi sózben aitsaq, jana tughan nәrestening 1 jasqa tolghanyna deyingi oryndalatyn ghúryptary qaytqan kisining jylyna deyingi qazanamalyq rәsimderdi túp-tura qaytalaydy (ólikti kýzetu – shildehana kýzetu, tabytqa salu (jerleu) - besikke salu, qyrqy - qyrqynan shygharu, túsau keser - jylyn beru).
Sh.Uәlihanovtyng jazuynsha, qaytqan kisining ruhy bir jylgha deyin tek óz otbasynyng manayynda jýrse, jyl ótken song kenistikti emin-erkin sharlaytyn ruhqa ainalady degen týsinik bar. Demek, bir jyldan song qaytqan kisi erkin ruhqa ainalsa, jana dýniyege kelgen nәreste bir jastan keyin ótken dýniyening belgilerinen tolyq aiyrylyp, bú dýniyening kóshine enedi. Sondyqtan jas nәrestening bir jasqa deyingi kezeni «óliara» retinde tanylyp, oghan bú dýniyening menshigine say yrym-joralghylar jasalmaydy. Menshikteu joralghysynyng biri – nәrestege at qong. Osylaysha, balagha dýniyege kelisimen at qoymaytyn dәstýr qalyptasqan.
Jas nәrestege tughannan at qoyylmaytyny turaly aqparattardy biz kóne jazba derekterden kóre alamyz. Mysaly, HIÝ ghasyrda jazbagha týse bastaghan «Oghyzname», «Dadam Qorqyt» syndy batyrlyq epostarda basty keyipkerler kóp uaqytqa deyin (әdette, erlik kórsetkenge deyin) atsyz jýredi. «Ol kezde adam óltirip, qan tókpese, balagha at qoyylmaushy edi», – deydi kóne týrkilik oghyz jyrlary. Osyny, yaghny «adam óltirip, qan tókpegen» erlikti istemegen Baybóri balasy Bәmsi Bayraq 15 jasqa deyin atsyz jýredi. Oghan «Bamsy-Bayraq» degen batyrlyq esimi «gәuirlerge (kәpirlerge - A.Á.) qylysh júmsap, qyrghiday tiygennen», «jaulardyng basyn kesip, qan tókkennen» keyin, toy ýstinde Qorqyt atanyng qatysuymen beriledi. Osyghan úqsas kórinis oghyzdardyng kelesi bir jyry- «Diyres han úly Búqash batyr» jyrynda da bar. Onda Dirse hannyng da on beske kelgenshe atsyz jýrgen balasyna «Búqash» degen esim Bayandyr hannyng «onynan ýsh, solynan ýsh adam ústap alangha әkelgen» sýzegen búqasyn óltirgennen keyin Qorqyttyng úsynysymen beriledi.
Balagha erlik isten keyin at beru qazaq batyrlyq ertegileri men tarihy anyzdarynda saqtalghan. Mysaly, «Jelkildek» ertegisinde Sarybay baydyng qúdaydan súrap alghan balasy Jelkildek jeti jasynda jylqy baghaugha shyghady. Ony el-júrtyn jau shauyp, kekti bolghan Áztemir degen kisi «myltyq atsa, oq tiymeytin, qylyshpen shapsa, qylysh ótpeytin» bala batyrdy әdeyi izdep kelip, oghan «Jeti jasar Jelkildek» degen at beredi. Al qazaqtyng ataqty hany Abylay turaly anyzda bolashaq han aldymen Tóle by qoyghan «Sabalaq» degen atpen jýrip, keyin jau batyryn jengennen keyin Abylay degen esim alady.
Keltirilgen mysaldar mazmúnyndaghy bolashaq batyrgha at qoydyng uaqyty erlik is atqarghansha sozyluy batyrlyq epostyng kórkemdik zandylyghynan tuyndaghany sózsiz. Epikalyq tuyndylardyng әsireleu men dәripteuge qúralatyn kórkemdik múraty balagha tughannan birden at qoyylmaytyn dәstýrdi paydalana otyryp ony batyrlyq beynesin somdau jәne erlikti isterdi daralau әdis-tәsilderine qoldanghan. Bala 1 jasqa tolmayynsha at qoyylmaytyny HÝII ghasyrda jazylghan Hiua hany Ábilghazynyng «Týrik shejiresinde» anyq jazylghan. «Ol kezde (Oghyz qaghan dýniyege kelgen kezde-A.Á.) mongholda bala bir jasqa shyqqansha at qoymaytyn әdet bar edi. Bala bir jasqa kelgende, Qara han elge sauyn aityp, ýlken toy jasady. Toy ýstinde úghlandy kópshilikke kórsetip, han biylerine: «Búghan qanday at qoyasyzdar, balamyz bir jasqa jetti», - deydi».
Atalghan mysaldar bizderge ertedegi adamdar balagha dýniyege kelisimen at qoymaghandyghyn kórsetedi. Búghan sebep jogharyda atalghan kóne týsinik pen nanym-senim. 1 jasqa tolghanyn erekshe baghalaytyn dәstýr kәris halqynda da bar. Búl da kezdeysoq qúbylys emes sekildi. Kәris halqynda bar dәstýr ózge Ontýstik Shyghys Aziya (qytay, japon t.b.) halyqtarynda bar dep jobalaugha bolady.
Bala bir jasqa tolar-tolmas shaghynda óz betimen túryp, talypynyp jýruge úmtylady. Sol kezde kópshilikting qatysuymen yrymdalatyn rәsim – túsaukeser ghúrpy. Atalmysh ghúryp ýstinde aitylatyn jyrda túraqty týrde qaytalanyp otyratyn «Qaz, qaz, qaz balam// Qadamyna mәz bolam» degen joldar bar. Aq tilekke oranghan jyr joldarynda óz betimen jýruge talpynghan sәbiyding talabyna quanu sezimi «qaz» etistigimen berilgen. Búl kezdeysoq qalyptasqan túraqty jyr joldary emes. Zertteushilerding payymynsha, «qaz» etistigining kóne maghynasy «erkin ómir sýru, óz betimen kýn kóru» degendi bildiredi. (Bizde túsaukeserdegi «qaz» etistigin qazaq arasyna keyin auysqan asyrandy qústyng bir týri qazdyng jýrisine balau oryn alghan. Qazaqtar qazdy asyrandy qús etip baqpaghan. Biz ýshin qaz «aspanda әuelep úshqan» jyl qúsy. Sonymen qatar, últymyzdyng «qazaq» atauynda da «qaz» etistiginen bastau alatynyn esten shygharmaghan jón. Búl etimologiyada «bólek, erkin, azat ómir sýru» degendi maghyna bar). Búl dýniyege tylsym kýshterding qoldauymen kelip, alghashqy qadamyn tәi-tәy basqan sәby halyq tanymynda «endi ol bóten dýniyeden bergi dýniyege (búl dýniyege) ótti» degen quanyshty bildiredi. Ekinshi sózben aitsaq, 1 jasqa tolghan bala búl dýniyege tolyq ótti dep eseptelip, adam sanatyna qosylady. Erkin, azat adamgha ainalyp, oghan at berilip, aidar taghylady.
Balagha esim bergende de qaytqan kisi sonynda atqarylatyn qazanamalyq ghúryptardyng atqarylghany, ótelgenin aishyqtap nemese jana tughan bala ótken kisining jana jalghasy degen syndy týsinikti yrymdap qoyady. Mysaly, Ótegen (Ótebay, Óteuli), Tóleu (han, jan, bek, bay), Tólegen (Tóle) (Tólengen), Jalghas (bek, bay), Janabay(bek), Ómirbek (bay, han), Qalqaman degen syndy esimder jana tughan bala dýneden ketken kisining ornyna kelip otyrghan tóleui men ótemi, onyng jalghasy, jana ómiri degen tanym-týsinikti bildiredi [Atalghandar ishinde «Qalqaman» degen esimning maghynasy ә degennen týsiniksiz kórinedi. Búl kónergen sóz. Ol eki bólikten túrady. Biri – qalqa, ekinshisi – man. «Man» degen qosymsha adam degendi (mysalgha, nayman, alarman) bildirip túr. Al «qalqa» degen «ornyna qalghan, kelgen» degen maghynanyng aishyghy. Onyng týbiri «qal» (qalu, qalghan, qalmaq) etistiginen tuyndaghan. Qazaqtyng «qalqam, qalqam-au» degen qaratpa sózderi atalmysh maghynadan tughan, yaghny búl sózder de «mening ornyma kelgen nemese qalatyn jan» degen eljiregen meyrimning belgisi. Pikirimizge janama dәlel retinde HÝI ghasyrdaghy Noghay Ordasyna qatysty jazylghan orys jazba derekterinde «qalgha (qalqa)» sózi biylik qúrghan kisining ornyna qalghan múragerine qatysty aitylghanyn eskertip ketuge bolady. «Qalqaman» degen kónergen esimning jana balamasy – Qaldybek (Qaldygýl)].
Sonymen, túsaukeser rәsiminen keyin jas nәreste - ózge dýnie baylauynan bosaghan, tәuelsiz, óz erkimen jýretin jan iyesi. Halyqtyng «qaz túrghan» balany búl dýniyege ótti dep baghalau qazaqtyng mýshel qayyru sanaghyna da engen. On eki jyldyq mýshelding alghashqy kezeni qazaqta 13 jyl dep esepteledi. Sebebi bir jasqa deyin, yaghny túsauy kesilgenge deyingi jas sәbiyding ómiri búl dýniyening esebine kirmeydi. Sebebi búl kez onyng adam sanatyna qosylmaghan óliara túsy. Sondyqtan búl kezende tәnirinen balany búl dýniyede qaldyru meyirimin alu ýshin ata-babalarymyz shildehana kýzetu, besikke salu, t.b. yrymdar jasap, jalynyp, jalbarynghan. Balagha tәnirdi teris ainaldyrar «kóz, sóz tiyedi» degenderden saqtaugha úmtylghan. Jas nәrestening búl dýniyedegi ómirining jana esebi óz ayaghynan túryp, «qaz basqanynan», yaghny erkin, óz betinshe jýrip-túrghannan keyin bastalady dep eseptegen. Osy ghúryptyng saldary bir jasqa tolmaghan balany adam sanatyna qospau qazaqtardyng mýshel qayyru dәstýrine әser etip, 12 sikldik mýshel qayyrudyng alghashqysyna qazaqtar 1 sanyn qosyp, alghashqy mýsheldi 13 dep sanaytyn bolghan. Bizdinshe, qazaq halqynyng alghashqy mýsheldi 13-ten mýshel qayyruynyng basty sebebi osy sekildi.
Almas ÁBSADYQ,
A. Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory.
Abai.kz