Jabal Shoyynbet: DÁSTÝR ÁLSIZDIGI - ÚLT ÁLSIZDIGI
Surette: Jabal Shoyynbet, Abay atyndaghy QazÚPU «Abaytanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory
– Últtyng ústyny – tili, dini, dәstýri desek, búlar eshqanday bólip-jarugha kelmeytin ruhany qúndylyqtar. Ókinishke qaray, bizde osylardy tútas qarastyrudyng ornyna, әrqaysysyn әr top bólip alyp, jeke-dara nasihattau beleng alghan. Búghan sizding kózqarasynyz qalay?
– Rasynda da, tildi, dindi, dәstýrdi bóluge bolmaydy, búlardyng әlsizdigi – últtyng әlsizdigi, al búlardyng birining joyyluy – últtyng joyyluyna aparady. Biz alghashqyda tildi bir top, dindi bir top, dәstýrdi bir top bolyp jeke dara nasihattaugha, kýsheytuge kýsh júmsadyq. Al diny sektalar búlardy bólip-jarmay tútas alyp, tútas býldiruge әreket jasady. Mysaly, «IYegova kuәgerleri» shynayy hristiandyqty uaghyzdaymyzdy jeleu etti, shyn mәnisinde senim negizderi hristian kózqarasyna da mýlde jat, maqsattary – jetegine erip aldanghandardy últtyq qúndylyqtan da, ata-anadan da, qoghamnan da mýlde alshaqtatyp, sanasyn ulau, aitqanyna kónetin mәngýrt dayyndau. Amerikalyq protestant Charlz Uellerding «Qazaq halqynyng últtyq mәdeniyeti» degen kitabyn oqysanyz: «Jalpy, qazaq halqy ómirge qyz kelse, asa quanbaghan», «Qazaq búrynnan ózi ash otyrsa da, eng qymbattysyn balalaryna bermese de bir asym etin, eng dәmdi-tәttisin qonaqqa saqtaghan», «qazaqtardyng alghashqyda shaman dinin ústanghanyn... keybir rulardyng nestoriandyq mәsihshiler bolghanyn... Islam dininde bolghanyn... Búl ýsh din qazaq halqynyng tarihynda basty ról atqarghanyn kórsetedi» dep jazady.
Osydan keyin qyzdy jek kóretin, balasyna dәmdi asyn qimaytyn, ýsh din ústanatyn últtyng maqtanatyn nesi qaldy?! Al Abaydyng qarasózderin oqysanyz, últqa qajetti qúndylyqtar týgel qamtylghan, birin birinen bóle-jarmaydy, Abay shygharmashylyghynyng shynayy shynshyl, tau búlaghynday móldir, mәn-manyzynyng tym tereng boluy da – bastauyn islam dininen, Qúrannan aluynda. Sondyqtan til de, din de, dәstýr de Abayda týgel qamtylghan. «Balabaqsha, mektep, joghary oqu ornynda týgeldey jas úrpaqqa Abaydyng shygharmalaryn oqytayyq» degen Elbasymyzdyng sózi bar. Sony jýzege asyra otyryp Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining barlyq fakulitetinde «Abaytanu» pәni rektor, akademik S.Pirәliyevting bastamasymen engizilgen edi. Mine, osy «Abaytanu» dәrisinde qazaqtyng tili, dini, dәstýri sekildi últtyq qúndylyqtaryn Abaydyng sózimen baylanysta jan-jaqty sóz etemiz.
– Siz krishnaiyt, iyegovo kuәgerleri, mәsihshiler, ahmady t.b. sektalarmen talay-talay pikirsayysyna shyghyp, últtyq mýddeni qorghadynyz, eleuli enbek ettiniz, osy aiqastardan ne týidiniz, ne aitarynyz bar?
– Týigenim de kóp, aitarym da bar. Búlarmen aiqasa jýrip kóp nәrse ýirendim, tipti ózimizding imamdargha «senderde solardyng әdis-tәsilin zerttep, kerekti jerin ýireninder» degendi aittym. Missionerler, sektalar aitar oiyn tek kýlimdep, jyly shyraymen, mayda sóilep jetkizedi, eregespeydi, keshirimdilik tanytady. Ángimeni qalay, neden bastaudy jaqsy biledi, janashyrlyqpen «ómir sýru nege qiyndap ketti, qiynshylyqtyng sebebi ne dep oilaysyz?», «Ekologiyalyq jaghday nege nasharlady, bizge nege teris әser etip jatyr dep oilaysyz?» dep pikirlesuge shaqyrady, tym qatty ketip dauys kóterseniz, ýndemey qútylady. Qarsylyq tanytpaydy, shydamdy. Búlar arbauyna týsirgen «adasqan qazaqtardy» da ózderine qyzmet isteu ýshin neshe týrli әdis-tәsildi tez әri nәtiyjeli ýiretedi. Mysaly, «adasqan qazaq» Dosym Omarov Abaydy krishnait etip «Abaytanu» oqulyghyn 1999 jyly shygharghanda Veda, Krishna, Absolut jayly ashyq jazsa, men baspasózde synaghannan keyin, 2002 jyly kitabyn qayta shygharghanda negizgi aitar oiyn býrkemelep saqtap, Allany aitqan bolyp, onyng elshisi Payghambardyng hadisterin oilaryna ynghaylap iz jasyrmaqshy bolghan, ony da synap edim, endi kitaptyng atauyn «Abaydyng ruhany múrasy» dep ózgertti. Sonyna týsip qoymaghasyn kitaptyng atauyn da, mazmúnyn da ózgertip mýlde jana tәsilge kóshti: «Jasaru qúpiyasy» (2006 j.), «Ruh pen tәn saulyghy», «Ashtyqty ústau densaulyq kepili», «Jýike jýiesining tylsymy» (2007 j.) degen kitaptardy búrqyratyp shyghardy. Oqyrman densaulyq turaly paydaly kenes jazghan kitap eken dep oilaydy, al týptep kelgende aitary – Krishnany uaghyzdau, sanany shym-shymdap bildirtpey ulau, shoshytpay sendiru.
– Siz oblystardyng bas imamdaryna dәris oqyp, sheberlik synybyn ótkizgen ekensiz...
– Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna bas mýfty bolyp Erjan qajy Malghajyúly kelgeli biraz jaqsy isterding kuәsi boludamyz. Imamdar men uaghyzshylardan qazaq halqynyng salt-sanasy men әdet-ghúryptaryn, әdebiyeti men mәdeniyetin biluin talap etui quantty. «Din men dәstýr» kitaby kópshilikting kónilinen shyqqan, sýisine oqityn kitabyna ainalghanyna kózimiz jetude, kitaptyng jalghasyn kýtudemiz. Meshittegi uaghyzdardyng taqyryby da týrlenip bir jýiege týse bastady. «Tóle biy» meshitining bas imamy Kenjәlining uaghyzyn mazmúndy, әri batyl aita bilui, «Taugýl» meshitining bas imamy Núrjannyng útqyr, sheshen sóileui, Almaty qalasynyng bas imamy Núrbekting qarapayymdylyghy, sózden góri iske úmtylghan úiymdastyrushylyq qarym-qabiletterine rizamyz.
Búryn namazhandar ýilerinde qaraytyn eshkim bolmaghandyqtan kishkentay balalaryn ertip kelip, qayda qoyaryn bilmey qiynalatyn, meshitting qasynan balalargha arnap oiyn alany payda bola bastauy iygilikti is desek bolar. Diny basqarmanyng imamdargha qazaqtyng tarihyn, әdebiyetin, mәdeniyetin, salt-dәstýrin zerttep jýrgen ghalymdardy arnayy shaqyryp dәris oqytuy, pikir alysu kezdesulerin úiymdastyruy da imandylyq isine ong yqpalyn tiygizetini anyq. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng imamdar forumynyng ótui, onda «Qazaqstan músylmandarynyng túghyrnamasy», «Qazaqstan músylmandary Diny basqarmasy qyzmetkerining etikasy», «Imamnyng túlghalyq kelbeti», «Músylmannyng túlghalyq beynesi» tәlimining qabyldanuy keshte bolsa óte oryndy qúptarlyq is boldy. Keshte bolsa dep aituymyz, búl tәuelsiz el atanghanda Diny basqarma osy qújattardy birden qolgha aluy qajet edi, sonda erkinsuge tosqauyl bolatyn edi...
Súhbattasqan Tóreghaly TÁShENOV
Abai.kz