Abaylamay istegen ausar әreketing mýiizindi emes, kózindi shygharuy mýmkin. Múnday tústa bilekten góri, bilikke kóbirek kýsh týsinkireydi. Aqyldyng taytalasy bar-bar uaqytta jenis izdey bermeydi, kóbine-kóp dúrystyqty izdeydi. Dúrystyqqa salsan, az ben kóptin, ýlken men kishining alysqany emes, tabysqany lәzim. 

Ábish Kekilbaev.

Elimizding bolashaghyna baylanysty kókeykesti taqyryp – otanshyldyq ruh, songhy kezderi el auzynda jýrgen absoluttik tәuelsizdik haqynda әlem azamaty Oljas Sýleymenovting «Azattyq» radiosyna bergen súhbatyndaghy «absoluttik tәuelsizdikten qorqamyn» degen sózining janghyryghy ghalamtordy sarabdal sayasatkerlerding aqyl sarabynan góri, sayasat sahnasyn belgili bir maqsatyn iske asyrugha paydalanatyn birdi-birge aidap salghysh oiynshylardyn, qosaq arasynda ózin kórsetip qalugha tyrysatyn әsireqyzyldardyng oiyn alanyna ainaldyryp jiberdi. Shyn mәninde otanshyl kim – halqynyng ruhy tәuelsiz bola otyryp, qorghanys, alys-beris mәselesinde kórshilerimen ózara tәueldilikte beybit qatar ómir sýrip, órkendep-ósuin, úrpaghynyng bolashaghyn oilaytyn salmaqty sayasatkerler me, әlde, sayasattaghy ózin kórsetudi maqsat tútyp, eldi arandatyp, bar әlemde tek biz ghanamyz dep úrandaytyndar ma? Osy orayda Oljas SÝLEYMENOVten týpki oiyn oqyrmangha tarata týsindirip beruin ótingen edik.

– Songhy kezderi otanshyldyq mәselesi Ukrainany dýr silkindirdi. Múnday kónil-kýy Qazaqstanda da bayqalady. Tipti, keybir jas jurnalister Sizdi otanshyldyqqa qayshy sózder aitady dep te kinәlaydy. «Týrkistan» gazetining qarasha, jeltoqsan ailaryndaghy sandarynda «Oljas Sýleymenov qazaqtyng tolyq tәuelsizdiginen nege qorqady?», «Oljekem qazaq tәuelsizdiginen qorqady. Nege?» degen maqalalar jariyalandy.

Ghalamtorda da, baspasózde de Sizding sózinizdi san-saqqa jýgirtken talqylaular tolastar emes. Mysaly: «Azattyq» radiosyna oryssha súhbat bergen әlem azamaty Oljas Sýleymenov Qazaq Elining tolyq tәuelsiz bolghanynan qorqatynyn mәlimdepti. Oljas Sýleymenovting qazaq tәuelsizdigine jәne qazaq tiline qatysty solaqay sóilegeni bir búl emes. Álem bas iygen úly túlghanyng últtyng soyylyn emes, imperialisterding soyylyn soghatyny qynjyltady», – dep jazady jurnalist Esengýl Kәpqyzy.

Siz kópten beri «jazbasha jauap mәselening mәnisin jan-jaqty qamtugha mýmkindik beredi. Al jol-jónekey ústap alyp, atýsti qoyylghan súraqqa kelte qayyrylghan jauaptan әngimening týp­-tórkinin kóziqaraqty oqyrman men tyndarman bolmasa, bylayghy júrt ýstirt týsinip qalady» dep, gazetke auyzsha súhbat beruden qashqaqtaysyz. Al radionyng súraghyna auyzsha bergen jauabynyz osynday týsinikterge әkep soqty. Sol súraqtar men jauaptarynyz esinizde me?

– Meninshe, súraqtar qazaqsha da, oryssha da boldy. Men oryssha jauap berdim. Qate týsinilui mýmkin audarmasyn emes, ózimning jauabymdy berui kerek edi. Myndaghan tyndarmandar men oqyrmandardy adastyrmas ýshin «erkindik», «tәuelsizdik», әsirese, «tolyq tәuelsizdik» sekildi óte kýrdeli taqyrypty jetkilikti dayyndyqsyz adamdardyng aqparattyq kenistikterde talqylamaghany jón. Sayasattyng joghary matematikalyq esebin sheshuge úmtylmas búryn, aldymen sayasattaghy kóbeytu tablisasyn mengerip alu kerek.

Kópúltty Qazaqstandaghy qazaqtardyng «tolyq tәuelsizdigi» degenimiz ne? Jýzdegen últtardan qúralghan 17 million halqy bar memleketting qúramynda 10 million qazaqtyng qazir nemese bolashaqta tolyq tәuelsiz boluy mýmkin be?

Jurnalister bolmasty armandamas búryn osy sandargha oy jýgirtui tiyis edi. Sondyqtan da osynday qúrghaq qiyal jastar arasyna da taralyp kete me dep qorqamyn. 2h2=4 bolatyny sekildi, jer betinde tolyq tәuelsiz eshbir halyq joq, jәne eshqashan da bolmaytynyn esten shygharmaghan jón.

TMD kóleminde bir ghana últtan qúralghan jalghyz memleket – Armeniya. Onda bәri – 100% derlik armyandar. Olardy tolyq tәuelsiz halyq dep ataugha bola ma? Shynynda naghyz baqytty ma? Joq. Olar da basqa halyqtar sekildi alys-jaqyn kórshilerinen tәueldi! Ýnemi qauip kýtumen ómir sýredi.

Ghayyptan tayyp anqaular armandaghanday úshan-teniz baylyghymyz ben úshy-qiyrsyz keng aimaghymyzda at tóbelindey qazaqtar ózderi jeke qalghanyn elestetip kóreyikshi.

Sonda bizdi aldan ne kýtedi? Tolyq tәuelsiz, baqytty el bola alamyz ba?

Ne bolatynyn men boljap bereyin. Bólinip ketemiz. Ótken ghasyrlardan beri әli kýnge halyqty biriktiretin últtyq sana-sezim qalyptasa alghan joq. Ázirshe jergilikti atalastyq, rulyq, jýzdik sana-sezimning basymdyghy bayqalady. Búl pikirmen eshbir sayasatker talasa almaydy. «Otanshyldardyn» keybiri «tolyq tәuelsizdik» turaly qyzulana aita bastasa-aq, onyng negizgi oiynyng týbinde atalastyq, rulyq, әri ketkende jýzdik pikir jatqanyn týsine qoyamyn.

Bolashaq Adaystan turaly nemese Qazaq elining basqa qiyrlaryndaghy osynday jobalardy estimegen eshkim joq shyghar?

Ázirshe bizdi biriktirip ústap túrghan Tórtinshi jýz – Respublikamyzdyng kóp últtan qúralghan halqy. Qazaq halqynyng tútastyghyn saqtau ýshin de Tórtinshi jýzdi saqtau kerek.

Tolyq tәuelsizdik turaly qiyal - qay halyq ýshin de qauipti sayasy infantilizm. Anyghyraq aitqanda, balalyq anqaulyq.

Al Qazaqstannyng naghyz otanshyldaryna ne isteu qajet?

Respublika halyqtarynyng últaralyq jәne taparalyq ózara tәueldiligin sanaly týrde jete týsinuine tәrbiyeleui qajet. Búl – bizding tútastyghymyzdyng negizgi sharty. Búl – qazaq halqynyng bolashaghynyng kepili. Denedegi aghzalar sekildi bizding halqymyzdyng últtary ózara tәueldi. Kópúltty qoghamnyng asqaq maqsaty – osy!

Jýrek, bauyr men býirek basqa aghzalardan tolyq tәuelsizdikti armanday almaydy. Osy tújyrymdy halyqtyng jete týsinuine kómektesu – Ókimet (ekonomikalyq jәne ishki sayasattaghy sauattylyghymen) pen qalamger ziyalylardyng mindeti.

Biz jalpygha birdey ózara tәueldilikting Damu Zandylyqtaryn birtindep týsinip kelemiz. Planetamyzdaghy alys-jaqyn kórshilerimizben ózara tәueldiligimiz turaly biligimizdi ýnemi jetildirip otyrudy esten shygharmauymyz kerek. Myndaghan jyldar ózara qarym-qatynastaghy, 7 myng kilometrge sozylyp jatqan resmy ortaq shekaramyz bar Reseyden tolyq tәuelsiz bola alamyz ba? Nemese Qytaydan? Sonday-aq, Qyrghyz, Ózbek, Týrkimen, Ázerbayjannan? Qazir de, eshqashan da bola almaymyz!

Biz de, sonday-aq, olar da bir-birimizden ózara tәueldiligimizdi tereng úghyna alsaq qana beybit qatar ómir sýrip, әrqaysysymyzdyng da qalaghanymyzsha ósip-órkendeuimizge qolayly jaghday tuyndaydy.

Alghash 1979 jyly Tashkentte ótken Aziya men Afrika elderi jazushylarynyng konferensiyasyndaghy bayandamamda jariyalaghan mening filosofiyam – osy. Sodan beri barlyq qúrlyqtar men halyqaralyq kezdesulerde jetildire týsip, halyqaralyq jaghdaylardy saraptay otyra, ústanymymnyng dúrystyghyna kózimdi jetkizip kelemin.

Kenester Odaghy taraghangha deyin men nәsildik kemsitushilikti aiyptaytyn Halyqaralyq Tribunaldyng mýshesi retinde Afrikanyn, Aziya men Ontýstik Amerikanyng soghys órti sharpyghan elderi – Angola, Mozambiyk, Efiopiya, Ruanda, Aughanstan, Kambodja, Livanda boldym. 90-shy jyldary soghys órti tútanghan Ázerbayjan, Gruziya, Chechnya, Ingushetiya, Moldova, Tәjikstangha ara aghayyndyq mәmlegerlikpen bardym. Bayqaghanym, sol elderdegi soghys ózderining aralas últty memleketterindegi etnostardy tolyq tәuelsizdikke jetkizbekshi bolghan sayasatkerlerding tәjiriybesizdiginen bastalghan. Ukrainadaghy qazirgi jaghday da osynday.

Men sekildi kóp jasaghan, el arasyna soghys órtin tútatugha sebep bolghan qiyn týiinderdi sheshuge atsalysyp, kelisimge qol jetkizude mol tәjiriybe jinaqtaghan birde-bir qazaq joq bola túra, últaralyq qatynastardan bileri az keybireulerding otanshyl emes dep, el aldynda aqyl aityp, ashyqtan-ashyq aiyptaytynyna tanghalam.

Taghy da kosyp aitarym:

Qazaqtar týgili, 17 million halyqtyng iyeligindegi múnayy, metaly, altyny, kýmisi, urany, kómiri – Mendeleev tablisasynyng bar baylyghyna túnyp túrghan 2 million 700 myng sharshy kilometr aimaqqa qosa jýzdegen million gektar qúnarly egis alqaptary men jayylymdyq jerleri bar memleketimizge de kórshilerinen tolyq tәuelsiz bolugha bolmaydy.

Al kórshilerimiz – Resey 150 million, Qytay – 1 milliard 300 million, Ózbekstan – 30 million, taghysyn-taghylar.

Kim bizge ózimiz iygere almaytyn osynsha baylyqty jeke biyletip qoyady?

Ashyghyn aitqanda, bizdi qútqaratyn - Reseymen tarihy qalyptasqan dostyghymyz! Naghyz qazaq otanshyldary osyny moyyndauy tiyis, al búl dostyqty búzugha tyrysatyndar – shyndyghynda Qazaq elining bolashaghyna qarsy әreket jasap jýrgender.

– Biz ejelden – auylsharuashylyqty halyqpyz. HH ghasyrda qazaqtyng biraz bóligi qalalyq boldy. Degenmen, basym bóligi әli de auylda túrady. Halyqtyng búlay bólinui, әriyne, onyng sana-sezimi men kózqarasyna әser etpey qoymaydy. Keybir «sosiologtar» auyldan qalagha oqugha, júmys isteuge kelgen jastardy mәmbetter, al qalada óskenderdi – shalaqazaqtar dep ataydy. Búghan Siz qalay qaraysyz?

– Auylda óskenderding sanasynda atalastyq, rulyq úghym damyghan. Astanagha (Astana nemese Almaty) kelgen jastarda jýzdik týsinik payda bolady. Uaqyt óte osy solqyldaq tanym últtyq sanany qalyptastyra bastaydy. Óitkeni, qalada auyldan kelgenderdi bir atanyn, rudyng nemese jýzding ókili dep emes, qazaq dep qabyldaydy. Múnday qarym-qatynas adamgha onyng aldymen qazaq, sodan keyin baryp qana bir atanyn, rudyn, jýzding ókili ekenin úghyndyrady. «Mәmbettin» últtyq sana-sezimi osynday kýrdeli joldarmen damidy.

«Shalaqazaqtyn» ýlgisi qarapayym.

Men Almatyda tudym. Orys, úighyr, ózbek jәne de basqa úlystardyng arasynda óstim. Bizding shanyraqta eshkim de qay rudyn, qay atasynan taraytynyn esinde ústamaytyn. Qazaq ekenimizdi ghana biletinbiz. Jәne ainalamyzdaghy bótender jiyi-jii eskertip qoyatyn. Keyde bizderge, balalargha qatty eskertetini sonday, ýnemi júdyryghymyz týyli tas-týiin jýretinbiz.

Auyldyqtargha qaraghanda, qalalyq qazaqtardyng últtyq sana-sezimi erterek damydy. Anyghyraq aitqanda, bóten orta bizdi otanshyldyqqa mәjbýrledi.

Óz halqymmen maqtanghym keldi. Sondyqtan tariyhqa den qoyyp, últymdy úlyqtaytyn derekter izdedim. Jarty ghasyrdan astam әlemdik derek kózderinen týiirley terip, uys tolar derek jinadym. Uystaghanym batpanday altyn bolyp shyqty. Osy derekterdi «1001 sóz» kitabymda toptastyryp, qazirgi qazaqtyng aibynyn asyryp, ruhyn kótertetin tarihy naghyz qazaqtyng beynesin somdamaqshymyn.

Ár sózimdi talqylaugha tyrysyp jýrgender mening osy kópjyldyq enbegime kónil qoysa dúrys bolar edi.

«Týrkistan» gazetindegi osynday syn maqalalardyng biri mening aldymda jatyr. Sózimning ayaghynda sol maqaladan bir mysal keltireyin:

«Oljekeng sol bayaghy qalpynda. Óz últynyng últ bolyp tútasyp, jeke el boluyna kýmәnmen qaraydy, absoluttik bostandyqtan qorqady. Dәl osynday iydeyany qyrghyz halqynyng úly perzenti Shynghys Aytmatov ta aitqan edi. Eger eli ýmit artqan túlghalary elining tәuelsiz boluynan qorqatyn bolsa, qarapayym halyqtyng algha, ertengi kýnine degen senimi azayary dausyz», – deydi E.Kәpqyzy.

Esengýl Kәpqyzy, kórgeni de, týigeni de, bilgeni de mol, ómirlik tәjiriybesi jetkilikti, aldy-artyn arydan oilap, alystan boljaytyn adamgha sóz aitu mәdeniyetin iygeretin jasqa kelgeninizdi eskertip qoyghan teris emes-au dep sanaymyn.

Shynghys Aytmatov Qyrghyzstannyng tәuelsizdigine sendi, biraq búl terminning elining biyligi men baylyghy ýshin kýreskenderding úghymyndaghydan basqasharaq ekenin týsindi. Ol әrqaysysynyng óz kósemderi de «absoluttik tәuelsizdikti» ansaytyn birneshe rudan qúralghan Soltýstik pen Ontýstik bolyp eki «jýzge» bólinip ketetinin boljaghandyqtan, halqynyng «absoluttik tәuelsizdigine» qarsy boldy.

Qazirgi bilimdi qyrghyzdar Shynghysqa senedi. Men múny bilemin.

Basqa súraqtaryna taqyryp-taqyryp boyynsha kelesi joly jauap bereyin.

– Uaqyt bólip, әngimeleskeninizge rahmet, agha! Deninizge saulyq, isinizge sәt tileymin! Jazar kóbeysin!

Ángimelesken Zәmza QONYROVA,

aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi.

Abai.kz

Derekkóz: "Qazaq әdebiyeti" gazeti, №10, 13 nauryz, 2015 jyl

Týpnúsqadaghy taqyryp: "Kim otanshyl?"