Qazirgi tanda kelensiz oqighalardyng sebebin nege beybit dinnen izdeymiz? Sayasy kýshter múny qalay paydalanuda? Aqparattyq jauapkershilikti qaytsek arttyramyz? Osy jәne ózge de saualdargha QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din isteri komiytetining tóraghasy Ghalym Shoykin jauap beredi.

- Ghalym Núrmaghambetúly, jasyratyny joq, aqparattyq jahandanu zamanynda din turaly týsinikke jenil qaraytyn boldyq. Oqighany jariyalau barysynda sózding týp-tórkinine asa mәn bermeymiz. Dinde ekstremizm bolmaytynyn bilsek te, «diny ekstremizm» degendi jii qoldanamyz. Búl aqparattyq jauapkershilikting azayghanyn bildirmey me?

- Ókinishke qaray, búl mәsele din taqyrybyn qozghaytyn kóptegen sheteldik jәne otandyq búqaralyq aqparat qúraldaryna tәn. Mәselen, Siriya men Mysyrda bolyp jatqan oqighalardy, sonymen qatar qazirgi zamandaghy islam men músylmandy sipattau barysynda sózding tórkinine, mәn-maghynasyna nazar audarmay, jeke redaksiyalyq leksikany paydalanady. Nәtiyjesinde BAQ-taghy aqparat taratu jauapkershiligi men sapasy barghan sayyn keri ketude.

Tipti, «Islamizm», «islamist», «jihadshy», «islam ekstremiysi», «islam terroriysi», «islam sodyrlary» degen sózder qogham qayratkerleri men jurnalisterdin, tipti qatardaghy oqyrmannyng sózdik qoryna tereng boylap ketken.

- Olay bolsa islam men terrorizmdi qatar qoldanugha tyiym salu kerek shyghar?

- Tyiym salu mýmkin emes, biraq úsyns jasaghan dúrys bolar. Juyrda kórshiles Reseyding parlament mýsheleri jogharyda aitqan sózder men sóilemderdi BAQ-ta paydalanudy dogharu kerek degen oryndy úsynys jasaghan bolatyn. Búl rette Sh.Seraliyev degen azamat: «Múnday kózqaras adam sanasynda «Islam men terrorizm – bir» degen synarjaq oy qalyptastyrady. Músylmandardyng barlyghy avtomatty týrde qaraqshylardyn, jan alghyshtyn, terroristing qataryna jatqyzylady», - degen dúrys pikirin bildirgen bolatyn. Onyng úsynysyn Memlekettik duma aqparattyq sayasat komiytetining mýsheleri qoldap, «Izvestiya» gazeti búl turaly aqparat taratqan edi.

Al AQSh preziydenti Barak Obama bolsa, Fransiyada bolghan terrorlyq әreketterden son, Parij qasiretine qatysty óz memleketining ústanymyn bildire otyryp, ony basqasha sipattau qajettigin aitty. «Charlie Hebdo» redaksiyasynda bolghan terroristik әreketti aiyptau barysynda B.Obama men AQSh memlekettik hatshysy D.Kerry jihadshylyq, islamizm jәne radikaldy islam jayynda birde-bir sóz aitpay, «terrorizm» jәne «ekstremizm» týsinikterimen ghana shekteldi.

- Búdan Resey men AQSh-tyng ústanymyn qalay týsindiruge bolady?

- Búl rette terroristerding barlyghy dindi qanaushylyq pen qatygezdikti aqtap alu ýshin paydalanatynyn aituymyz kerek. Olardyng kózdegen maqsaty – әrtýrli memleketterde halyq pen resmy biylik ókilderining dinge degen kózqarasyn búzu. Al biz jogharyda atalghan «islamizm», «jihadshylyq», «radikaldy islamist» jәne t.b. sózder men sóz tirkesterin qoldanu, arqyly olardyng is-әreketterin beybit dinmen baylanystyramyz.

CNN tilshisi Obamadan osy sózderden nelikten qashqaqtaytynyn súraghanda, AQSh preziydenti: «Eshqaysysy osy mәselelerding týp tamyry músylman qoghamdastyqtarynan bastalatynyn joqqa shygharmaydy. Alayda músylmandardyng basym kópshiligi atalmysh iydeologiyagha qarsy ekenin de eskeruimiz qajet», - degen bolatyn.

Qazir kóptegen batystyq jәne batystyq emes jurnalister men blogerler islam men qanaushylyqty, terrordy jәne jappay adam óltiru әreketterin úshtastyru ýshin belgili bir qalypty paydalanady.

- Sonda, olardyng paydalanatyn sózderi men týsinikteri kimge paydaly? Shyn mәninde «islamist» degen kim?

- Búl sózdi erkin týsindiretin bolsaq, onda «islamist» jauynger músylman degen maghyna beredi. Al Useful english dictionary nemese Prinston uniyversiytetining sózdigindegi «islamist» - islamy bilim-ghylymdy mengergen ghalym nemese qarapayym dindar músylman. Yaghni, islam jayynda kóp biletin, sharighat tәrtibimen ómir sýrudi qalaytyn dinshil adamdy bildiredi.

– «Ál-Qaida» nemese Siriyada, ne bolmasa dýniyening basqa bóligin sharlap jýrgen, tandap-talghamay, ondy-soldy adam óltirip jýrgen «IGIYSh-ti» islamist dep aitugha bola ma?

– Áriyne, joq. Múnday adam – eng aldymen, qylmysker, terroristik úiym mýshesi. Búryn músylmanshylyqty ústanyp, sekta nemese terroristik úiymgha tartylghan, diny sózderdi paydalanyp, islamnyng búzylghan, búrmalanghan taldamasy arqyly óz әreketterin jasyrugha tyrysqan adam.

Eger qaraqshy toptyng mýsheleri, islam dinine esh qatysy bolmasa da, ózderin «Islam memleketi» dep jariyalasa, islam memleketi degen týsinikti búrmalap, ony BAQ-ta solay atau kerek pe? Áriyne, taghy da joq dep oilaymyn.

- Demek, qaraqshy top mýsheleri islamgha qatysy bolmay-aq, ózderin «Islam memleketi» dep atasa, ony BAQ-ta dәl solay jariyalasa, búl islam memleketi degen týsinikti búrmalau bolyp tabylmay ma?

- Europa men Amerika sayasatkerleri ISIS, ISIL degen qysqartylghan sózdi jii paydalanady. Olardyng aituyna qaraghanda, atalmysh top ókilderi ýshin din – jauyzdyq әreketterdi jasyru maqsatynda qoldanatyn býrkeme ayasy.

Ekrannan sanasy ulanghan balalardyng «oqytushy-núsqaushylarynyn» kenesimen dindi qorghau ýshin dep, onay adam óltirip jatqanyn kórip jýrmiz. Alayda 40-tan astam әlem elderinde ómir sýretin 1 mlrd-tan astam músylman IShIM jәne oghan úqsas terroristik úiymdardyng iydeologiyasyn jaqtamaydy әri olardyng islam dinin týsindiru talpynysyn aldau men sekta ekenin týsinip, qabyldamaydy da.

Kóptegen islam ghúlamalary men sheyhtary «qasiyetti jihadty» týsindirip, onyng jeke bas kýnәlary men qúmarlyqpen kýres, óz boyyndaghy kemshilikterden arylu, ishtarlyq pen óshpendilikti tii ekenin aitty, osylaysha tyiym salynghan ekstremistik jәne terroristik úiym mýsheleri әreketinin, olardyng kinәsiz adamdardy – jurnalisterdi, eriktilerdi, әielder men balalardy óltiruin «jihadpen» esh sәikes kelmeytinin eskertti.

- Biz ne sebepti búghan nazar audarmaymyz?

- Shynynda, biz «jihadshy», «shahiyd», «islamist» jәne taghy basqa sózderdi qoldanu arqyly adamdardy jalghan týsinikke jetelep kelemiz. Osylaysha, qarapayym músylman adamyn zayyrly aqparat kózderinen alystatyp otyrmyz. Áriyne, ózining aqparattyq sayasaty túrghysynan «kirshiksiz taza» aqparat qúraldary dýnie jýzi boyynsha joq. Qazirgi BAQ-tyng sayasatpen astarlasyp jatatyny taghy bar. Sondyqtan, beytaraptyq saqtau barghan sayyn qiynday týsude. Alayda, qogham jurnalisterdi naq osy joghary sapasy ýshin baghalaydy emes pe?

Sarapshylardyng aituynsha, belgili bir terminderdi qoldanbau, baspasózde san aluan filologiyalyq qiyndyqtargha әkep tireydi, sondyqtan naqty terroristik jaghdaygha әser etu mýmkindigi de bolmaydy. Men búghan kelispeymin. Olardyng qay dinge jatatyny turaly aqparat qanshalyqty az aitylatyn bolsa, ózderine nazar audartu, әsirese dindi dúrys týsinetin jastardy óz qúramyna tartu әreketi de sonshalyqty azayatyn bolady.

Býgin, әlemdik jәne aimaqtyq BAQ-ty kórip, oqy otyryp, dýnie jýzinde islam men músylmandar turaly, olardyng әleumettik-ekonomikalyq saladaghy jetistikteri, basqa din ókilderimen dostyq qarym-qatynastary, qiyn jaghdayda kómek kórsetkenderi jayynda birde-bir jaghymdy janalyq joq degen tújyrym qalyptasady. Sonda reyting pen kemshilik faktiler pozitiv pen tatulastyqtan manyzdy bolghany ma? Biz osy teris aqparattar arqyly ózge senim iyeleri men músylmandar arasyndaghy óshpendilikti odan sayyn órshitip, ekstremister men terroristerge qoldau bildirip jatqan joqpyz ba?

- Yaghni, otandyq baspasóz diny terminderdi qoldanghanda abaylau kerek deysiz ghoy...

- Dәl solay. Mysaly, músylmandarmen qatar ómir sýrip kórmegen protestanttyq shtattardaghy amerikalyqtar Amerikanyng islam din ókilderin «jihadshylar», «shahidter» dep sanap, olardy dýkenderden kórgen kezde, at-tonyn ala qashatynyn, ne bolmasa jastarynyng músylmandardy qara tasqa (Qaghbagha) tabynushy sanaytynyn oqyghanda, kórgende, BAQ-tyng óz elderindegi qarapayym adamdarynyng sanasy men kózqarasyna qanshalyqty әser ete alatynyn týsinesin.

Sondyqtan din siyaqty nәzik dýniyeni qozghaghan kezde, materialdy mәn-mәtinmen baylanystyrayyq. Osy rette qazaqstandyq BAQ-ty, sayasatkerlerdi, qogham qayratkerlerin terrorister men qylmyskerlerding dini men últyna tiyispey, óz atymen atayyq degendi aitqym keledi.

Terrorist – ateist, músylman nemese hristian bola ma, ol – eng aldymen, terrorist. Sondyqtan oghan diny terminderdi qosu qajet emes. Bizding qogham sany az ekstremisterding kóp qyrly músylman әlemin tútastay jek kórinishti etip kórsetu әreketining jeteginde ketpeu kerek. Osy mәseleni týsinip, býginde Qazaqstan memleketi men azamattyq qogham birlese otyryp, ksenofobiyanyn, ekstremizmnin, arandatushylyq antikonfessiyalyq jәne ózara arazdyq әreketterding el ishinde taraluyn aldyn aluy jolynda barlyq is-sharalardy jasap keledi. Búl – bizding basty jetistigimiz.

Tobyqtay sózding týiinin aitar bolsam, jaqsylyq pen tózimdilik dini esepteletin naghyz dindi halyqaralyq qaraqshylar men sodyrlargha teneudi dogharayyq.

Terminologiya men tújyrymdalghan oidy bilu әri paydalanu, olardyng elimizde jasampaz nemese qiratushy ról atqaratyny tek ózimizge, jauapkershiligimiz ben ústanymymyzgha baylanysty.

Abai.kz

Derekkóz: http://bnews.kz/kk/news/post/257505/