Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5167 0 pikir 11 Nauryz, 2015 saghat 04:52

SERIALGhA BÓLINGEN QARJY «MYNG BALADAN» ÝSh ESE AZ

Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray birqatar jobalar qolgha alyndy. Sonyng biri – Qazaq handyghy turaly 10 bólimdi serial. Onyng shet-jaghasyn ótkende aityp edik. Aytuly joba júmysyna rejisser Rýstem Ábdirash aghamyz kirisip te ketti. Tarihy serialda Kerey men Jәnibek handyghynan Kenesary hangha deyingi kezeng qamtylmaq. Memleket tapsyrmasy boyynsha serial jyl ayaghyna deyin dayyn bolugha tiyisti. Al shygharmashylyq toptyng qazirgi qarqyny qanday eken, ony Rýstem aghamyzdan súrap bildik.

– Rýstem agha, serialgha qay jyldar aralyghyndaghy oqighalar enedi? Qay tarihy túlghalar negizgi keyipker bolmaq?

– Tuyndyny Jәnibek pen Kereyding Ábilqayyr hannan 1465 jyly bólinip shyqqan kezinen bastaymyz. Qasym hannyng taqqa otyrghan Ábilqayyr hannyng nemeresi Shaybaniyding úrpaqtarymen 1512 jyly shayqasy bolady. Kerey men Jәnibekting taqqa otyrghany, eng songhy Qasym hannyng taqqa kelgenimen bitedi. Mine, osy jyldar aralyghyndaghy oqighalar qamtylmaq. Qazaq handyghy bir kýnde qúryla salghan joq. Qanshama qiyndyqty ótkerdi. Mysaly, Jәnibek hannyng atalary, әkeleri Aq ordanyng iyesi bolghan. Qazaq memleketining týp negizi Aq ordadan bastalady dep sanaugha bolady. Aq ordanyng memleket retinde eki jýz jylday tarihy bar. Sonda biylghy jyldy Qazaq handyghynyng 750 jyldyghy deuge de bolady. Sonyng bәri osy filimning barysynda shet jaghalatyp aitylady. Ábilqayyrdyng Kók ordasynda payda bolghan kishkentay memleket elu jyldyng ishinde Qazaqstannyng qazirgi shekarasyn belgileytin jerlerge sheyin keneyedi. 200 myng adamnan bastalghan qazaq kóshin Jәnibek pen Kereyding balalary Qasym men Búryndyq bir milliongha jetkizedi. Mine, osynday tarihy derekter keltiriledi. Serial atauy әli qoyylmady.

– Kerey, Jәnibek, Ábilqayyr, Qasym, Shaybany syndy tarihy túlghalardy kimder somdaytyny anyqtaldy ma?

– Akter tandau әli de jalghasyp jatyr.

– Kórkem tuyndyda qay túlghalardyng jeke taghdyry surettelmek?

– IYә, biraz tarihy túlghanyng jeke ómiri de suretteledi. Onyng ishinde Jәnibekting әieli Jaqan, Kereyding әieli Ayymbiykening taghdyry, Ábilqayyrdyng әieli, Aqsaq Temirding nemere qyzy tәrizdi keyipkerler bar. Keybir tarihy túlghalardyng ózara tuystyq qatynasyn kópshilik bile bermeydi. Mәselen, Jәnibekting úly Qasym men Ábilqayyrdyng úly Múhammed ekeui ózara bóle. Mine, sol jayttardy kórkem tuyndymyzda ashyp aitugha talpynamyz. Búl serialdy qazaq tarihynyng kinoshejiresining bastamasy deuge bolady.

– Ssenariydi kimder jazyp jatyr?

– Ssenariyge Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» trilogiyasynyng birinshi kitabyn arqau etemiz. Smaghúl Elubay, Timur Jaqsylyqov ýsheumiz qosylyp jazyp jatyrmyz.

– «Shetelden maman shaqyrylady» degen sóz qozghalyp edi. Onyng qajettiligi tuynday ma?

– Kórkem filim týsirip jýrgen mamannyng serial týsiruge de mýmkindigi jetkilikti. Ol ýshin bireudi shetelden shaqyrtudyng qajeti joq. Kәsiby mamandar ózimizde de jeterlik. Qazaq tarihy turaly filimde qazaq mamandary, qazaq akterlary júmys jasauy tiyis dep oilaymyn. Al qaru-jaraq jaghynan, kóne әskery kiyimderdi dayyndauda Qytaydyng keybir tehnologiyasyn paydalanamyz.

– Tuyndyny týsiru uaqyty óte shekteuli. Jyl ayaghyna deyin ayaqtay alasyzdar ma?

– IYә, uaqyt az. Shetelde múnday jobagha kem degende bir jarym, eki jyl beriledi. Qazaq handyghy ózi óte kýrdeli jaghdayda tez arada qúrylghan ghoy. Biz de dәl solay az uaqytta kýrdeli kezennen ótkeli otyrmyz (kýldi). Qazir týsirilim aldyndaghy dayyndyq jýrip jatyr. Jazdyng ortasynda týsirilimdi bastasaq, on seriyany týsiruge kem degende bes ai, yaghny 120 kýndey uaqyt kerek. Eger kýni-týni toqtamay júmys istesek, ýlgerip te qalarmyz.

– Shamamen qansha akter qatyspaq, ol jaghyn eseptep kórdinizder me?

– Ázirge sanap kórmedim, biraq birsypyra akter qajet bolady. Arasynda әskerdi kóbeytu ýshin kompiuterlik tehnologiyalardy, arnayy effektilerdi qoldanamyz.

– Jobagha bólingen qarajatty naqty aita alasyz ba? Jetkilikti me?

– Belgili bir somada qarjy bólindi. Biraq eseptesek, «Jaujýrek myng balagha» bólingen qarajatpen salystyrghanda, búl ýsh ese az. «Myng balanyn» qamtityny bir ghana oqigha, al qazaq handarynyng tarihy auqymdyraq dýnie ghoy. Onyng ýstine, bir-eki emes, on bólim. Demeushiler bolady degen ýmit bar. Óitkeni, búl – býginimizge de, bolashaq úrpaqqa da manyzdy joba.

Súhbattasqan Qarlyghash DOSANOVA

 

Abai.kz

 

Derekkóz: «Úlan» gazeti, №10 (10.03.2015)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381