Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3197 0 pikir 3 Qazan, 2010 saghat 17:41

Aqberen Elgezek. Nala (tolghau)

Kómeyimde jalang sóz,
Tar kensede otyrmyn.
Alaqtaydy alang kóz,
Ghalamtorlyq batyrmyn.
Han aldyna bara almas,
Kóshe kezgen aqynmyn.
Úipa shashy taralmas,
Qara siraq paqyrmyn.
Astym baylyq, tóbem kók,
Kenistikte jatyrmyn.
Sadaghym joq, jebem joq,
Bayraghy joq shatyrmyn.
Qadiri joq bes kýnge,
Alash degen zatymnyn,
Qadiri joq eshkimge,
Qazaq degen atymnyn!

Toytara almas jauyzyn,
Jýzi ketken qylyshpyn,  
Dualy emes auyzym,
Óz-ózimnen tynyshpyn.
Keshegi ótken babamnyn,
Birligi de joq mende.
Keshegi ótken aghamnyn,
Tirligi de joq mende.
Qansha jaudy qiratqan,
Qayraty da joq mende.
Múrtyn kókke shiratqan,
Aylasy da joq mende.

Áz Jәnibek, Kereydin,
Sardary edim men keshe.
Shugha aughan qazaqtyn,
Baghdary edim men keshe.
Qasymhannyng danghyldy,
Joly edim men keshe.
Esimhannyng janbyrly,
Qoly edim men keshe.
Haq Nazardyng týndegi,
Oyy edim men keshe,
Jenimpaz sol kýnderdin, 
Toyy edim men keshe.
Abylaydyng jasynday,
Jebesi edim men keshe,
Bógenbaydyng basynda,
Kóbesi edim men keshe.
Qabanbaydyng qolynda,
Nayza edim men keshe.
Batyr Bayan asynghan,
Qylysh edim men keshe.
Jau mýrdesi shashylghan,
Úrys edim men keshe.

Kómeyimde jalang sóz,
Tar kensede otyrmyn.
Alaqtaydy alang kóz,
Ghalamtorlyq batyrmyn.
Han aldyna bara almas,
Kóshe kezgen aqynmyn.
Úipa shashy taralmas,
Qara siraq paqyrmyn.
Astym baylyq, tóbem kók,
Kenistikte jatyrmyn.
Sadaghym joq, jebem joq,
Bayraghy joq shatyrmyn.
Qadiri joq bes kýnge,
Alash degen zatymnyn,
Qadiri joq eshkimge,
Qazaq degen atymnyn!

Toytara almas jauyzyn,
Jýzi ketken qylyshpyn,  
Dualy emes auyzym,
Óz-ózimnen tynyshpyn.
Keshegi ótken babamnyn,
Birligi de joq mende.
Keshegi ótken aghamnyn,
Tirligi de joq mende.
Qansha jaudy qiratqan,
Qayraty da joq mende.
Múrtyn kókke shiratqan,
Aylasy da joq mende.

Áz Jәnibek, Kereydin,
Sardary edim men keshe.
Shugha aughan qazaqtyn,
Baghdary edim men keshe.
Qasymhannyng danghyldy,
Joly edim men keshe.
Esimhannyng janbyrly,
Qoly edim men keshe.
Haq Nazardyng týndegi,
Oyy edim men keshe,
Jenimpaz sol kýnderdin, 
Toyy edim men keshe.
Abylaydyng jasynday,
Jebesi edim men keshe,
Bógenbaydyng basynda,
Kóbesi edim men keshe.
Qabanbaydyng qolynda,
Nayza edim men keshe.
Batyr Bayan asynghan,
Qylysh edim men keshe.
Jau mýrdesi shashylghan,
Úrys edim men keshe.
Qazaqtyng әr sayynda,
Tabyt bolghan Jer-sheshem,
Bar sarbazdyng boyynda,
Sauyt bolgham endeshe!

Oghan endi senbesen,
Oghan endi kónbesen.
Eshnәrsege senbe sen,
Eshnәrseni kórme sen!

Býgingi myna men degen, 
Qaztughan men Shalkiyiz,
Aytyp ketken jyrymyn.
Dospambet pen Asannyn,
Astarlaghan syrymyn.
Ýmbetey men Búqardan, 
Júrtta qalghan qúrymyn.
Aqtamberdi, Mahambet,
Shashyratqan núrymyn. 
Al, býgingi týrim búl:
Egemendi elimnin,
Keregi joq úlymyn,
Satylmaly jerimnin,
Deregi joq qúlymyn.

Ay, ay qogham,
Bay qogham!
Óz qolymen qyzynyn,
Qidyrdyng ba búrymyn.
Artta qalar izinnin,
Júldyrdyng ba túlymyn.
Pyraq bolmas eshqashan, 
Shapqylay ma qúlynyn,
Shyraq bolmas eshqashan,
Túmandaghy búlynghyr!
Keshegi has qahan dýr
Óz taghyna qonbasa. 
Keshegi has bahadýr,
Ruhqa tirek bolmasa,
Qaytem sening sózindi,
Shyndyghy joq, dalbasa!
Kórem sening kózindi,
Aydahar kep jalmasa!

Alash ýshin jan qighan,
Janarlary torda óshken.
Azattyqqa jan pida,
Qazaq ýshin sor keshken!
Janazasyz kómilgen,
Álihanday arysym,
Ghylym tasyn kemirgen,
Ahmetimdey barysym,
Óleng jyrgha semirgen,
Maghjanymday súnqarym,
Jaratylghan temirden,
Mirjaqyptay túlparym,
Keshegi ótken zamanda,
Neden shabyt aldy eken?
Býgin jetken zamanda,
Nege úmyt qaldy eken?

Zapyrandy ishtegi,
Shygharayyn, sharshadym, 
Aytayynshy tistenip,
Aqiqatty ansadym.    
Jalghan sózden qartayghan,
Jýregimde bar saghym,
Ruh shaqyryp Altaydan,
Shoshytayyn ar jaghyn.
Az-aq qalghan bauyrdy,
Bezbýirek qyp jiberdim.
Kókke úshyryp auyldy,
Jezýirek qyp jiberdim.
Kóringenning qoynynda,
Ketti qaytem qaryndas,
Kóringenning oiynda,
Balam meni saghynbas.
Al, tilimning taghdyry,
Óz qolyma baghynbas.
Ólip bara jatqan bir,
Kóne tilmen saryndas.

Keshegi osy jerdegi,
Bastap edi tyng oidan.
Keshegi osy pendeler,
Býgin ýlken qúdaylar.
Tamyrdaghy qanyna,
Úqsap ketken sekildi,
Qúbyrdaghy múnaylar!

Ay, qayteyin, qayteyin,
Aqyndyqtyng qúny joq.
Aqyrghanmen әiteuir,
Batyrlyqtyng qúny joq.
Keshegi ótken biylerdin,
Kózi shoq ta, tili ot.
Keshe ótken shayyrdyn,
Sózi qaytar týri joq!

Aytpas bolmas, aqyngha,
Aytpasyma bolmaydy. 
Altyn qúrsaq jatyrgha,
Qaytyp eshkim qonbaydy.
Aytylmasa sóz jetim,
Aqyn ýshin sol qayghy...
Bir senerim, Alashty,
Kókte Tәnir qoldaydy.
Búl qazaqtyng dýr ruhy,
Eshqashanda solmaydy!

Búl qazaqtyng ór ruhy,
Eshqashanda solmaydy!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347