Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Biylik 8573 0 pikir 10 Nauryz, 2015 saghat 13:18

AQNAZAR HAN

1523 jyly Tahir han noghaydardan birjolata jenilip, qazaq dalasynyng batysyn tastap, ontýstik-shyghysqa ketken son, Qazaq handyghy ýshke bólinip, syrtqy jaulardan әrkim óz bilgeninshe qorghana bastady. Olardy basqarghan Qoja Ahmet han da, Mamash han da, Búidash han da eldi biriktire almay, syrtqy jaularmen kýreste qúrban boldy. Osyndayda әkesi ataqty Qasym hannyng «qasqa jolyn ústanghan» Aqnazar han tarih sahnasyna shyqty. Ol Qasym hannyng Hanyq súltan-hanym atty әielinen tughan edi. Jasóspirim jasqa jetkende onyng tughan әpkesi Búldyr hanymdy әkesi noghay Ordasynyng soltýstik qanatyn biyleytin, óz yqpalynda noghaylardy ghana emes, sibir taypalaryn da ústap otyrghan, noghaylardyng bas bii Said Ahmedten keyingi bedeldi túlgha, ataqty Músa biyding bәibishesi Hanzadadan tughan Sheyh Mamaygha úzatty.

Aqnazar әpkesimen birge Noghay Ordasyna baryp, solardyng arasynda ósip, jetildi. Noghay degenimiz bolmasa, ol kezde búl ordada Alshyn taypasynyn, Bayúly rularynyn, Qos tanbaly Tamanyn, Teleudin, Qara Qypshaqtardyn, yaghny keyinirekte qazaq qúramyna birjolata engen rulardyng yqpaldy túlghalary ýstemdik jasady. Osynday ortada Aqnazar qazaqqa da noghaygha da jaqyn han túqymyna ainaldy. Noghaylar ony Haqnazar súltan dese, qazaqtar Aqnazar han deytin. Sondyqtan da ol, tuystas halyqtardyng arasyndaghy toy-to­malaq­tar­dyng jәne dau-janjaldardyng ortasynda eseydi. Onyng tuystary Noghaydyng ataqty bii Alshaghyrdy óltirse, әkesining kegin alghan әigili Aydyndy da Qandy Oraq batyr qazaqtyng Qoja Ahmed hanyn óltirdi. Osynday teketireste kókebat, yaghny basty biyden keyingi qanat biyleushisi bolyp otyrghan Sheyh Mamay bolashaqta noghay Ordasynyng tolyq biyleushisine ainaludy kózdegendikten ózining ordasynda han túqymdaryn ústap, olardy Noghay Ordasynyng aimaqtaryn biyleytin, ózine baghynyshty túlghalar retinde qalyptastyrudy kózdedi. Osy maqsatpen ol ózining qarauyna qazaq Aqnazardy ghana emes, sibirlik ataqty biyleushi Ibaqtyng nemereleri, súltandar Kóshimdi jәne Ahmed Kereydi de alyp, tóre túqymdaryn bauyryna tartyp, tәrbiyeledi. Biylikti qolgha aludy kózdegen oiyn birtindep jýzege asyrghan Sheyh Mamay noghay arasynda týrli janjaldar úiymdastyryp, aqyry ózining aghasy Said Ahmedti biylikten quyp jiberip, Sarayshyqtaghy Noghay Ordasynyng taghyna qonjiyp otyrdy. Áriyne, qansha tyrysqanymen, han túqymynan bolmaghandyqtan ol, han atana almay, by lauazymyn iyemdendi. Shetkergi aimaqtarda ózining bedelin kóteru ýshin ol, ózi tәrbiyelegen han túqymynan shyqqandardy sonda ózining ókili retinde bekitti. Mysaly, ol bashqúrttardy biyleuge ózi tәrbiyelegen Shayban túqymy Ahmed Kereydi jiberdi. Al Sibir aimaqtaryna Aqnazar biyleushi retinde attandyryldy. Alayda Sibirdegi biylikti Shayban әuletin taqtan taydyrghan qaradan shyqqan Taybúgha әuleti tartyp alghan son, Sheyh Mamay Aqnazardy Bashqúrtstan biyleushisi etip taghayyndady. Aqnazar súltannyng (ol kezde ol әli han emes) astanasy IYmen qala (qazirgi Ufanyng búrynghy aty) boldy jәne oghan qaraytyn iyelikterding sibirliktermen shekarasyn Belaya ózeni bólip jatty. Alayda Aqnazar bashqúrt jerinde kóp túraqtay almady. Osy tústa oghan biylik jýrgizip otyrghan Sheyh Mamay noghay myrzalarymen birigip Qazaq handyghyn talqandaghan song onyng taghyna ózderi tәrbiyelegen Aqnazar súltandy 1537 jyly aq kiyizge otyrghyzyp, han kóterdi. Qúryltaygha jinalghan noghay myrzalary qazaqtardy birjolata baghyndyrudyng basty joly olardyng ózderi moyyndaghan әri noghay yqpalynda jýrgen ataqty Qasym hannyng balasyn taqqa otyrghyzu dep oilady. Búryn qazaq pen noghaygha birdey han bolghan ataqty Qasym handy noghaydyng qalyng júrty da asa qúrmetteytin edi. Sondyqtan da Sheyh Mamaydyng ózi de kezinde ýlken úlynyng atyn Qasym qoyghan bolatyn. Osylaysha әkesi tәrizdi qazaq-noghay hany atanghan Aqnazar qasiyetti әke jolyn jalghastyrudyng alghashqy mýmkindigine qol jetkizgendey boldy. Alayda shynayy biylik onyng qolynda emes edi. Qazaq dalasyna han bolu ýshin oghan әli onyng ortalyq jәne shyghys ónirlerdegi ai­maqtaryndaghy súltandargha ózin moyyn­datu kerek edi. Al múnday tolyq biy­lik­ke Aqnazardyng qoly 1559-1560 jyldary ghana, yaghny sol tústaghy qazaqtyng bas hany Áz Jәnibekting nemeresi Búidash shaybandyqtargha qarsy kýreste qaza tap­qan song ghana jetti. Osy kezde ghana qa­zaq súltandary ony han retinde moyyn­dady jәne ol endi qazaqtardyng ghana emes, olargha odaqtas qyrghyzdardyng da hany bolyp eseptele bastady. Al búdan búryn, 30-40-jyldary qúdireti asyp túrghan noghay myrzalaryna soghystan әlsirep, bytyranqy handyq aimaqtargha bólinip ketken qazaqtardy úiymdastyryp, qarsy qoi әli mýmkin emes edi. Onyng ýstine noghay myrzalary 1540 jyldan bastap qazaqtarmen jaulasqan ózbektermen qúda-jegjattyq qatynastar ornatyp, odaqtas bola týsti. Mysaly, Músa biyding balasy Ismayyl Merv hany Dinmúhammedting qyzyna ýilendi. Sondyqtan da Aqnazar han 1548-1549 jyldary ózbek handary ózara soghysqanda Dinmúhammed handy qoldap qandy joryqtargha qatysty. Alayda Aqnazar han Qazaq handyghyn әkesi Qasym hannyng kezindegi qúdiretine jetkizudi eshqashan da esten shygharghan emes. Búl ýshin ol, noghay myrzalaryna tútqiyldan soqqy berip talqandar sәtti ýlken tózimmen kýtti. Ol tipten noghay myrzalary ózara janjaldasyp, biylikke talasyp jatqanda da oghan aralaspay, shyghysqa ketip, moghol hany Abd әl-Kerimning aimaghyn basyp alugha әrekettendi. Alayda búl taytalasta Aqnazar han jeniske jete almady. Osydan song ol, biraz uaqyt mogholdardan aulaq ketip, qazaq rubasylaryn jәne súltandardy ózining tóniregine jinap, әskerin kýsheytti, jәne ózine jaqsy tanys batystaghy noghaylar aimaghyna qayta oraldy. 1557 jyly onyng bastauymen qazaq әskerleri Jayyqtyng arghy betine ótip, noghay biyleushisi Ismayyldy Edilge qaray yghystyrdy. Aqnazar endi әkesi Qasym hannyng túsyndaghy qazaqtargha baghynghan aimaqtardy noghaylardan tartyp aludy shyndap qolgha aldy. 1568 jyly kýzde ol, 20 qazaq súltandaryn bastap noghaylargha taghy shabuyl jasady. Olardyng arasynda qazaqtyng bolashaq hany Jәdikting úly Shyghay súltan da bar edi. Sheyh Mamaydyng balalary bastaghan noghaylar búl joly orystargha qaraghan Astrahan jerine sheginip, solardyng qoldauymen bas baghyp, aman qaldy. Aragha eki jyl salyp Aqnazar noghaylargha qayta shabuyldap, olardyng birazyn Qazaq handyghyna qosyp aldy. Endi onyng handyghy shyghysta Ertis boyynan batystaghy Embige deyin, al ontýstikte Syr boyynan soltýstiktegi bashqúrttar aimaghyna deyin sozylyp jatty. Qazaq handyghynyng kýshenginen qatty qoryqqan sibirlik Kóshim han, Búhara hany Abdolla, noghay biyleri Dinmúhammed, Úrys oghan qarsy birigip kýresu ýshin odaq qúrdy. Alayda shaybandyq súltandar arasyndaghy ózara tartystardy paydalanghan Aqnazar sheber diplomatiyalyq joldarmen Abdollany uaqytsha bolsa da ózining jaghyna tarta bildi. Ol Búqar hany Abdollany tashkenttik Baba súltangha qarsy kýreste qoldap, songhyny óltiruge әreketter jasady. Osyny sezgen jәne búrynghydan da óshikken Baba súltan Aqnazargha qarsy zúlymdyq әreketterge kóshti. Týrkistangha jaqyn Sharaphana ózeni manynda Baba súltan ózimen kezdesuge kelgen, Aqnazar han jibergen Jayym súltandy eki úlymen jәne Aqnazar hannyng onymen birge kelgen eki úlyn qapysyn tauyp óltirdi. Osydan song Baba súltan jedel qimyldap, Aqnazar hannyng jasaghyna da tútqiyldan bas salyp, hannyng ózin de óltirdi. Múndaydy kýtpey, qamsyz jatqan han qapy qaldy. Búl 1580 jyldyng kóktemi edi. Osylaysha ortalyqtanghan myqty Qazaq handyghyn qalpyna keltiru baghytynda batyl qadamdar jasaghan jәne qazaqtardyng maqtan tútar aituly túlghasyna ainalghan Aqnazar han da tarih sahnasynan ketti.

Talas OMARBEKOV,
әl-Faraby atyndaghy QazÚU janyndaghy Ortalyq Aziyadaghy
dәstýrli órkeniyetterdi zertteu ortalyghynyng diyrektory,
QR ÚGhA Qúrmetti akademiygi
.

Abai.kz 

Derekkóz: http://anatili.kazgazeta.kz/

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2053