KANDIDATQA QATESIZ JAZUDY ÝIRENU ÝShIN QANShA JYL KEREK?
Ýmitker Uәlihan Qaysarov memlekettik tildi erkin mengergenin dәleldeytin synaqtan taghy da óte almady. Búl turaly QR Preziydenttigine kandidattardy memlekettik tildi erkin mengergendigin anyqtau jónindegi lingvistikalyq komissiyanyng tóraghasy Myrzatay Joldasbekov mәlimdedi.
- Uәlihan Ábishúly synaq barysynda «Tәuelsiz memleketterding dostastyghy: tarihy men býgini» atty taqyrypta shygharma jazdy. Mening tanqalyp otyrghanym, Uәlihan Ábishúly taqyrypty týsinbedi. Ol óz shygharmasynda Reseyge bodandyq, Qazaqstannyng Qytaymen tatu qarym-qatynasymyz turaly jazghan. Ýmitker shygharmada 23 qate jiberdi. Atap aitsaq, tynys belgisinen 11, emleden 5, stilistikalyq 7 qate kezdesti. Elimizding preziydenti eng sauatty adam boluy tiyis. Sondyqtan komissiya Uәlihan Qaysarovty ýmitkerler qataryna layyq emes dep tanyp otyr, - dedi Myrzatay Joldasbekov.
Sonday-aq, Preziydenttikke óz kandidaturasyn úsynghan U.Qaysarov shygharmashylyq júmystarmen qatar, mәnerlep oqudan da synaq tapsyra almaghan. Búl jayly komissiya tóraghasy «Synaq kezinde mәtin oqugha Iliyas Esenberlinning «Almas qylysh» enbeginen ýzindi berildi. Biraq, Uәlihan Ábishúly ózi oqyghan mәtinning mazmúnyn týsinbedi. Atalghan enbekte kezdesetin «jylyshyray», «tartu-joralghy», «soyylyn soghu» tәrizdi sózderding maghynasyn aityp bere almady», - dep otyr.
Aytpaqshy, memlekettik til Qaysarov ýshin «asu aspas taugha» (Súltanmahmút) ainalghan siyaqty. 2011 jyly ótken Preziydenttik saylau uaqytyndy da Uәlihan myrza osy qazaq tilinen sýringen eken. Ol kezde ýmitker jazghan shygharmadan lingvistikalyq komissiya 28 qate tapqan bolatyn. Jaqynda Preziydenttikten ýmiti baryn jasyrmaghan Uәlihan Ábishúly arada ótken 5 jyl ishinde ana tilin jetik mengerip, búl jolghy emtihannan qatelespeytinin aitqan edi. Nәtiyjesi...
Sonday-aq, Qaysarov myrza býgingi kýnning basty talqylauyna ainalghan óz azamattyghyna baylanysty shyqqan daudy «tehnikalyq qate» dep týsindiruge tyrysqan edi. Alayda, shamaly uaqyttan keyin ol anketany óz qolymen toltyrghanyn rastap, OSK tarapynan qanday bir zang búzushylyq oryn aluy mýmkin emestigin aitty.
Abay-aqparat.