AURUHANADAGhY ÓMIR
«Jazym bolsa, bylamyqqa da tis synady» degen ras-au. Erjannyng alty jasar úly Imash ýidegi eki qabatty balalar tóseginen qúlap, ayaghyn syndyryp aldy. Sol tósekti satyp alghanda balalary sonday quanyp edi. Rasynda da, ayaday bólmege eki tósek qoysa, adam ainalar jer qalmaghan bolar edi, al mynau kóp oryn almaydy, әri yqsham, әri ynghayly. Eresekteu eki qyzy sonyng astynghysyn biri, ýstingisin biri talaspay-aq iyemdenip alghan-dy. Áli mektepke barmaghan erketay Imash bolsa, әdettegidey әke-sheshesining janyna jatatyn. Endi, mine, sol tósekke shyghyp oinaymyn degen balaqay oida joqta mayyp bolyp otyr.
Mayyp bolghan balalar-ay tynymsyz...
«Jedel jәrdem» shaqyrghan Erjan әieli Ghaliya ekeui alghashynda asa qatty alandaghan joq. Óitkeni, ary ketse bir jarym metr bolatyn biyiktikten qúlaghan balanyng ayaghy tek qatty auyryp qalghan shyghar, ary ketkende shyghyp ketti me eken dep qana uayymdaghan. Alayda, qalalyq balalar auruhanasyna kelip, rentgende týsirgende kórdi: qara sannyng jambasqa tayau túsy shytynay synypty. Dәrigerlerding týsindiruinshe, әjeptәuir auyr jaghday, sýiekting búlay mertigui asa qolaysyz jyghyludan boluy mýmkin. Shamasy, bala tósekting ekinshi qabatynan jay emes, ayaghy qayyryla qúlasa kerek. Amal joq, tynymsyz balaqay sóitip auruhanagha tósegine tanylugha mәjbýr boldy.
Endi ata-anany «balagha kim bas-kóz bolady?» degen mәsele qinady. Shynyna kelgende, múnday saual tuyndamas ta edi, biraq Ghaliya sonyng aldynda ghana tәp-tәuir júmysqa túryp, janadan kirisip jatqan bolatyn. Bir ay emdeletin balanyng ahualyna bola onday ondy orynnan airylyp qaludyng qalayda qisyny joq. Aqyry eki jaqqa tiyimdi kelisim jasaldy: Ghaliya bastapqyda júmysynan on kýnge súranyp, Imashtyng janynda boldy, sosyn balanyng qalghan jiyrma kýndik kýtimin óz basshylaryna jaghdaydy týsindirip aitqan Erjan óz moynyna aldy.
Bala kezinde aq halattyny kórse ózi de anadaydan ainalyp qashatyn Erjan auruhanagha jatqan uaqytta balaqay sәl tәuir bop qalyp edi. Dәrigerler operasiya jasau arqyly synghan ayaghynyng tize túsynan symtemir ótkizip, joghary kóterip asyp qoyypty. Medbiykeler kýnara sol jaraqattyng manyn tazalap, qayta tanyp ketedi. Imash oiynshyqtarymen oinap jatady da qoyady, asa qinalmaydy, jylamaydy. Áytpese tumysynan balajan Erjan úlymen qosylyp jylaugha bar.
Auruhanagha qarasyn kórmegeli qay zaman? Qúday kórsetpey-aq ta qoysyn-au. Biraq múnda kelgende bayqaghany – mayyp bolghan balalardyng kóptigi. Ásirese aurular qabyldaytyn bólim qashanda sapyrylysady da jatady: zar eniregen balalaryn qúshaqtap kelgen ata-analar, olardy tirkep, tekserip, operasiya bólmesine nemese palatalargha bólushi aq halattylar, emdelushilerge dәri-dәrmek, as-auqat әkelgen dos-jaran, aghayyn-tuystar... Balalardyng múnda týsu jaghdaylary da әrqily: bireui belesebet teuip jýrip qúlaghan, biri tóbeleste qolyn syndyrghan, biri bayqausyzda kýiip qalghan, biri kýres bәsekesinde jaraqattanghan, endi birin kólik qaghyp ketken... Kóp, kóp... Shoshisyz. Jylaghan, shyryldaghan bala dausynan qúlaq túnady...
Aq halatty... ústazdar
Palatada búlardan basqa alty bala jatady eken. Kópshiligi eresekteu, yaghni, janynda ata-analary joq, ózderimen-ózderi. Ýsheui qazaq, biri orys, biri tatar, endi bireui úighyr. Qazaq balanyng bireui, sosyn tatar men úighyr – orystildi. Birin-biri mazaqtaugha kelgende aldaryna jan salmaydy. Kórshi palatadaghy onbay kýiip qalghan bireudi «Shashlyk» deydi, gipspen qolyn joghary kótere qatyryp tastaghan birin «Gitler» dep kelemejdeydi. Sosyn әke-sheshelerining әleumettik mәrtebesi de jaman emes-au, birining qolynda – noutbuk, endi birinde – aifon ba, aipad pa, әiteuir Erjan bile bermeytin bir ghalamat. Ózara almasyp, ghalamtorgha kirip, noutbukten birlese kinofilim kórip, qyzyqqa batady da jatady. Ata-analary kelgende «endi maghan mynaday disk әkelshi», «anaday kinony tauyp әkep bershi» dep, jamyray tapsyrys beredi. Tatar da, úighyr bala da tuystary kelgende olarmen óz tilderinde sóilesedi, otbasynda tәrbie solay bolsa kerek. Biraq kóp úzamay ózara taghy da orysshagha kirisedi.
Kýnde auruhana palatalaryn aralap aq jeleng jamylghan múghalimder jýredi. Sóitse, olargha úzaq uaqyt emdelip jatqan balalargha sabaqty osynda kelip ótkizu mindetteledi eken. Erjan óz palatasyndaghy oqushylardyng deni orys mektebinde oqitynyn sonda bayqady. Biraq sol balalardyng sabaqqa mýlde yntasy joq. Áyteuir amaldyng joqtyghynan, múghalimning ózi salpaqtap kelip túrghan son, kýmiljip, mingirlep, jauap bergen bolady. Oghan ústazdyng kónili tolmaydy.
– Tanertennen keshke deyin disk kóre bergenshe, bir mezet ótken sabaqtardy qaytalay salsan, berilgen tapsyrmany oryndap qoysang bolady ghoy, – dep renjiydi. – Qanday kino kórip otyrsyn?
– Filim-ujas, – deydi bala.
– Oi, Qúday-ay, basqa dúrys kino tappay qaldyng ba?
– Qyzyq qoy osy! Mine, kórinizshi, – dep bala noutbugyn ústazyna búra qoydy. Shaghyn ekrandaghy shashyray tógilgen qandy, әldebireuding qolyn kesip alyp, endi bútyn bútarlaugha kirisken maniyakty kórgen boyda shoshyp ketken múghalima:
– Oibay, qúrt myna pәlendi, óshir! – dedi jan dauysy shyghyp. – Qalay qoryqpay, jýreging titirkenbey kórip otyrsyn? Bayaghyda, – dedi sosyn Erjangha búrylyp, – Gogoliding «Viy» atty shygharmasy arqyly ekrandalghan sol attas filimdi de qorqynyshty dep oilappyz-au. Ýlkender sony da «kórmender» dep úrysushy edi.
– Mynaday qandy qasaptardyng qasynda ol óte meyirimdi dýnie ghoy, – dep kýldi Erjan da. – «Shanshardaghy» Uәliybek aitpaqshy, býgingi balalar shimirikpey qaraytyn «ujastardy» kórse, bayaghynyng ózimiz dirildey qorqatyn jalmauyz kempiri men jalghyz kózdi dәui zәresi qalmay, bizding artymyzgha kep tyghylatyn shyghar.
...Oryssha sabaq beretin múghalimder sapyrylysyp, san kirip, san shyghady. Qazaq mektebinde oqityn eki bala múghalimning qarasyna zar boldy. Bir kýni «qazaqsha múghalim kelipti» degen әngimeni qúlaghy shalyp edi, әlgi eki balada es qalmady. «Kórshi palatada eken, qazir bizge keledi» deydi biri dәlizge shyghyp kelip. Aqyry búlargha da keldi-au. Sondaghy janaghy oqushylardyng quanghany-ay! Múnday da sabaqqa qúshtar balalar bolady eken-au! Ekeui jarysa aityp, jamyray jauap berip, matematikadan da, әdebiyetten de, tarihtan da, jaghrafiyadan da «5» alyp jatty. Al eshteneni de qaryq qylmaghan, bәrine jogharydan mensinbey qaraugha beyil, biraq oqugha qúlqy joq orystildi balalar búlargha tang qala qarap qalypty.
«Áy, osy qatyndardy Qúday almaydy!»
5-palatada Erjannan basqa eresek adam joq edi, bir kýni ayaghyn syndyryp alghan 4 jasar úlymen jas kelinshek kelip týsti. Bayghús bala eki-ýsh kýn boyy qinaldy. Dert ataulynyng týnde dendeytini bar ghoy, kýndiz tynysh, al týn balasy shyrqyrap jylap shyghady. Sheshesi beyshara júbatugha tyrysady, «qazir basylady, qoyady» dep aldausyratady, «sen jigitsing ghoy, kýshtisin, tózuing kerek» dep qayraydy, «әne, basqa balalardyng bәri úiyqtap jatyr, kórding be, olar shydamdy, sen ghana jylauyqsyn» dep úrysady. Bala bәribir qoymaydy. Endi ana bayghús qansha tózimdi bolsa da, ashulanyp, «qoy deymin, әitpese tayaq jeysin!» deydi, shapalaqpen betinen jaylap tartyp jibergen bolady. Qinalghan balanyng qynqyly sonda da basylmaydy, jylauyn ýdete týsedi. Sorly ana baghanaghynyng bәrin qayta bastaydy: júbatady, ainalyp-tolghanady, qaytadan jigerlendiredi, aldausyratady... Sóitip, týn ortasynan aughanda baryp, әbden silesi qatqan ekeui úiqygha ketedi. Osynyng bәrin sezip-bilip jatqan Erjan da bir «uh» deydi.
Jalpy, auruhanada jatqan uaqytta Erjannyng kózi jetken bir nәrse – әiel zatynyng tózimdiligi. Mәselen, óz balasy týnimen jylap shyghar bolsa, búl janaghy kelinshekting shydamynyng shiyregin de kórsete almas edi. Dereu Ghaliyagha qonyraulatyp, «júmysyng da, basqasy da qúrysyn, kel de, ózing qara myna balagha!» der edi. Shyrqyrap jylaghan sәbiyin kóterip, ynyldap әn aityp, júbatqan bolyp, tandy dәlizde sendelip jýrip atqyzghan talay әieldi kórgen son, Ana degen qúdiretke bas iymeske lajy joqtyghyn úqty. Er adam óz anasyn qadir tútady, biraq keyde jan jarynyng da balalary ýshin dәl sonday ana ekenin eskere bermeytini nesi eken?
– Áyeliniz ekeuiniz auysqan ekensizder ghoy? – dedi bir kýni eden juyp jýrgen egde әiel Erjangha. – E, dúrys, o sorly da bir demalsyn da. Qayta siz balanyzdyng operasiyadan keyingi әuelgi auruy basylyp, tynyshtalghanda keldiniz ghoy, mine, qazir ózimen-ózi oinap qana jatyr. Alghashqy kýnderi qalay qinalghanyn kórseniz edi! Áyeliniz bayghús qayta shydamdy eken, ainaldy-tolghandy, aldausyratty-júbatty, әiteuir ýsh kýn úiqy kórgen joq. E, әiel jaryqtyq tózimdi ghoy, qaytsin, bala jylasa, jany shyghyp kete jazdaydy emes pe? Erkekter sonyng qadirin bile me ózi deymin de. As-auqat, dәri-dәrmegin әkep, terezeden beresinder de, sonyng ózin ýlken júmys sanap, qayqayyp jónelesinder. Áyelding kórgen qiyndyghyn Qúday senderge kórsetsinshi, bir kýn de shydamas edinder...
...Týnimen әbirjip shyqqan әielder ertenine ózderin alda taghy da sonday mazasyz kýnder men týnder kýtip túrghanyn eleng de qylmastan, ózara qaljyndasyp, әngimelese otyryp, shәy ishetinderin qaytersiz? Arasynda balalarynyng qyzyqtaryn, kýieulerining minezderin, enelerining beymazalyghyn, qúrbylarynyng uayymyn, tuystarynyng alda bolghaly jatqan toylaryn da qaldyrmay aityp otyrady. Olardyng týk bolmaghanday osy qalyptaryna qarap, tang qalghan Erjannyng esine Shynghys Aytmatovtyng «Qosh bol, Gýlsary!» hikayatyndaghy Tanabaydyng esh qiyndyqqa moyymaytyn әielder turaly: «Áy, osy qatyndardy Qúday almaydy! Bireuding ýiinde meyman bop otyrghanday-aq anany-mynany әngimelep, qannen-qapersiz shaydy soghyp otyr», – deytini týsti.
* * *
Imashtyng ayaghy jazylyp, óz isining maytalman sheberleri – dәrigerlerge rizashylyghyn bildirip, ýige shyqqannan keyin Erjan auruhanada ótkizgen uaqyt ózin әjeptәuir ózgertip jibergendey sezindi.
Sәken SYBANBAY
Abai.kz