Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Alashorda 9909 0 pikir 4 Nauryz, 2015 saghat 11:16

QAZAQ FILOLOGIYaSY QÚDAYBERGEN JÚBANOVQA QARYZDAR

Jaqynda Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti men A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty birlese otyryp, qazaqtyng túnghysh professory, qazaq til bilimining negizin qalaushy Qúdaybergen Júbanovtyng tughanyna 115 jyl toluyna oray Halyqaralyq konferensiya ótkizdi. Jiyngha birqatar shetelderden: Týrkiya, Iran, Arab elderinen jәne Qyrghyzstannan ghalymdar qatysty. Osy alqaly basqosuda jasalghan bayandamalardyng biri retinde filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Erden Qajybekting sózin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Býgingi kýngi qazaq halqynyng mәdeniyeti men ghylymy, jalpy ruhany bolmysynyng ereksheligin saralay týskende, mindetti týrde aldymyzdan kóse-kóldenendep bir ashy shyndyq shygha beredi. Ol qalaghanymyzgha nemese qalamaghanymyzgha, keliskenimizge nemese kelispegenimizge qaramaytyn shyndyq, óte auyr shyndyq. Biz, býgingi qazaq, ózimizding әkelerimizdi, alystaghy ata-babalarymyzdy ghana emes – myna keshegi halqymyzdyng maqtanyshy, altyn qory, manday aldy ziyalylarymyzdy, jazushylardy, ghalymdardy, memleket jәne qogham qayratkerlerimizdi – tanymaytyn, bilmeytin, tipti keybir jaghdaylarda, bótensiytin, mensinbeytin, eskermeytin elge ainalyp baramyz ba degen kýmәn aldymyzdan kese kóldenendep shygha beredi. Búl maqtanarlyq qasiyet emes. Búl ruhany azghyndyq...

(ESKERTPE: 2007 jyly Astanada ótken jәne tanymal týriktanushy Ishtvan Mandoky Qonyrgha arnalghan “Qazaq tilining tarihy: altay dәuiri – prototýrik kezeni – kónetýrik eskertkishteri” atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya qabyldaghan qararyna sәikes osy maqalada biz týrki ~ týrkú ~ týrk ~ týrik j.b. sinonimdes terminderdi tek qana bir tól dara týrik formasynda jәne de ony ‘ortaq týrik’, ‘bir týrik’, ‘týrik’ maghynasynda qoldanudy jón kórdik. Jalghyz ortaq týpnúsqagha oralu pikiri Qazaqstan, Majarstan, Qytay, Týrkiya, Qyrghyzstan, Resey jәne Ázerbayjannan qatysqan ghalymdar tarapynan birauyzdan qoldau tapqan bolatyn. Qúdaybergen Júbanov zamanynda da, V.V.Radlov jәne basqa ghalymdar zamanynda da, týrik jәne týrki terminderi maghyna jaghynan bir-birinen ajyratylmay paydalanghan, orysshasynda da ol kezde, bayqasanyz, bir-aq “tureskiy, turkiy” degen termin bolghan. Keyin ghylymy túrghysynan esh qisyny joq, tek sayasy astary bar, ishki jәne syrtqy týriktektes halyqtardy bir-birinen bólu maqsatymen türk ~ türik ~ türki ~ türkí // turok ~ turok ~ turkú ~ turkú // týrik ~ týrki ~ týrk // turkish ~ turkic ~ türke ~ türkisch ~ turc j.b. terminderi payda bolyp mәseleni tipten shatastyryp, qajetsiz kýrdelendirip jibergen.)

Búghan naqty dәlel – Alashtyng talay mýsheltoy datalaryn ýndemey qalyp nemese ishinara atap ótkenning ózinde, bireuden úyalyp, ne birinen jasqanyp, dauysymyzdy kótere almay, kitaptaryn birer myng tirajben ghana qúmgha singen tamshyday qylyp shygharghanday bop, ózimizdi ózimiz aldaugha tyrystyq, talay arystarymyzdyng toyyn olar tughan ónirlerge aqyryn ysyryp tastap, tar, jergilikti aumaqta ghana býkilhalyqtyq mәnisi bar sharalardy osylay (myna sózim ýshin sizderden keshirim súraymyn) “jetim qyzdyng toyynday” atap ótip jatqanymyz shyndyq emes pe...

Eldik jan-dýniyemizdi, últtyq mentaliytetimizdi qalyptastyrghan úly túlghalarymyzdyng bizding ómirimizde alugha tiyisti ornymen – myna dәp býgingi kýngi nasihattalu dәrejesin salystyryp qarasaq, aiyrmashylyq jer men kóktey ekeni kim-kimge de anyq kórinedi. Búl sózderim әste bar iygi tәjiriybemizdi joqqa shygharu emes. Jaqsy zertteuler barshylyq, biraz jaqsy toylarymyz da ótkerildi, әlbette... Biraq mәsele onda emes. Mәsele, jalpy qúbylysta, ýderiste, ýrdiste (tendensiyada), sayasatta, qoghamdyq ústanymda bolyp otyr. Mәselen, atap aitsaq, memleketimizding bir sarabdal baghytyna – sol memleketimizdi qúrghan, irgesin qalaghan kemengerlerimizding qosqan ýlesi onyng mazmúnyna ainalmasa, úrany bolmasa, sabaqtastyq jalghasy retinde damymasa – halqymyzdyng tarihynan aiyryluymyz әbden mýmkin әri últtyq ruhymyzdyng otarlyq mәnýrttik keyipinde azghyndyqqa úshyrap qala beruimiz bek mýmkin ekendigin eshkim joqqa shygharmaydy. Tarihshy, professor Mәmbet Qoygeldining aitqanynday, “osy manyzdy taqyrypty zerttep jýrgen mamandardyng sany bir qolymnyng sausaghyna syiyp ketedi” degen bir sózi bizding býgingi halymyzdy, jetken óremizdi kórsetedi...

Naqty bir-aq mysal keltireyik. Bir-aq súraq qoyyp kórelik ózimizge: “Biz, býgingi qazaq qoghamy, jalpy júrtshylyq jәne ghalymdar, tarihshylar, әdebiyetshiler, tilshiler, sayasatkerler, jazushylar, t.t., bir-aq kisining atyn atayyqshy: Qúdaybergen Quanúly Júbanovty, biz osy ayauly túlghamyzdy tanimyz ba, tanymaymyz ba? Bilgenimiz, tanyghanymyz, ýirengenimiz, kónilge týigenimiz – sanamyzgha sinip, ghylymymyzgha enip, ózine layyq, tiyisti ornyn iyelenip ýlgerdi me?”

Súraqty býgingi ghylym taqyrybyna oraylastyryp, sәl taryltyp, naqtylay qoyyp kóreyin: “Tilshi lingvisterimiz, myna bizder, Qúdaybergen Júbanovtyng qyr-syryn, aitqan-jazghan oilaryn, iydeyalaryn tolyq zerttep shyqtyq pa? Qúdekeng qoyghan problemalardyng úzyn-yrghasyn anyqtap, jýielep, klassifikasiyalap, saralap, býgingi grammatikalyq teoriyamyzdyng qúramyna, fonetikalyq zertteulerimizge, leksikologiya men semasiologiyamyzgha engizdik pe, joq pa?” Jauap barshagha ayan, bir-aq sózben: joq.

Áriyne, búl súraqty tek qana bir túlgha tónireginde qoyghan dúrys emes. Ahandar, Nәzir Tóreqúlov, Múhametjan Tynyshbaev, Mústafa Shoqaylar – әriyne, biz de kezinde olardyng qúndy enbekterin bilmey, tanymay ósken, basqa sanamen qalyptasqan, jetilgen úrpaqtyng ókilderimiz. Taghy bir mysal. Birinshi buyn tarihshylarymyz: Múhametjan Tynyshbaev, Mústafa Shoqay, Nәzir Tóreqúlovtar, qazaqtyng eski tarihyn әu bastaghy shumer zamandarynan bastaghan. Búl ghalymdarymyzdyng ózderin de, jazghan-syzghan enbekterin de tútasymen joyyp tyndyq (sebebi men saldary – bólek әngime). Úmyttyq, jadymyzdan aram bezdey sylyp tastadyq kezinde olardy. Amal qansha, ekinshi buyn tarihshylarymyz da, qayran Bekmahanovtar j.b., aitaryn aityp qalghanymen, jerine jetkize almady, it jekkenge aidaldy, sottaldy, aman qalghanyna shýkirshilik etip, kitaptaryn endi ghana jariyalap, ghylymy ainalymgha kirgize bastaghanymyzgha da (ol da әzirshe tek sóz jýzinde) az ghana jyldyng jýzi boldy.

Úly sózding әbestigi joq, ashyghyn aitayyn, myna bizding qazirgi toylaghaly jatqan toyymyz – Qazaq elinin, handyghynyn, memlekettilik tarihynyng bastau alar kezeni Jәnibek pen Kerey zamanyna sayady degen tújyrymymyz, búl da, esh kýmәnsiz, – KSRO-nyng totalitarlyq jýiesining qylyshynan qany tamyp túrghan kezde bizge joghary jaqtyn, otarshyl bas Kremliding sol kenestik dәuirde rúqsat bergen tarihy mejesi. “Hop bolatshyl” qyzyl kommunist tarihshylarymyzdyng Ortalyq Kompartiya Politburosynyng tapsyrmasyn oryndap, bekitilgen, maqúldanghan ssenariyi boyynsha dýniyege kelgen tarihymyz búl. Úly babalarymyz Jәnibek pen Kereyding úlylyghynda esh kýmәn joq, әriyne. Olar, sózsiz, halqymyzdyng eng qayghyly, zor, qiyn-qystau kezenderinde danalyghy men batyrlyghynyng arqasynda eldigimizding irgesin bekitip, túghyryn nyghayta týsken alyp túlghalarymyz. Degenmen, olardy alghash ret shanyraghymyzdy kóterip, qazaq halqynyn, handyghynyn, memleketining baryn dýniyejýzine birinshi bolyp pash etti deu – aqiqatqa qiyanat.

Mening aldymda Qyrghyzstannan kelgen professor Qadyraly Qonqobay myrza bizben ýlken janalyghymen bólisti: “Biz qazaq halqynyng kóneligin, bayyrghylyghyn dәleldep, onyng Kóne Týrik Qaghanatynyng qúrushysy bolghanyn naqty aiqyndap otyrmyz” dedi. Bizdi barsha týriktektes halyqtar qarashanyraq, irgeli el dep esepteydi. Atameken ekendigimizdi qúrmetpen ataydy. Bizden auyp kóshkender Týrkiya, Ázerbayjan, Ózbekstan, Tatarstan, j.b. – jýzden astam últ pen úlys, otyzdan astam dara memleket bolyp otyrghan elder – Úly Qazaq Handyghynyng úrpaqtary ekenin auyz toltyra qaytalap, oqulyqtaryna jazyp, ghylymy enbekterinde atap ótude. Múny biz aitpaymyz, búl sózderdi sol elderding ghalymdary bizge baghyshtap silteme jasaydy, alghystaryn qazaq eline qúrmetpen, maqtanyshpen bildiredi. Myna túrghan kórshi qyrghyzdarymyz Aqaev túsynda da, Atambaev túsynda da Qyrghyz memlekettiligining eki jarym myng jylgha juyq toylaryn resmy týrde – óte sapaly, halyqaralyq, joghary dengeyde ótkerude. Búl jerde oqyrmandar nazaryn myna manyzdy jәitqa audarghym keledi. Óitkeni, olardyng ghylymy konferensiyalaryna baryp bayandama jasap jýrmiz.

Ózbekterdin, әzerbayjannyn, týrikterding de (bizden taraghan!) memleketteri - birer mynjyldyq tarihy bar memleketter. BÚÚ men YuNESKO, sheteldik ghylymy qauymdastyq qabyldaghan, moyyndaghan datalar búlar, oidan shygharylghan eshtenesi joq, әbden dәleldengen. Jәne olardyng bәri, qaytalap aitayyn, bizdi Ata júrt deydi. Yaghni, biz olardan әldeqayda kóne, eski, bayyrghy el-júrt bolghanymyzdy basa qoldaydy barshasy. Al, biz she? Kem degende, jahannyng jarymgha juyghyn qanatynyng astyna syidyrghan Úly Deshti Qypshaqtyng tikeley múrageri – biz, býgingi Qazaqstan... Osy iske bastama kóterip jýrgen respublikamyzdyng ziyaly qauymy elbasymyzdyng әrbir manyzdy tapsyrmasyn qyp-qyzyl nauqangha ainaldyryp, qayta-qayta elge kýlki bolghaly qashan? Preziydentimizding bir-aq sózine, jóni týzu oqulyq kerek degenge – әr oblys, әr qala, әr audan, әr eldi-meken, әr taypamyz, әr ruymyz ózderining “erekshe” batyrlaryn, biylerin, handaryn talastyra, jarystyra kókke kótere tyqpalap, bәigi tigip, bәstese bastamadyq pa? Endi, mine, 550 jyldyqqa oray biylikting bastauymen memlekettik dengeyde respublika kóleminde 550 is-shara ótkizbekshi... Osyndayda, bizding shyn tarihymyzdyng 550 jyl emes, keminde 5 myng 500 jylgha sozylatyn jelisi bar ekenin keybir úlyqtarymyzdyng bilmegenine tang qalasyn, betindi jabasyn. Áriyne, úlyqtar bile bermeydi. Biraq olargha eng bolmasa aqyl-kenes beretin bilgir ghalym-qayratker ziyaly qauym bolmady ma dersin.

Qúdekene oralayyq. Qysqa ómirinde Qúdaybergen Júbanov tyndyrghan isterdin, bastaghan bastamalardyn, oqyghan oquy men toqyghan ghibratynyng telegey-teniz ekenine tandanbasqa shara joq. Býgingi tilmen aitsaq, jauapty, joghary lauazymdy qyzmetker mindetin de talay ret atqarghan – Temir-Orqash bolysynyng tóraghasy boldy, Aqtóbe guberniyasynyng Oqu-aghartu bólimin basqardy, sol zamanghy astanamyz Qyzylordada Halyq aghartu komissariatynyng núsqaushysy bolyp júmys istedi. Arab, parsy, orys, latyn, fransuz, nemis, aghylshyn, osman-týrik, shaghatay, orhon-eniysey, kóne úighyr, japon, qytay jәne basqa tilderdi erkin paydalanghan, audarmashy retinde de, ghylymy enbekterinde de. Baspasóz aqparat qúraldarynyng jetekshisi, úiymdastyrushysy, qúrushysy da boldy – «Ay», «Tez» jurnaldaryn ashqan. Aqyn, dramaturg, rejisser, jornalshy, sayasatker, qazaq tilin zertteushi, týriktanushy, syqaqshy-felietonshy, múghalim, ústaz (Aqtóbe pedagogikalyq tehnikumynda sabaq bergen, QazPIYde qazaq tili men әdebiyeti kafedrasyn qúrghan), shyghystanushy, muzykatanushy, óner zertteushisi, publisist, etnograf, komparativist (paleo-lingvist), abaytanushy, dintanushy, mәdeniyettanushy, sheshen, orator, әnshi j.b. Búlardyng bәri – bir-aq adam. Onyng ózinde de – órimdey bir jas jigit. Bilimine kelsek, bizding býgingi termindermen aitqanda, “akkreditasiyasy men sertifikasiyasy” eng joghary zamanauy dengeyde bolghan. Jas kezinde Ospan ishannyng medresesin tәmamdady. Odan keyin әkesi Quan ashqan mektebinde bilimin jetildirdi. Júrynda eki klasty orys mektebin bitirdi. Kýiik (IYlek) qalasynda uchiliyshege týsip, 5-6 klasyn bir jylda ýzdik mengerip shyqty. Ataqty “Ghaliyamen” ýzengiles, dengeyles, dәrejeles sol uaqytta eng ozyq bilim oshaghy bolyp tabylatyn Orynborda «Húsayyniya» medresesinde ýzdik oqydy. Aqtóbe kenes-partiya mektebinde bilimin tolyqtyrdy. Aqtóbe pedagogikalyq tehnikumynda oqyp, keyinnen ózi sabaq beredi. Sankt-Peterburg (keyin Leningrad) qalasynda ornalasqan ataqty Shyghystanu institutynda dәris alady. Akademik A.Samoylovichting seminariyine qatysady. Mәskeude KSRO Ghylym Akademiyasynyng bas Yafettanu (keyin Til bilimi) institutynyng aspiranturasyn bitiredi.

Qazaq tiline, til bilimine, grammatika teoriyasyna, fonetika men emlesine, әlipbii men semasiologiyasyna, termintanuyna Qúdaybergen Júbanovtyng qosqan ýlesi búl auditoriyagha jaqsy mәlim. Men nazarynyzdy tolyp jatqan Qúdekenning kóp syr-qyrlarynyng bireuine ghana audarghym kelip otyr. Ol – týrik tilderining rekonstruksiyasy mәselesi, yaghny ghylymy tilmen aitqanda, komparativistikasy, týriktanu men altaistikasynyng zertteu alany. Tarihy grammatikalyq zertteuleri Qúdaybergen Júbanovtyng múrasynda, ókinishke oray, kóp saqtalghan joq. Jalpy jeke dara olardyng óz aldyna tarihyn zertteu – manyzdy bir taqyryp. Óitkeni, Júbanovty zerttegen mamandar múny jaqsy biledi, keybir óte manyzdy maqalalary men bayandamalary bir emes, birneshe ret, әdeyi úiymdastyrghanday, joyylyp, iz-týzsiz joq boldy, talay joghalghan, dúrysy – joghaltylghan.

Qazir oilanyp qarasaq, múnyng sebebin týsinuge de bolatyn siyaqty. Sonau dýrbelen, el basyna kýn tughan zamanda, aldynghy buyn aghalary ghana “halyq jauy” atalyp sotsyz atyla bastaghany ghana emes, qalyng halyqtyng sýbeli bóligi ashtan qyrylyp, qazaqtyng dalasyna qylyshyn jalandatyp qyzyl iydeologiya indettey kirip jatqanda, qarbalas, súrapyl, әbigerli kýnderde jәy әlippe-emle siyaqty mәselelerdi ghana emes, tughan tilining úzyn-yrgha tarihyn damyghan europa jәne basqarushy orys tilining tarihynan әldeqayda kóne, әldeqayda ken, әldeqayda tereng boylay qarastyrghan jas Qúdaybergen Júbanovtyng zertteuleri keybir joghary lauazymdy sayasy kuratorlardyng kózine sýieldey qadalghany anyq nәrse.

Qúdaybergen Júbanovtyng tarihi-etimologiyalyq oilary men tújyrymdary, kóbinese, qazaq tilining grammatikasyna baylanysty taraularda kishi әripter arqyly siltemeleri men qosymshalarynda keltirilgen. Sonyng ózinde de, sol mәtindik fragmentterdegi taldaudyng sapalyq biyigine qazirgi kýngi birde-bir qazaq til tarihyn zertteushining әli de kóterile almaghanyn, jete qoymaghanyn ghylymy túrghydan ashyq aitqanymyz jón.

Júbanovtyng rekonstruksiyalyq prinsiypi әdisteme túrghysynan eng ozyq tәsilge sýiengen – kóldeneng (gorizontaldyq) jәne satylas, tik (vertikaldyq) parametrlerdi qatar paydalanu arqyly negizdelgen. Kóldeneng (gorizontaldyq) salystyrmalarda ghalymnyng barsha týrik tilderi men dialektterden erkin jәne mol mysal keltirgenin, oghyz tobynan da, qarlyq tobynan da, qypshaq tobynan da, әsirese, oqshaulau túrghan, kýrdelengen chuvash pen yakut tilderinen de, jәne de múnymen shektelmey – monghol, mәnjýr, japon jәne basqa altay tilderinen de mysaldardy molynan paydalanghanyn – kez kelgen zertteu nyshanynyng jalpytýrik (obsheturkskiy), aratýrik (mejturkskiy), daratýrik (edinichno turkskiy) nemese jalpyaltay (obshealtayskiy), araaltay (mejaltayskiy), dara altay (edinichno altayskiy) sipatyn, qasiyetin, tabighatyn aiqyn kórsetip túrghanyn tolyq moyyndauymyz kerek.

Jәne de Júbanovtyng kóldeneng (gorizontaldyq) salystyrmasy tek qana týrik-altay faktilerimen shektelmeydi. Keng auqymda basqaqúramdy (inostrukturnyi) tilderden de tipologiyalyq jәne salghastyrushylyq mysaldarymen qamtylady, olar, atap aitsaq, qytay, slavyan, gruziyn, armyan, kopt, europa (nemis, fransuz, aghylshyn, ispan, grek j.b.), arab, parsy j.b. tilderi. Satylas, tikteu rekonstruksiya baghyty boyynsha orhon-eniysey, kóne úighyr, erte- (ranne-), orta- (sredne-) jәne keyingi- (pozdne-) ghasyrlyq týrik eskertkishteri tilin, osman-seljýk jәne shaghatay-týrkú til derekterin molynan salystyryp, kóne altay – monghol, japon, mәnjýr j.b. mysaldarymen tolyqtyrylyp, múnysymen shektelmey, jogharyda keltirilgen basqaqúramdy tilderdin, skiyf-saq (Gerodotqa sýiene), shumer j.b., qajet bolghan jaghdayda, tarihy damu erekshelikterine sholu jasap otyrady.

Keyingi uaqytta, mamandargha jaqsy tanys “Halyqaralyq túraqty altaistikalyq konferensiya” (“Permanent International Altaistic Conference”) dep atalatyn altaistikalyq ghylymy mektepti, jeke ýlken bir baghytty qalyptastyrghan amerikandyq ghalym Denis Shinor bar bolghany bastauysh mektepke jana ghana portfelin qúshaqtap bara bastaghan kezderinde-aq, ataqty altaist G.IY.Ramstedttyng sýbeli enbegi әli shyqpaghan, N.Poppe, V.L.Kotvichterding de zertteuleri әli qolgha alynbaghan zamanda – qazaq saharasynda Qúdaybergen Júbanov degen ghalym bir emes, birneshe ret eng joghary dәrejede altaistikalyq etimologiyalyq saraptamalaryn ghylymy qauymdastyqqa syilap ýlgerdi. Ár sózding buyny men morfemalaryna, әr sóilemdi ózining qúramdy bólikterine mýshelep bólip – sintagmatikalyq jәne sintaksistik zandylyqtargha basa nazar audarady, solargha qayshy, kereghar, teris artefaktterdi tek qana ajyrata bermey, olardy múqiyat taldap, ózgeru sebepterin anyqtaydy, diahrondy túrghydan týsindirip, dәleldep berip otyrdy. Ol óz enbekterinde sóz ben dybystyn, sóilem men mәtinning semantikalyq ósu, ózgeru joldaryn, satylaryn, formulalaryn ghylymy negizge baghyndyryp jan-jaqty taldady. Týrik tilderining matematika siyaqty qatang tәrtipke baghynatyn fonetikalyq korrelyasiyasyn – semantikalyq, taza fonologiyalyq, morfonologiyalyq jәne leksikalizasiyalyq, yaghny jana sózderdi tudyru ýderisterin anyqtap, týrik tarihy etimologiyalyq zertteulerding ózge tilder negizinde qalyptasqan klassikalyq komparativistikadan mol jәne zor erekshelikterin atap kórsetti.

Qúdaybergen Júbanov tarihy salystyrmaly júmystarynda tek qana syrtqy, pishindik – fonetikalyq, fonologiyalyq, morfemdik j.b. faktorlargha sýienip júmys istegenning kemshiligine erekshe toqtalady. Dybysty buyn qúramynda, buyndy morfema qúramynda, morfemany sózding qúramynda, sózdi sóilemning qúramynda, sóilemdi mәtinning qúramynda ghana, ishki qyzmeti men mazmúnyn eskere otyryp qarastyru ózektiligining manyzyn týsindiredi.

Sóz taptarynyng bir-birinen ajyramaghan bayyrghy sinkretti dәuirlerining bolghanyn, tilding fono-morfo-leksiko-semantikalyq qatparlarynyng arasynda “qytay qorghanynyn” bolmaghandyghyn jәne olardyng bir-birine kirige, aralasa, baylanysa qatysatynyn, bir-birine auysatynyn, taghy da basqa kóptegen qazirgi týriktanu men altaistika, komparativistika jәne paleo-lingvistika salasynda әli de sheshimin tappaghan problemalardyng kýrdeli tabighatyn birinshi bolyp ashqan ghalym – Qúdaybergen Júbanov ekenin bolashaq buyn ghalymdarymyz zertteu nysanyna, maqsatyna ainaldyryp, otandyq filologiyamyzgha әli de kóp paydaly ýlesin qosar degen ýmitimiz mol. Osy rette ghalym-ústazymyz Babash Abylqasymov KSRO týrkologiyasynyng basshysy, akademik A.N.Kononovtyng aitqan myna bir sózin eske alady: “20-shy jyldardan bastap әr týriktektes respublikalargha ortalyqtan mamandardy jiberudi iske asyrdyq. Basynda jergilikti tildi ýirenip, keyinnen Mәskeuden jetekshilik jasap otyru ýshin. Ár el-jerge ghalymdardy jiberdik. Tek qana Qazaqstangha eshkimdi attandyrmadyq. Attandyra almadyq. Óitkeni, sizderde ol kezde Ahmet Baytúrsynov, Qúdaybergen Júbanovtar bar edi ghoy...”

Yaghni, qazaq ziyalylary – KSRO týrkologiyasy men altaistikasynyng irgesin qalaghan adamdar ekeni dau tughyzbaytyn mәsele. A.N.Kononov, N.A.Baskakov syndy iri turkolog ghalymdardyng ústazdary da – sózsiz, bizding arystarymyz bolghan.

Osy orayda búl pikirge bir qosymsha dәlel retinde bir oqighany eske týsirelik. Biz, qazaq qoghamy, ózimizding ayauly úldarymyzdy, arystarymyzdy ózimizding talabymyz, niyetimiz, úsynysymyz boyynsha degenimizge jetkizetindey aqtay almadyq. Kerisinshe, sekseninshi jyldardyng basynda, men ol kezde Til bilimi institutynda ghalym hatshy edim, joghary jaqtan “demokratiyalandyru jәne jariyalylyq” kezinde, bizge úsynys kelip týsti. Mazmúny – әr elde otyzynshy jyldary nahaqtan sottalghan, qúrban bolghandardy aqtau mәselesi. Úsynys basynda tek bir-aq kisi jóninde bolghan siyaqty – ol Ahmet Baytúrsynov jayly. Aytayyn degenim, men óz kózimmen kórgen bir eki-ýsh bettik bizding tanymal filolog akademiygimizding jazghan pikiri turaly. Óte belgili aghamyz. Marqúm bolmasa, atyn qazir atap aitar edim. Sol pikir-hatta ýzildi-kesildi Ahmet Baytúrsynovtyng qazaq tili men әdebiyetine qosqan ýlesi tym mardymsyz ekendigi jәne ony aqtaudyng esh qajettigi joq ekendigi jazylghan. Ol kisi әri institut diyrektory, әri býkil qoghamdyq ghylym instituttaryn basqaratyn akademiyalyq bólimshe bastyghy bolghandyqtan, sol tústa aqtau mәseleleri kýn tәrtibinen ysyrylyp tastaldy.

Keyinirek 1988 jyldyng basynda (aqpan aiynda) bizding doktorlyq dissertasiyamyzgha resmy opponent bolyp taghayyndalghandyqtan, sol zamandaghy KSRO Kenes týrkologtar komiytetining tóraghasy, tanymal ghalym, akademik Áthem Rahymúly Teniyshev Almatygha Mәskeuden arnayy at basyn búryp keldi. Qalyptasqan dәstýrimiz boyynsha osynday mәrtebeli syily qonaqty akademiya jetekshileri Qazaqstan Kompartiya basshylaryna aparyp aldarynan ótedi. Sol kezdesude kýtpegen jerde Áthem aghamyz: “Myna qazaqtar nege ózderining úly atalaryn aqtap almaydy?” – dep salsyn: “Bizdin, Mәskeu týrkologtarynyn, myna mening ústazdarymnyng múghalimderi qazaq ghalymdary bolghany eshkimge jasyryn janalyq emes. Atap aitsaq, olar – Ahmet Baytúrsynov, Qúdaybergen Júbanov, Múhametjan Tynyshbaev, Nәzir Tóreqúlov jәne basqalar”. Mәskeulik ghalymnyng ótinishin jerge tastamaytyn bizding biylik aqtau mәselesin qayta qozghady. Qaytadan bizding mýiizi qaraghayday mamandarymyz “joq, qúrysyn, múnyng kók tiyn paydasy joq” degen eski әuenine sala bastaghanda, sol kezdegi Qazaq Ghylym Akademiyasynyng viyse-preziydenti, akademik Jabayhan Mýbәrәkúly Ábdildin aghamyz, qoymay, tiresip otyryp aldy: “Teniyshev Mәskeude jәy ghalym emes. Bir manyzdy sala basshysy. Onyng úsynysyn mindetti týrde múqiyat qarastyrghan jón. Komissiya qúrayyq, mәseleni zertteyik” dep mәseleni tótesinen qayyrady. Osylay, 1988 jyldyng ayaghynan bastap arystarymyz aqtala bastady...

Qúdaybergen Júbanov – qazaq filologiyasynyng negizin qalaghan adam. Degenmen, Qúdekendi tek qana filolog dep baghalau qate. Qúdaybergen Júbanov – qazaq muzykatanu ghylymyn da, dintanuymyzdy da, tarihymyzdy da, últtyq pedagogikamyzdy da, shyghystanudy da, ónerdi de algha sýirelep, zerttegen ghalym. Qúdaybergen Júbanov – sayasatkerimiz, qogham jәne memleket qayratkerimiz. Últ maqtanyshy, barsha halyqtyng sýiikti, ayauly úly túlghasy. Olay bolsa nege Qúdaybergen Júbanovqa arnalghan is-sharalardyng basym kópshiligi tughan jeri Aqtóbe men osy Almatyda ghana ótkiziledi? Qaraghandy men Shymkentke, Óskemen men Qyzyljargha arysymyzdyng qajeti bolmaghany ma sonda?

Eldik biyikke kóterilgen úlylarymyzdy kishireytudi jәne, kerisinshe, auyldyq dengeydegi keybir adamdarymyzdy últtyq masshtabqa iytermeleudi qashan qoyamyz degen súraq mazalay beredi. Almatyda Qúdaybergen Júbanov kóshesi joq. Onday ótinish bildirgen de birde-bir mekeme joq...

Tughan ónirinen basqa respublikamyzdyng birde-bir oblys ortalyghynda Qúdaybergen Júbanov atyndaghy mektep te, kóshe de joq. Osyghan ne aitarsyn... Nege? Búl súraqtyng salmaghy óte auyr. Jauaby kónilimizdi kónshitpeydi. Últtyq sayasatymyzdy, últtyq tarihymyzdy, últtyq sana-sezimimizdi, últtyq memlekettiligimizdi qalyptastyrghan úlylarymyzdy úlyqtaudy qashan layyqty jolgha qoyamyz? Toy-domalaqtarda emes, dóngelek datalarda ghana emes – kýndelikti tirshiligimizde, әr kýndik bolmysymyzda, enbektegen baladan bastap enkeygen qariyagha deyin tәlim-tәrbiye, ýlgi-ónege retinde aita beretin kýnge jetkizudi oilastyru kerek. Múnday últtyq qúndylyqtarymyzdy qazaqy dýniyetanymymyzgha, sanamyzgha siniruding joldaryn tabugha barshamyz bolyp atsalyspasaq bolmaydy. Biraq... Qashan?

Erden QAJYBEK,

filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1527
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1779