Jer beti aimaqtarynyng bir bóligin úzaq jyldar boyy meken etken adamdardyng túrmys-tirshiligi, kәsibi, ómir sýru saltynyng ortaqtyghyna, ortaq maqsat-mýddelerine baylanysty jәne san aluan tarihy jaghdaylargha oray, ózindik ózgeshelikteri aiqyndalyp, belgili bir últtyng qalyptasatyny belgili. Osy qaghidagha sýiensek, qazaq últyn basqalardan ózgeshelendirip túratyn ózindik etnostyq belgileri – tili men dili, tanym-týsinigi, oi-sanasy, minez-qúlqy, salt-dәstýri, әdet-ghúrpy, túrmys-tirshiligi siyaqty t.b. belgileri myndaghan jyldar boyy qalyptasqany dausyz. Al etnostyq belgilerding ishinen kez kelgen últty basqalardan ereksheleytin basty belgi últtyq til bolyp sanalady.

V.Gumbolid ózining «Til jәne mәdeniyet filosofiyasy» degen enbeginde: «Últtyng ózine tәn ishtey danyshpan ruhy bar, sol ruhtyng ereksheligin syrtqa shygharyp, saqtap, úrpaqtan-úrpaqqa berushi kýsh – til» ("Yazyk y filosofiya kulitury". Moskva: Progress, 1996, 111-b.), – dep onyng ruhany manyzdylyghyn erekshe bólip kórsetedi. Osyghan úqsas oidy M.Arynnyng tәrbie turaly tolghaularynan da kezdestiremiz. Ol: «Til degenimiz belgili bir halyqtyng jinaghan ruhany qazynasynyng jiyntyghy, sonyng bәrin saqtaytyn qoyma ispetti. Qoyma degende oigha oralady, sol jinaghan baylyqty úrpaqtan-úrpaqqa til jetkizip berip otyrmasa, әr úrpaq ózining ruhany ómirin janadan bastaghan bolar edi» (Bes anyq (tәrbie turaly tolghaular). Almaty: Arys, 1996, 14-15-bb.), – deydi.

Al qazaqtyng kórkem oy jýiesindegi beyneli sózder turaly sonyna tolymdy enbek qaldyrghan T.Qonyrov qazaq teneulerining últtyq tanym jýiesimen tyghyz baylanysty ekenin kórsete otyryp, ol jayynda mynaday tújyrymdy oy aitady: «Ádebiyettegi obrazdar jýiesi jәne sóz beyneleu tәsilderi – últtyq harakterding eng basty kórsetkishteri. ...Teneu kategoriyasy – býkil beyneleu, kórkemdeu tәsilderi ishindegi eng basty, eng pәrmendisi. Beyneleu tәsilderining barlyghy da óz bastauyn osy teneuden alady. ...Teneu – kórkem oilaudyng últtyq erekshelikterining jiyntyghy, dýniyetanymnyng últtyq ózgeshelikteri bas qosqan kategoriyalardyng biri» (Teneuler tabighaty. Almaty: «Alash» baspasy, 2005, 4-b.). Demek, últtyq tanym-týsinik, oi-sana tildik mәdeniyetpen, al zat, qúbylys, úghym jәne olardyng ataulary últtyq tanymmen tyghyz baylanysty.

Zat, qúbylys, úghym jәne olardyng ataulary arasynda jalpy baylanys bolghanymenen, eshqanday tabighi, tikeley baylanystyng joghy jәne olardyng (ataulardyn) zat pen úghymgha qoyylghan shartty tanba ekeni kýlli elderding leksikologiyalyq oqulyqtarynda tәptishtelip jazylghandyqtan, búny teren-nen qauzap jatudyng filologtar ýshin týkke de qajeti joq ekenin týsine otyryp, jalpy oqyrmandar ýshin búl mәsele jóninde azdaghan mәlimet bere keteyik.

Zat nemese qúbylys turaly úghym dýniyejýzining barsha júrtyna ortaq bolyp keledi. Tek solargha qoyylatyn ataular ghana әr últtyng tilinde ózinshe beynelenedi. Bir qaraghanda, jaratylystaghy san aluan zattar men qúbylys-tardyng týrli syr-sipaty, mәn-mazmúny, qadir-qasiyeti turaly tanym-týsinik (úghym) barsha últqa ortaq bolyp keletindikten, olargha telinetin ataular da birdey boluy kerek siyaqty bop kórinedi. Biraq búl – qate týsinik. Óitkeni «últtyq dil airyqsha oilau jýiesin úsyna otyryp, újymdyq sananyng terendegimen sipattalady. Álemning últtyq-tildik beynesinde әrbir últtyng óz úghym-týsinigi trek etetin sýienishi – tújyrymdamalary, ýlgileri, sol últqa tәn basqa da qasiyetter onyng últtyq dili arqyly jýzege asady» (Álmetova Á.S. P.gh.d. ghylymy dәrejesin alu ýshin dayyndalghan dissertasiya. Almaty, 2007 jyl, 111-b). Biz ózimizge beymәlim nemese alghash kórgen, tanyp bilgen, estip kónilge toqyghan nemese oqyp zerdelegen zat pen qúbylysqa jәne onyng úghymyna «osyghan men at qoyayynshy» degen sanaly niyetpen emes, olardyng bәrimizge birden angharylatyn syrtqy-ishki kóptegen belgilerin, syr-sipattaryn sanamyzgha qabylday otyryp, ózimizding últtyq tanym-týsinigimiz boyynsha jan dýniyemizge jaqyn basty belgilerin ghana ataugha negiz etip alyp, әiteuir, óz tilimizde aityp-jetkizu ýshin at qoyamyz. Bir qyzyghy – atau qoigha tandalyp alynatyn belgiler әr últta әrqily bolyp keledi eken.

At qoigha negiz bolatyn osy bir uәjdemeni (motivizasiyany) týsinbeushilik salalyq ghylymdardyng terminder sózdigin qúrastyrushylar men termin turaly pikir aitushylardy qatelikke úryndyryp jýr. Olar qazaqtyng túrmys-tirshiligine janadan engen zat pen úghym ataularynyng bógde tilde solay ataluyna negiz bolghan belgilerin ghana eskerip, sony bireu qazaqshalaghan jana ataudyng boyynan izdeydi nemese ózi soghan atau qoya qalsa, sony sinirmek bolyp әure bolady. Sóitip, qandaylyq bir sebepke negizdelip qoyylghanyna qaramastan, kez kelgen atau – әr últtyng dybystyq jýiesindegi tól dybystardyng tabighy qalyptasqan ózindik tirkesimine sәikes jasalynatyn úghymnyng syrtqy jamylghysy, shartty tanbasy ekenin qaperden shygharyp, kóbinese, maghynalyq tura audarmagha boy aldyryp, sony óz payymdaularynsha dúrys dep sanap, týrli kelensizdikke úrynyp jatady.

Osy orayda orystyng kórnekti ghalymy, f.gh.d., professor L.A. Novikovtyng tanba men maghynanyn, úghym men zattyng bir-birlerimen qarym-qatynasy jayynda aitqan ghylymy tújyrymyn keltireyik. Ol ózining «Sóz óneri» degen enbeginde bylay deydi: «Zat pen tanbanyng arasynda tikeley baylanys joq. Olar ózara maghyna (úghym) arqyly baylanysady. Qanday da bolsyn bir zatqa atau beru ýshin, ony eng әueli belgili mólsherde payymdap alu kerek. Mine, sol sebepten bәrimizge ortaq zat nemese nәrse týrli tilde týrlishe atalady. Mysaly: orystyng «podsnejniyk» (qar asatynda ósetin gýl) degen sózi aghylshynsha «Snowdop» (qargha tamghan tamshy), fransuzsha «perse-nege» (qar tesetin gýl), nemisshe «Schneeg-lockchen» (qar qonyrauy) dep atalady» (Iskusstvo slova. M., 1991 g., 11 b.).

Búdan kez kelgen zat pen ol turaly úghym barsha últqa ortaq bolatynyn jaqsy angharamyz. Mysalgha keltirilgen zaty da bizge tanys. Osy ósimdik turaly bizding úghymymyz da olardikinen bәlendey alshaq ketpeydi, biraq biz oghan at qoyarda onyng kóptegen syr-sipatynyng ishinen bizding ólkege tәn qasiyetine qatysty belgini ghana uәjdeme etip alghanbyz. Sondyqtan da ol, әlbette, últtyq tanym-týsinik boyynsha, tilimizde «bәisheshek» (bәy – alghashqy, sheshek – gýl) dep atalady.

Qazaq últyn basqalardan ózgeshelendirip túratyn ózindik etnostyq basty belgisi – tili ekeni aqiqat. Al til bolsa, barsha qúndylyqtyng negizi. Professor Á.S. Álmetova: «Mәdeniyetter súhbatynda zertteushiler eki ýlken mәselege erekshe nazar audarady. Ol: últtyq minez-qúlyq jәne últtyq dil. Últtyq minez-qúlyq adamdardyng psihikasyndaghy últtyng ómir sýruine qajet ózindik sharttardy boyyna jinaqtaghan erekshelik, әrbir últqa tәn psihologiyalyq aiyrmashylyqtar men qasiyetterding jiyntyghy. Búl minez-qúlyq – belgili bir últty basqa últ ókilderinen aiyryp kórsetetin sol últ ókilderining basym kópshiligining boyynan tabylatyn qasiyetter» (atalghan enbek, 109-b.),– deydi. Demek, últtyq minez-qúlyq últtyq dilden shyghatyn bolsa, últtyq dil últtyq tilmen sharttasady. Ekeuining ózara araqatynasy – óte kýrdeli.

T.Qonyrov jogharyda atalghan enbeginde últtyq tanym-týsinik pen ataular arasyndaghy baylanysty bylaysha tújyrymdaydy: «Adam ózin qorshaghan ortamen tyghyz qarym-qatynas jasay otyryp, sol ortadaghy zattardy, qúbylystardy jәne prosesterdi, olardyng ómir sýruining ishki-syrtqy zandylyqtaryn jәne olardyng payda boluy men damuyn tanyp biledi. Adam sanasynda osy tanyp bilgen zattary, qúbylystary jәne prosesteri jóninde sezimder, qiyaldar, bayymdaular, úghymdar, oy qorytyndylary payda bolady» (atalghan enbek, 55-b.). Osy qaghidatty basshylyqqa alsaq, adam alghash kórgen nәrsesine at qoyarda ony jan-jaqty zerttep-zerdelep, ózining ómir boyy jinaqtaghan dýniyetanymdyq bilimindegi mәlimetter negizinde sanasynda beyneleydi. Sosyn baryp at qoyady. Búl – til biliminde qazirgi uaqytta әlemning tildik beynesi dep atalyp jýr. Mәselen, ata-babamyz aghylshyn tilinde «ostrch», al orys tilinde «straus» dep atalatyn qústy túnghysh kórgende onyng eng әueli qús ekenine kónil audarghany anyq jәne qús bolghanda orasan ýlken ekenine mәn bergen. Ózining tanyp-bilgen ómirindegi eng ýlken januar týie bolghan son, soghan úqsatyp, ekeuining beynesin astastyryp (assosatsiyalap), «týieqús» dep ataghan. «Týietauyq (kýrke-tauyq)», «týietaban (ósim.)», «týiejapyraq (ósim.)» siyaqty t.b. sózderding de atauynda osynday últtyq tanym jatyr.

Damu zandylyqtary boyynsha jer betindegi býkil tilding bangy men damuy tabighy jolmen bayau ótedi. Ózinde búryn bolmaghan zat pen úghymgha, qúbylysqa basqa júrttyng qoyghan atauyn (sózin) qabyldaushy últ ózining tanym-týsinigi boyynsha jәne ózining sózjasam mýmkinshiligine sýiene otyryp, der shaghynda ózinshe at qoyady. Onday mýmkinshilik bolmay qalghan kezde olardy (jat tildik ataulardy) ana tilining tabighy zandylyqtary negizinde ózgertip alady. Búl – til biliminde jat tildik ataulardy dybystyq, qúrylymdyq jaqtan iygeru arqyly óz sózine ainaldyryp, sózdik qúramyn bayytudyng bir joly dep atalady.

Últtyq tilder basqa júrttyng ataularyn ózining dybystyq, qúrylymdyq jýiesining zandylyqtaryna baghyndyryp qabyldauynyng basty sebebi – olar últtyq tilge jat dybystardan túrady әri ol dybystardyng bir-birimen tirkesimi de mýldem ózgeshe. Onday sózderdi últtyq tilde sóileytinder aityp-jaza almaydy. Óitkeni últtyq til san myndaghan jyl boyy ózge tilden ózgeshe bolyp qalyptasyp, sol tildi paydalanushylardyng sózderdi aituy (artikulyasiya) men dybystauyn (akustika) bir zandylyqqa negizdeydi. Al bóten tilding sózderi ózgeshe dybystar men solardyng ózindik tirkesiminen túratyndyqtan, últtyq tilding zandylyqtaryna sәikes kelmeydi. Jogharyda aitqanymyzday, bóten tildik ataular da shartty tanbagha jatqanymen, olardy sol qalpynda paydalanugha bolmaytyny sondyqtan.

Búdan shyghatyn qorytyndy: túrmys-tirshiligimizge enip, tilimizde atalu-gha, aitylyp-jazylugha tiyisti jana zat-úghymdargha der kezinde qazaqsha atau berilmey, olarmen birge onyng shettildik atauy da tilimizge enip, keng qolda-nysqa týsip ketse, bógde tildik ataulargha zat pen úghymgha tikeley qatysy joq shartty tanba retinde qarap, tek dybystalu jaghyn ghana qazaqshalaugha tyrysu qajet. Degenmen mynany eskeru qajet siyaqty: zat pen qúbylys jәne ol turaly úghymdy dәl beynelep bere alatyn qazaqsha sóz tabylyp jatsa, әngime basqa, kerisinshe, tilimizde búrynnan bar tildik materialdar negizinde jasal-ghan jana atau ózining búrynghy ataulyq úghymyna jetelep, jas úrpaqty shatastyryp jatsa she? Mәselen, «týimedaq» «tabletka» sózin auystyra ala ma? Qaysysyn aitqanda sol zattyng úghymyn sanamyzda beynelep, kóz aldy-myzgha keltire alamyz? Bizding oiymyzsha, ony «tәbiletki» dey salghan jón.

Sondyqtan dybystyq jaghy ózgertuge kónetin shettildik ataulardy sәl-pәl týzep, tilimizding aitylym-emle (orfoepiya-orfografiya) erejelerine sәikes-tendirip paydalana salu әldeqayda jenil. Ol ýshin, eng әueli, qazaq әlipbiyin oryssha qalay jazylsa, solay jazugha mәjbýrleytin, tilimizge zorlyqpen engizilgen jat dybystardan aryltyp, sosyn shettildik sózderdi qazaqsha qalay aityp-jazu ústanymyn bir ynghaygha keltirip alu kerek. Sonda ghana tilimizding sózdik qúramyn basqa tildik sózderding esebinen bayyta alamyz. Janadan sóz jasau mashaqatyn jenildetip, jas úrpaqtyng týsinigine jenil, sapaly oqulyq, oqu qúraldaryn jazugha qol jetkizemiz. Bizge ýlgi bolyp jýrgen orys tili jәne әlemning basqa da aldynghy qatardaghy tilderi, mine, osy baghytty ústanyp, damyp keledi.

Beybit ISHAN,

Abylay han atyndaghy QazHQ jәne ÁTU

Qazaq filologiyasy kafedrasynyng dosenti,

filologiya ghylymynyng kanditady.

Abai. kz