Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Mәngilik El iydeyasyn kótergenine eki-ýsh jyldyng jýzi boldy. Elbasy ony Qazaqstan memleketining myzghymas iydeyalyq túghyry retinde úsyndy. Halyqqa biylghy Joldauynda sol oiyn naqtylay týsip, Mәngilik El halyqtyng biriktirushi kýshi, eshuaqytta sarqylmaytyn quat kózi ekenin airyqsha atap kórsetti. «Ótken tarihymyzgha taghzym da, býgingi baqytymyzgha maqtanysh ta, gýldengen keleshekke senim de Mәngilik El degen qúdiretti úghymgha syiyp túr. Otandy sýi, babalardan miras bolghan úly múrany qadirleu, ony kózding qarashyghynday saqtau, óz ýlesindi qosyp damytu jәne keyingi úrpaqqa amanat etip tabystau… Barsha qazaqstandyqtardyng júmysynyng týpki mәni – osy!» degen bolatyn.

Aldan SMAYYL,
Parlament Mәjilisining deputaty.

Búl – kiyeli paryz, últtyq múrat. Al osy múratty býgin, erteng jәne ghasyrlar boyy qalay jýzege asyramyz? Mәngilikting sayasy túghyry ne? Ruhany tiregi qaysy? Sirә da sarqylmaytyn úlan-ghayyr uaqyttyng úzyna boyynda kónermeu ýshin, óshpeu ýshin, adamzatpen birge jasay beru ýshin memleket qanday mәn-mazmúngha ie boluy kerek? Últ pen onyng esti qauymy – ziyaly qauymnyng osy qazir jәne tayau bolashaqta atqaratyn mindetteri qanday? Mәngilikke bastar jolda bizge kim ýlgi? Batystyng liyberaldy kapitalizmi men liyberaldy demokratiyasy ma? Qytaydy әlemge beyimdeuding negizgi jәne tiyimdi qúralyna ainalghan konfusiandyq rasionalizm be? Arab әlemining dini-iydeologiyalyq jәne mәdeniy-ghúryptyq oqshaulanuy ma? Álde últtyq bolmys pen salt-dәstýrdi saqtay otyryp, jahanmen jarysa damugha mýmkindik  beretin, baqylauda ústalynatyn mәdeniy-ruhany ashyqtyq pa?

Múnday qiyn saualdar sarsangha salghan elder az emes. Jauabyn dәl tapqandar da bar, taba almay adasqandar da jeterlik. Naqty mysalgha jýginetin bolsaq, Japoniya osy tónirekte erte oilanghan júrttyng biri. Kýnshyghys eli mәngilikke syrtqy әserlerding qandayyna da (mәdeny ekspansiya, diny arbau, tikeley jaulap alu, t.b.) tótep beretin, bastapqy qasiyetterin eshqashan joghaltpaytyn últtyq dil men últtyq ruh bastaydy dep bildi. 1542 jyly Batyspen qarym-qatynasty birjola ýzdi. Eki jaqty baylanystyng jekelegen zalalsyz týrlerine ghana rúqsat etildi. Mәselen – qaru-jaraq satyp alu. Al mәdeniyet pen din, sayasat salasyndaghy aralasudyng kez kelgen kórinisine, әsirese, hristiandyq kózqarasqa ýzildi-kesildi tyiym salyndy. HVII ghasyrdyng orta túsynda sheteldikter týgel elden quyldy. Búl ahual HIH ghasyrdyng ortasyna deyin saqtaldy.

Sonda japon halqy ne útty? Birinshiden, Europa elderining jaulap alugha baghyttalghan qatygez agressiya­synan tughan jerin aman saqtap qaldy. Ekinshiden, tól últtyng bastapqy etnikalyq qaynarlardan qayta susyndauyna, jas tolqynnyng ata dәstýrlerge shólin qandyruyna, el ishindegi týrli niyettegi toptar men qauymdardyng bir ortaq múratty – últtyq tútastyqty qadirleuine, últtyq bauyrmaldyq pen namystyng kýshengine qol jetkizdi.  Búl úly jenis edi. Osydan son, japondyqtar endi eshqanday әzәzilding azghyruyna ermeytindigine, әlemge últtyng kózimen, últtyq mýddemen qaraytyndyghyna, japon ruhynyng mәngiligine senim ornyqqan song ghalamgha esik aiqara ashyldy.

Múnday qadamgha Qytay 1601 jyly bardy. Elden hristian missionerleri men týrli aghymdaghy sheteldikter quyldy, qytay mәdeniyeti әlemdegi eng ozyq mәdeniyet ekendigin dәripteu bastaldy. Aspan asty eli turaly iydeya mәngilik iydeyasy retinde asqaq jyrlandy. Milliondar: «Biz óshpeymiz!» – dep úrandady.

Dәl osynday asqaq sezim týrki aspanynda da qyranday sanqyldaghan. Ol kezeng ata-babalarymyz ózderin jogharyda Kók tәniri, tómende qara jer jaralghanda, ortasynda jaralghan adam balasyna balady. Ol sondyqtan ýstem әri mәngilik bolugha tiyis dep bildi. Kókte týrik tәnirisine, týrikting qasiyetti jer-suyna: «Týrik halqy joyylmasyn, el bolsyn» degizdi. Al múnday joyqyn iydeyany qúdireti kýshti memleket qana kótere alatyn edi. Teginde mәngilik degenimiz – memlekettikting janartauday quatty ruhany serpini, eldikting shyrqau shynyna jetui. Jahangha jasqanbay qaray alghan halyqtyng asqaq armany. Memleketi joqtyng mәngilikte nesi bar? Onyng múraty – jan saqtau.

Osyghan den qoysaq, qazaq memlekettigining bas­tauy jarty әlemdi biylegen Ghún imperiyasyna  túspa tús kelse, saltanat qúrghan kezi – Týrik qaghanatynyng altyn ghasyry. Bumyn qaghan 552 jyly tu kótergen búl qaghanattyng shekarasy batysta Vizantiyagha, týstikte Persiya men Ýndistangha, shyghysynda Qytaygha deyin sozyldy. Múnday aibyndy memleket dәl sol tústa biren-saran-dy. Al alyp elge eng qajeti ishki birlik bolatyn. Ol mәngilikting týpqazyghy edi. Sondyqtan danqty qaghandar, danyshpan Tonykók aralyq iydeyany – «Tútas týrki eli» iydeyasyna ghúmyr berdi. Dәl osy iydeyanyng búljymay saqtaluy ýshin baryn da, janyn da saldy. Taqqa otyrghan song tughan jerining bayyrghy mәdeniyetinen alshaqtap, Qytay mәdeniyetine bet búrghan Qapaghan qaghandy 716 jyly Kýltegin biylikten taydyryp, basyn aldy.

Kim biledi, ghalymdar qúndylyghy jaghynan ataqty Orhon eskertkishterine tenep jýrgen Úlytaudaghy Tanbaly tas osy kezding múrasy shyghar. Onyng túrghan jeri de erekshe. 47 metr terendiktegi angharda aumaghy 6 sharshy metr jartas bar. Soghan 445 rudyng (taypanyn) tanbasy oiylghan. Qarap túryp ózinnen ózing súraysyn. Nege 445 taypa?  Olardy ortaq oigha úiytyp, etnostyq belgilerin bir tasqa qashatqan qanday múrat? Úlytau nege tandaldy?

Jauap bireu: búl týrki qaghanaty kóksegen «Tútas týrki eli» iydeyasyn qoldaghan tektes júrttardyng ózara pәtuasy, bólinbeske bergen anty. Soghan sýttey úiyghan, Úlytaudy tórtkýl dýniyening altyn tórine balaghan kók týrikterding ainymas serti.

Tariyhqa tereng kóz salsaq, tútasu iydeyasy men bauyrmaldyq Saq zamanynan bar ekenin kóremiz. Ángimeni shyrqatpay, derekke jýginip aitsaq, el biylegen kósemderin bir jerge arulap qoiy rәsimi әlem elderining tarihynda kezdespeytin erekshelik. Saqtardyng Shiliktide ghana patshalar jerlengen 150  obasy bar. Osy kiyeli dәstýr keyin Týrkistanda jalghasqany barshamyzgha belgili. Eger atalghan rәsim eldik mәnge ie bolmasa,  búlay sabaqtaspas edi. Bizding babalarymyz tútastyq pen birlikti tirlikten ghana emes, o dýniyeden de izdegen. Eki әlemde de irgemiz sógilmesin degen. Dýniyeden ozghan ruhtar qylausyz  tabysyp, jaryq dýniyedegi úrpaqtarynyng tileuin tilep jatsa, týrki eli mәngilikke bet alatyndyghyna sengen.

Dәl sol senim men dәstýrdi biz joghaltyp almay, janghyrtugha tiyispiz. Ol bir jaghynan ruhtar jalghastyghyna jetelese, ekinshi jaghynan últtyq tamyrdyng ýzilmeuine, últtyq qasiyetterding bayandylyghyna bastaydy. Últtyq memleket qúrugha qúlshyndyrady.

Asylynda Mәngilik Elding túghyry – últtyq memleket. Angliyanyng tarihy túlghasy Uinston Cherchilli: «Órkeniyetting negizgi qaghidaty – biyleushi taptyng halyqtyng kóne dәstýrleri men erik-jigerine baghynuy», degen ghoy.  Osy dualy oidy sәl ózgertip paryqtasaq: «Memleketting negizgi ústanymy – últtyng tarihy arman-ansauy men múrattaryna  adaldyq» der edik. Al bizding tarihymyz, kóne saqtar men ghúndardyn, Kóktýrikter men Qazaq handyghynyng últtyq memleket qúru iydeyasyna suarylghan. Sol iydeya jýzege asqan ghasyrlarda Úly Dala dәuirlegen, memlekettikten aiyrylghan zamandarda úlarday shulaghan.

Osy jerde airyqsha aita keteyik, respublika Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda «Qazaq Eli» iydeyasyn jaydan jay kótergen joq. Mәngilik El  múratyn jýzege asyratyn últtyq sayasy institut retinde әleumettik-filosofiyalyq ainalymgha engizdi. Tilge baylanystyra otyryp, barshamyzgha tereng oy saldy. Elbasynyn: «Qazaq tili jappay qoldanys tiline ainalyp, shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, biz elimizdi Qazaq Memleketi dep ataytyn bolamyz» deuinde jәne «Dәstýr men mәdeniyet – últtyng genetikalyq kody» ekenin qadap aituynda tereng mәn bar. Búlardyng bәri últtyq memlekettting belgileri.

Biz Preziydenttin: «Men qoghamda «Qazaq elining últtyq iydeyasy qanday boluy kerek?» degen saual jii talqygha týsetinin kórip jýrmin. Biz ýshin bolashaghymyzgha baghdar etetin, últty úiystyryp, úly maqsattargha jeteleytin iydeya bar. Qazaq elining últtyq iydeyasy – Mәngilik El!», degen úlaghatyn údayy basshylyqqa alugha tiyispiz. Týiip aitsaq, Mәngilik El – shamshyraq iydeya, al Qazaq eli men Qazaq memleketi sol úly iydeyanyng qozghaushy kýshi. Biz qazirgi tanda alghashqysyn el ruhynyng mәngi sónbeytin jaryq júldyzyna ainaldyrsaq, songhysynyng keregesin keru ýstindemiz. Sondyqtan býgingi kezeng dana tarihtyng últtyng úlaghaty bolyp qayta oralghan kezeni, qazaq halqy ózining tól armanymen tabysyp, últtyq taghyna senimmen otyrghan shaghy.

Al әlemge qarasan, tar joldy tayghaq keshken tandaulardan ayaq alyp jýrgisiz. Olardyng әrqaysysy talay-talay qyl kópirden ótken jәne әr últtyng taghdyryn sheshude. Últtyq mýddeler men adamzattyq mýddeler arpalysyp jatyr. Sol aiqasqa ózine jahandyq degen at qoyyp alghan europalyq tandaudyng aidarynan jel esedi. Áleuetti elderding ózi onymen sanasugha mәjbýr. Qytay sonau Sini dinastiyasy dәuirlep túrghan kezding ózinde «Qytay danalyghy irgeli (fundamentalidi) qaghidattar ýshin, Batys kemengerligi – is jýzinde paydalanu ýshin» degen ústanymda bolypty. Al onyng әldi kórshisi «Japondyq ruh pen Batystyng tehnikasy» tandauyna toqtaghan. Búdan ekeui de útylghan joq. Óitkeni, Europanyng jetistikterin barlyq salada últtyq qúndylyqtardy saqtay otyryp iygerdi. Key rette Batys órkeniyeti arqyly últtyq órkeniyetti bayytty.

Býginde osy eki el de ózderining mәngiliktigine kýmәnsiz senedi. Al Batys basqa әlemnen kóptegen salalarda oq boyy ozyp ketkenin aityp, kýn sóngenshe sónbeymiz deuden jalyghatyn emes. Kәri qúrlyqtyng búlay deuge tolyq haqysy bar. Onyng órleu joly erteden bastalsa, әli kýnge jalghasuda. 1500 jyly Europa elderi jer sharynyng 10 payyzyn iyelenip, adamzattyng 16 payyzyna ýstemdik etti. Al 1913 jyly qúrlyqtyng ýshten besin biylep-tóstep, әlemdik óndiris ónimining 79 payyzyn óndirdi. Úly Otan soghysynan song az uaqytqa toqyrasa, songhy jarty ghasyrdan astam uaqytta ghylymiy-tehnikalyq progreste kósh bastap keledi.

Europanyng býgingi artyqshylyqtary qanday desek, olar mynalar: halyqaralyq bankter jýiesine iye; barlyq bedeldi valuta ainalymyna baqylau ornatqan; әlemde negizgi tútynushy, dayyn ónimderding basym bóligin beredi; iri әskery әreketter jasaugha qabiletti, teniz joldaryn baqylauynda ústap otyr, osy zamanghy eng ozyq tehnikalyq zertteulermen ainalysady, aerogharysh industriyasynda jetekshi orynda, t.b.

Amerika Qúrama Shtattarynyng әleueti búdan bir de kem emes. 1990 jyly orta dәuletti amerikalyqtyng baylyghy orta ahualdy qytaydan 75 ese artyq bolghan. Qazirgi kýnde de kemigen joq. Býginde Qytaydyng ishki jalpy ónimi әr túrghyngha shaqqanda AQSh-tyng ishki jalpy ónimining 19-aq payyzyn qúraydy. Búl kórsetkishke Gonkong, Singapur men Japoniya 1950 jyly, Tayvani 1970 jyly, Ontýstik Koreya 1975 jyly jetken bolatyn.

HH jәne HHI ghasyrlarda óz tizgini óz qolynda bolghan elderding basym bóligi Europa men AQSh-qa jaqyndasugha úmtylsa, onyng sebebin jogharyda aittyq. Aziyanyng damyghan memleketteri KSRO men Reseyding emes, Batystyng ghylymiy-tehnikalyq jetistikterin, el basqarudaghy demokratiyalyq ýrdisterin, ekonomikadaghy naryqtyq qatynasyn iygeru arqyly órkendedi.  Memleket pen últty basqaru jýiesinde de Europanyng keybir elderi sekildi tarihy sabaqtastyqty saqtap qaldy. El biyleudegi kóne dәstýrlerdi jana dәuirdegi tiyimdi ýrdistermen ontayly ýilestirdi. Mәngilik degenimiz últtyq bolmysqa adaldyq, salt pen sanadaghy túraqtylyq jәne tarihtyng tәlim ekeni memlekettik dengeyde eskerildi.

Ózimiz jii aitatyn Malayziyany alayyq. Ol – konstitusiyaly monarhiyaly memleket. El basshysy – súltan. On ýsh shtattyng toghyzyn múragerlik qúqyghy bar súltan әuletining ókilderi biyleydi, qalghan tórteuining tizgini gubernatorlardyng qolynda. Súltandar joghary basqaru kenesin qúrady jәne óz aralarynan Bas súltandy saylaydy. Al atqarushy biylikti premier-ministrge bergen. Eki palataly zang shygharu organy bar.

Álemde ekonomikalyq quaty jaghynan úzaq uaqyttan beri ekinshi-ýshinshi orynda kele jatqan Japoniya da tarihy últtyq basqaru jýiesin saqtap otyr. Ol da konstitusiyaly monarhiyaly el bolyp tabylady. 1947 jyly qabyldanghan konstitusiyada imperator memleket pen halyqtyng birligi dep jariyalandy. Ol parlamentting úsynysy boyynsha premier-ministrdi, sonyng úigharymymen ýkimet mýshelerin taghayyndaydy. Joghary sottyng tóraghasy men mýshelerin taghayyndau jәne oryndarynan alu qúqy da imperatorgha berilgen.

Eki el halqy biylikting osy týrin tarihtan qol ýzbeu dep biledi jәne qúptaydy. Al súltandar men imperatorlar memleket pen últqa  adaldyqtyng simvoly ispetti. Olar búl adaldyqty danqty әuletterining ghana emes, tútas últtyng úly qasiyeti retinde qúrmetteydi.

Memleketti basqaru institutynyng yqylym zamannan bergi jýiesin saqtap kele jatqan elding biri jәne biregeyi – Angliya. Onyng resmy atauy – Úlybritaniya Birikken Korolidigi. Sayasy qúrylymy jaghynan – parlamenttik monarhiya. Osy uaqytqa deyin jeke konstitusiyasy joq. Qabyldanghan jәne qabyldanatyn zandary ghasyrlar boyy qalyptasqan últtyq dәstýrlerge negizdeledi. Eldi basqaryp otyrghan monarh sot jýiesining tóraghasy әri joghary bas qolbasshy bolyp tabylady.  Koroleva tarihy túlghalardyng býgingi kózindey, aghylshyn degen últtyq ataudyng ózindey sheksiz qúrmetke  iye.

Osy jerde at shaldyryp alyp oilanayyqshy. Damu kezenderinde imperiya qúryp ýlgergen, әlemdik órkeniyetke sýbeli ýles qosqan, ghalamdaghy iri saya­sy jәne әleumettik-ekonomikalyq ózgeristerding talayyna úiytqy bolghan, óner men mәdeniyette de shyrqap shyqqan Angliyada últtyq salt-dәstýrding konstitusiyanyng ornyna jýrui talaylardy tolghandyrugha tiyis qoy. Ghasyrlar jazyp, dәuirler óndegen, qariya tarih qúptaghan últtyq dәstýr tolqynnan tolqyn quyp, barlyq buynnyng úlaghatyna ainalsa, últtyng týrli mәdeniyetterding yqpalynda ketpey, tabighy tazalyghyn saqtauyna yqpal etse, mәngilikke bet búru degenimiz osy emes pe?! Tarihy jolynan adasqan últtyng týbi – qúrdym.

Al Úlybritaniyany tarihy sabaqtastyq yldidan shapsa – órge, erteden shapsa – keshke ozdyrumen keledi. Aghylshyn tilinde jyl sayyn ekonomika, әleumettanu, medisina, t.b. taqyryptarda 550 000 atauly enbek jariya­lanady. Salystyru ýshin keltire keteyik, orys tilinde – 97 000, fransuz tilinde – 65 000, qazaq tilinde – 2300. Tehnika jәne jalpy tehnologiya jayly aqparattyng 70 payyzy әlemge aghylshyn tilinde taraydy.

Osy aitylghandardy saralay kelgende, Elba­synyn: «Dәstýr men mәdeniyet – últtyng genetikalyq kody», degen payymy odan sayyn salmaqty bola týsedi. Genetikalyq kodynan aiyrylghan el – qanbaq. Tamyrynan ýzilgenderding bәri teksiz. Býginde memlekettigi men tughan tilin saqtap otyrghandar – sol tekti elder. Al tektilikting qaynary – tarihy sana. Ariylerding kezinde egilgen, saqtardyng túsynda kóktegen, ghúndar dәuirlegen shaqta masaqtanghan, kóktýrikter jemisin tergen, talay da talay óndelgen,  mәngilik úghymyn tughyzghan, soghan jәne sendirgen últtyq sana.

Rimdikter asqaqtap túrghan shaghynda astanasyn «Mәngilik qala» dep ataghan. Qidandar ózderin «Kýmis elimiz» dep jariyalady. Manichjuriyalyqtar (shýrshitter) «Altyn el» atauymen aibattanyp, Qytaydy basyp aldy. Al bizge, azattyq ýshin ghasyrlar boyy arpalysqan halyqqa, tarihymen tabysyp, últtyq namyspen dýr silkingen últqa «Qazaq eli» degen tekti at jarasar edi. Qazaq eli nyghaytqan Qazaq memleketi qazaqty mәngilik eter edi.

Teginde qazaq halqynyng erik-jigeri erekshe ghoy. Ishki-syrtqy jaumen san ghasyr qiyan-keski aiqasyp jýrip, týbinde aiy onynan tuatyndyghyna ilandy. Qanday qiyamet bolsa da Úly Dalanyng úrandy bayraghy qúlamaytyndyghyna sendi. Altayy altynmen, Úlytauy kýmispen, Alatauy aspanmen, Qaratauy kóktýrikting kiyesimen kómkerilgen úlan ónir keler úrpaqqa mәngi múra bolyp qalatyndyghyna kýmәn keltirmedi. Azattyqtan aiyrylyp jýrip te tәuelsizdikting týbi bir qayta shyraynalatyndyghyn úrandap aitumen boldy. Abzal úldarynyn, Súltanmahmút sekildi asyldarynyng tegeurinimen:

Óler jerden kettik biz,

Búl zamangha jettik biz.

Jasaydy Alash, ólmeymiz,

Jasasyn Alash, jasasyn! – dep jar saldy.

Alash degende, әriyne, Alty Alash eske týsedi. Býkil týrki dýniyesi kóz aldynda túrady. Iollygh-tegin tasqa qashap jazghan «Tútas týrki eli» iydeyasy jýregindi jylytady. Mәngilikke týrki elderi tize qosyp birge bet alsaq deysin. Búl arman-ansau emes, solay bolyp jatqany kónildi kónshitedi. Osy iygilikke úiytqy bolghan bastamalardyng qazaq elinde kóterilgenine mereylenesin.

Anyghynda solay ghoy. Tarihy tamyrlas aghayyndardyng qayta bauyrlasuyna qyzmet etuge kirisken týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesi men osy elder parlamentterining assambleyasy, qandastardyng ortaq tarihyn týgendep jatqan Týrki akademiyasy Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tikeley úsynysymen shanyraq kóterdi. Olardyng ayasy keneye beretindigi ay men kýndey aqiqat. Týbi tútastyng tarmaqtanyp baryp qayta birigetindigi jaratylystyng tabighy zandylyghy.

Filosof әri sayasattanushy Samueli Hantingtonnyng («Órkeniyetter qaqtyghysy») payymdauyna jýginsek, HHI ghasyrda mәdeniyetteri tektes elderding jaqyndasu, mәdeniyeti tamyrlas emes últtardyng bólinu ýderisi jýrip jatyr.  Alyp derjavalar ydyrap, bauyrlas halyqtardyng odaqtary bel alyp keledi. Euroodaq sonyng jarqyn kórinisi. Ejelden qanattasa otyrghan, kóp rette taghdyrlas, ishinara qandas, ekonomikalyq әl-auqaty dengeyles, sayasy qúrylymy úqsas últtar birigip qana qoymay, әlemge aqyl aituda.

Múnday ymyralasu ýrdisi Latyn Amerikasynda da aiqyn angharylady. Ekonomikalyq odaqtasugha negizdelgen And paktisi, Ýsheuding toby (Meksika, Kolumbiya, Venesuela), Ortalyq latynamerikalyq ortaq rynok – tilderi úqsas, etnostyq tamyrlas últtardyng jana jaghdayda qayta tabysu, sol arqyly adamzat kóshinen qalmau ýshin jasaghan alghy qadamdary. Osynday yntymaqtastyqty Shyghys Aziya elderi de qalaydy. Olar, atap aitqanda, ASEAN elderi – Malayziya, Tayvani, Gonkong, Ontýstik Koreya, Qytay men Japoniya týpting týbinde tize qosady degen boljam bar. Negizgi maqsat – Shyghys Aziya ekonomikalyq kenesin qúru arqyly әlemge biyikten qarau.

Jer sharyndaghy qandastar osylay til tabysyp jatqanda әdet-ghúrpy men últtyq mәdeniyetteri barynsha úqsas týrki halyqtary bir-birine qol sozyp qana qoymay, qoyan-qoltyq aralasugha tiyis. Olardyng simvolikalyq ortaq eltanbasy jasalyp «Týrki tektes týgel bol!» dep aishyqtasaq, artyq pa?! «Bauyrlastyq sezimmen – mәngilikke» dep túlparlansang oryndy ghoy.

Fransiyanyng úrany – Erkindik. Tendik. Aghayyndyq. Reseyding úrany – Derjavalyq Rossiya. Amerika Qúrama Shtattarynyng últtyq iydeyasy – Qúdaygha senemiz. Biz, ata-babasy Euraziya qúrlyghynda at oinatqan, býgingi tolqyny jahangha parasatty oi-úsynystarymen jaqqan ejelgi el – Qazaq eli izgilik pen imandylyq ajarlandyrghan, kendik pen jomarttyq darhandandyrghan, qaytpas qaysarlyq pen namys shyndaghan últtyq quatymyzgha senemiz. «Adamzatty mahabbatpen jaratqan Allany sýiemiz». Mәngilikke qúlshyndyrghan danalyqqa jýginemiz.

Abai. kz

Derekkóz: egemen.kz