Myna surettegi Lenin joldastyng eskertkishi búrynghy zamannyng retro-fotosy emes, býgin ghana týsirilgen su jana dәiek.

Eskertkishting túrghan oryny - Almaty qalasynyng Týriksib audanynyndaghy demalys sayabaghy. Seyfullin danghyly men Sholohov kóshesining qiylysynda ornalasqan demalys sayabaghyndaghy «kýnkósemnin» kitap oqyp otyrghan tas beynesi 1980 jyldary ornatylghan boluy kerek. Byltyrghy jyly búl sayabaqqa kýrdeli jóndeu júmystary jasalyp, abattandyru men janalau jýrgizilgen.

«Leninning dәuiri ótti ghoy, qazir el bolghanymyzgha da 25 jyl bolyp qaldy. Eskertkishti alyp tastau turaly audan әkimining qaybir jylghy halyqpen kezdesuinde aitylghan. Sol kezde kýrdeli jóndeu jasalatyn boldy, eskertkish turaly mәseleni sol kezde sheshemiz dep edi... Áli túr ghoy, mine!» - deydi sayabaqta demalyp otyrghan qarttardyng biri. Ókinishtisi, qariya aty-jónin aitudan at-tonyn ala qashty. Aytuynsha, balasy әkimdikte qyzmette eken, ziyany tiyip ketui ghajap emes...

Ne degenmen de, aty týgili elesi joghalghan kommunistik partiya kósemining eskertkishin ornynan alyp tastaudyng asa bir qiyn is ekenin aitudyng ózi ynghaysyz bolar edi. Álde, Almatynyn, onyng ishinde Týriksib audanynyng әkim-qaralary qay búryshta kimning eskertkishi túrghandyghyn baqylaudan qaldy ma eken? Olay bolghan jaghdayda, qala әkimi Ahmetjan Esimov pen audan әkimi Vladimir Ustugovtyng qúlaghyna altyn syrgha. Eskertkishting túrghan jerin núsqadyq...

Elbasy N.Nazarbaev «Biz ýshin KSRO ótken tarihymyz. Endi kommunistik iydeologiyagha qaytyp oralmaymyz... Biz ata-baba ansaghan Tәuelsiz el bolu jolyna týstik...» degen sózi arqyly keshegi kónil-kýiden arylugha shaqyrghaly da 20 jyldan asyp ketti, al biz terezemizden Leninge qarap әli otyrmyz...

Qalmahanbet MÚQAMETQALIY.

Abai. kz