Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 8673 0 pikir 19 Aqpan, 2015 saghat 16:07

Cerik Saghyntay. GITLERUGEND

 

(grotesk-әngime)

 

 «O, s kakoy toskoy

Ptisa iz kletky glyadiyt

Na polet motylika!»

Kobayasy Issa.

 

«...Ya prikazyvai vam:

«Sojgiyte menya!»

Bertolit BREHT.

 

...Ýzik-ýzik elester ghana keledi kóz aldyna.

* * *

Kesh bata alau jaqqan. Toghaydan tal bútap әkep, qauqityp ýiip qoyysty. «Býgin 1940-jyldardaghyday ómir sýremiz» desken dostary. Bәribir emes pe?! Qyrqynshy jyldary ne bolghanyn kim biledi? Soghys jyldary ghoy. Kim, ne ýshin, kimmen ne ýshin soghysqanyn da bilmeydi búl. Eshtene esinde qalmapty. Bayaghyda qazaq pen qalmaq soghysypty, odan әride parsylarmen soghysqan. Sol soghysqandardyn, biraq qazaq, qazaq emes ekeni belgisiz... Al, mynalar nemispen soghystyq deydi. Aydaladaghy nemispen ne ýshin soghysqan, ei?! Sirә, sol soghystan jenilgen siyaqtymyz ghoy. Áytpese, bavar syrasy men «Mersedes», «BMW» mashinalary qaydan kelgen bizge?!.

Manayyna mәngire kóz tastady. Dala tymyq. Dymqyl otynnan úshqan týtin arasynan ýshqattyng shoqqa ainalyp qyzarghan jemisi de kókke kóterilip, jarqyrauyq qonyz syndy shalynady kózge. Týtin kózdi ashyta ma dep qorghalaqtaghan. Kózi onsyz da kilgirttenip qalypty. Sol kezde ghana keshkisin birer saghat úiyqtaghany esine týsti. Endi týnimen kóz ile almasy anyq. Biraq, kim bilgen?! Ezuine jymysqy jymiys úyalady. «Qazir, әlgiden eki jútym tartsam, úiqygha shombaq týgil, aspangha úshyp ketermin».

* * *

...Armannyng arghy týbi nemis edi. Kәdimgi nemis. Soghys qarsanynda Kaliningrad týbinen beri qotarylghan qalyng tútqynmen Arqagha kelipti bir atasy. Stalinning salghan lany ghoy. Búl jaqtaghy úiysqan úlyspen miday aralasyp ketken son, ainalasy seksen jylda qújatyna qazaq dep jazylyp ta qalghan. Olay bolmasyna laj da joq tәrizdi. Atasynyng әjesi sol qyrqynshy jyldary nemiske shyqqan. Odan taraghan úrpaqtyng bәri derlik kózi túz-jasyl zýmiret bolghanymen, óni de, tili de qazaqtyki. Al, toqsanynshy jyldardaghy alaghayly alasapyranda audandaghy pasport ýsteli adamnyng soyy, últy týgil, jasyn da aqy iyesining qolayyna keltirip jazyp beretin. Sonau alpysynshy jyldary-aq búlardyng әuletinen shyqqan úl-qyzdy «nemis», «friys» dep kemsitu úmyt boldy. Atasy sózge dilmәr edi, anau-mynau qazaqty otyrghyzyp ketetin maqaldaghanda. Búghan da júqqan sol qasiyet. Sol qasiyeti arqyly mektepte ýzdik oqydy: múghalimning óz sózin ózine tura qaytalap berip, talay bestik qondyrghan kýndeligine. Keyin jadynyng bir tylsymy ashyldy ma – bir oqyghan kitabyn ýtir-nýktesine deyin úmytpaytyn, bir kórgen adamyn qansha uaqyt ótse de dәl tanityn bop aldy. Oghan sózge sheshendigin qosynyz. Mektepte oqushynyng aldy boldy, uniyversiytette studsovet bastyghy atandy. Sóitip jýrgende, «KVN» degen ermek payda bolsyn. Múnyng qabileti sonda arqyray ashylghan. Auyzeki sózde des bermeytin atasynyng aruaghy arqasyn qysyp, sahnagha shyqqanda týidek-týidegimen tastaushy edi jenilauyz qaghytpany.

...Ýzik-ýzik elester ghana qalypty sol dәurennen.

* * *

Otto ýshin 1933 jyl óte auyr boldy. Qantar basynda anasy ana dýniyege attandy. Minezi tomyryqtau әkesi jarynyng qayghysyn kótere almay sonynan jónep bergen. On eki jasqa endi tolghan edi búl. Ózimen tete qaryndasy ekeui ghana qaldy әulette. Potsdamda túratyn nemere aghasyn izdep barghysy kelip edi kóktem shygha. Biraq, myna iyesiz ýidi kimge qaldyrmaq?! Ózi de, qaryndasy da auladan úzap kórgen emes. Bir kýni sol aghasy ózi-aq kelsin búlargha. Otto quanyp qaldy. Búlargha qaraylasyp otyrghan kórshi frau da quanyp qaldy. Al, aghasy...

Aghasy kele jana tәrtip ornatqan. Ýielmeli-sýielmeli qos jetim enirey qarsy alghan kókesi qatal bop shyqty. Týs aua qorym jaqqa baryp, әke-sheshesining basyna gýl qoyyp kelgen. Aghasy búlar batyp kire almay jýrgen әke-sheshesining jatynjayyna bastady ekeuin. Qaryndasy tartynshaqtaghanyna bolmady. Ekeuin esik túsyndaghy oryndyqqa otyrghyzghan bette, etigin sheshpesten qústósekting bas jaghyndaghy kitap sóresine qadam turalady ol. Atasynyng atasynan qalghan qyzyl emen sórede búlar betin ashyp kórmegen qalyn-qalyng tomdar tizilip túr edi. Gegeli, Marks, Karl Kautskiy, Zigmund Freyd, Remark, Genrih Mann... Birtindep alyp, avtorlar esimin dauystap oqyp, jerge gýrs-gýrs laqtyryp jatyr. Kirpish tomdar edenge gýrs etip qúlaghan sayyn qaryndasy selk-selk etip, dirdek qagha búghan tyghyla týsti. Múnyng jýregi atqaqtay soghyp, keudesin jararman. Kózinen bir tamshy jas shyqpady. Kitaptar ýiilip qapty.

- Sen ekeuinning shashtaryng qara bolghany mening basyma bәle bop jabyspasa etti! - dedi aghasy.

Búlar týk úqpaghan.

- Myna kitaptyng bәrin Opernplasqa ózing aparasyn!..

Búlar taghy eshtene týsinbegen.

- Ay, sorly balaqandar-ay! - dedi kijinip...

Bir aptadan keyin búl aghasymen birge Berlinde Opera teatry alanynda túrdy. Qyryq myngha juyq ózi qúralpy bozókpe gu-gu etedi. Jelkildegen tu, jarqyldaghan epoletter. Daryldap motosikletter ótedi top arasynan. Jýzshaqty bala balyq túzdaytyn bóshkedey barabandy moynyna asyp alyp, juan tayaqtarmen qúlashtay soqqylap dýngirletip, ainalany sesti dýbirge toltyryp jibergen. Kenet әldeqaydan úran tastaldy. Tas tabany dýril-gýrilmen dirildep ketken ýlken alannyng ortasy aiqara ashylyp, buma-buma kitaptar tús-tústan laqtyryla bastady. Áp-sәtte kishigirim tóbeshik payda boldy. Áldeqaydan qatqyl ýnmen әldekim aighaylaydy: «Tap kýresi men materializmge mәngi qarsymyz! Halyqshyldyq pen iydealizm jasasyn! Marks pen Kautskiyding shimay-shatpaqtary otqa oransyn!!!» Guildegen tobyr qosyla jamyraydy. Baraban ýni auyr zildi yrghaqqa týsip, múnyng keudesin kerip barady. Bir dýley әkesining shang basqan tom-tom kitaptaryn qos qolymen ústap, múnyng tósine qúlashtay úryp, shege qaghyp jatqanday alapat. Sanq-sanq etken qatqyl úran jәne qaytalana berdi. «Adam janynyng meyirbandyghy artsyn! Azghyn nәpsi janymyzdan aulaq ketsin! Freydting shatpaqtaryn órteymin men!!!» deydi dauyszoraytqyshtan taq-taq etken qatal ýn. Sәt sayyn zoraya qaytalanyp túrghan ýreyli ozandy kýnirene qaytalaghan myndaghan bozókpening ortasynan kenet eresekteu birneshe bozbala suyrylyp shyghyp, qoldaryndaghy shyraqpen ortada ýiilgen kitaptardyng tús-túsynan ot qoydy! Qanshama sórelerde jyldar boyy qalanyp túrghan, әredik qoldan-qolgha ótip, jasyryn oqylghan kirpish kitaptar lap etip tútanyp, alyp alau payda boldy. Kirpish kitaptardan ajyrap jyrtylghan jeke paraqtar jalynnyng aspan jalaghan tiline ilesip, qalbang qagha úshyp kókke kóterilgen. Baraban gýrsilderi arasynan nemis avtomatynyng ýnindey taqylday qaytalanyp túrghan sesti úran aua tilip, alannan aspangha atylyp jatty. Elirgen nópir alaudy ainala lyqsyp, qalyng kitaptardy otqa laqtyra berdi, laqtyra berdi. Áldeqaydan shalqyghan shadyman bir muzyka ýiirilip túr.

Ottonyng kóz aldy búldyr tartyp, janarynan sorghalaghan jasty sýrtuge shamasy keler emes. Osynda attanarda aghasy órtep ketken atalarynan qalghan qarashanyraghy kóz aldyna kelgen. «Eldi ashtyq jaylap keledi. Veymar respublikasy taqyrgha otyrghyzdy býkil eldi. Ýy týgil, adamnyng óz basy qayghy. Ákelering de sol jyndysýrey respublikashylargha eltip ómir sýrgen. Búl ýidi endi úmytyndar! Jana ómir bastau kerek!» degen aghasy. Myna ozandaghan otyz myng oghlannyng arasynan qoshtasarda shyrylday jylaghan qaryndasynyng ýni oza shyghyp, miyna shanshyldy. «Janym, Mariya!» dedi solqyldap.

...Ýzik-ýzik elester kóshe bergen kóz aldy búldyrap.

* * *

Jertólening esigi ashylghanda-aq spirtting iyisi qolqa qauyp ketti. Auamen aimalasqan ajdaha demdi aqsaytan múnda qaydan kelgen?! Búl ýide, ýy túrmaq búl aulada araq ishetin eshkim joq edi ghoy?! Arman an-tan. Tanyrqamay qaytsin – nemere aghasynyng osy jertóle kiltin súrap alghanyna jyldan asqan. Keshqúrym kóligining akkumulyatoryn kirgizip, otqa qoyyp jýretin. Ózi ishimdik ataulygha mýlde әues emes. Bәlkim, aghasy eski kóligining ony-múnysyn shayyp jýrgen bolar spirtpen?!.

Alakólenke jertólege sәlden song kózi ýirengen. Ong jaq búryshta – búrnaghy jyldary ózderi ýiden shygharyp tastaghan kónetoz kereuette aghasy jatyr eken. Múny kórse de qozghala qoymady. IYegin qaghyp qap, isharamen «tórlet» degendi bildirgen. Kereuetting ayaq jaghynda temir tumba, tumba ýstinde bes litrlik sudyng qútysy túr. Moynynan kesilgen plastmassa ydysqa әldebir kýmәndi súiyq qúiylghan eken. «Spirt shyghar?» dep topshylady Arman. Aghasyna taqalyp kelgende andady: kereuetting asty tolghan medisinalyq spirtting bosaghan shishalary. Atasynyng shaqshasynday ghana shaghyn 0,3 gramdyq qonyrqay qútylar ýiilip jatyr. «Agham araq ishpeushi edi ghoy?! Ishse de spirt ishpeytin shyghar?! Dýkende ishimdik ataulynyng neshe atasy tizilip túr ghoy. Múnysy nesi?!» dep oilady. Súrauly jýzben kereuette býrisinkirep jatqan nemere aghasyna qarady. Anau maghynasyz yrjiyady.

Kenet byltyr taghy osy aghasynyng múny dәrihanagha júmsap, segiz qúty spirt aldyrghany esine týsti...

* * *

Kóktemning sol mazasyz kýnderinen keyin Otto kitap kórse loqsityn ózgeshe bir dertke shaldyqty. Marqúm әkesi ózi oqyghan qalyng kitaptardyng qysqasha mazmúnyn sýisine әngimelep otyrar edi keshki asta. Búl jete úqpasa da, jelisine yntyghyp, oi-qiyalymen ghalam sharlap ketetin. Endi sonyng bәri әuleki qosýrey týstey. Sansyraghan sanasyna maza berer emes. Otyz ýshinshi jyldyng kýrsiniske toly kókteminen keyin qanshama autodafe ótkeristi. Qanshama kitapty órtedi. Mine, biyl jasy on segizge tolyp túr. Áne-mine degenshe, alty jyl jylysqan.

Estuinshe, qaryndasy Mariyany nemere aghasy «ingmedeli» qúramyna tapsyrghan. Qazir «Nemis qyzdary úiymynda» bolsa kerek. «Qayda jýrseng de aman bol, Mariya!» dedi Otto kýbirlep. Býgin ózi «polyak dәlizi» arqyly Shyghys Prussiyagha ótetin toppen jolgha shyqpaq...

* * *

Aghasy temir tumbanyng ishindegi kishkene elektr plitany shygharyp qoyghan. Irgeden sozyla shúbalghan jelige jalghanghan toq pesh әp-sәtte qyza bastady. Kónetoz kýpәikesining jan qaltasynan júdyryqtay týiinshek alyp shyghyp, oraghan sellofan qaghazyn jyrtyp, ishindegisin appaq dәkege tókti. Keuip úp-úsaq bop ýgitilgen qarasora. Onysyn dәkege orap, temir tegeshke qúiylghan spirtke malshylay bastady... Sodan shay qaynatym uaqyt boyy týrli qospalarmen әbden ylyqqan spirt ótkir iyisti bozghylt bu atyp, aqyry totiyayynnan azyp, qoy múnaygha ainalyp ketti. Tegesh týbin ainaldyra zer sap qarap otyrghan aghasy qaltasynan taghy әldene alyp shyghyp, әlgi «múnaygha» sebe bastady. Tumbadan qalayy qasyq alyp shyghyp, taghy da sapyrylystyryp ketti. «Búl – himka!» - dedi Armangha mýlәiimsy qarap. «Boqmúryn balalar nasha shekkenge mәz bop jýr. Múny kórse talyp qalatyn shyghar?! Kóresing be?» Búl zәresi úshyp, ornynan qozghalaqtap sheginshektep ketkenin andamay qaldy...

Sol keshte jertóleden qalay shyqqany esinde joq. Aghasynyng qiyla ýgitteuimen bes litrlik ydysqa toghytylghan kolanyng qútysy ishine oimaqtay temir qaqpaqta janyp-byqsyp tolghan «himkadan» ókpesin kýidire bir ret qana tartqan. Jótelden qiqynyp, ólip qala jazdady. Qarashyghyna iyne qadalghanday boldy sol sәt. Kóz aldyna tenbil-tenbil ot elestep, júldyz jandy ma-au, miy shanshyp, jelkesi tartty ma-au?!

Ýzik-ýzik elester kóshe bergen kólbendep...

* * *

«Otto fon H... Taza ariylik. Minezi – nordtyq. Batyl. Joldastarymen qarym-qatynasta salmaqty. Ústamdy...»

Alaqangha syyarlyqtay shaghyn ghana qújattyng salmaghy múnsha auyr bolar ma edi?!

Anasy...

Ákesi...

Atasynan qalghan qara shanyraq...

Jalghyz, tete qaryndasy Mariya...

Óksikke toly balalyq...

Ayghay-úran...

Temirdey tәrtip...

Shemendi jýrekten sher ketpegen týnek zaman...

Bir betin de ashyp oqy almaghan, qúpiya syryna qana almaghan kirpish kitaptar-ay!..

Marqúm әkesining kózi ottay janushy edi әngimelegende, asyl anasy da әredik qoshtap qoyyp, múnyng qonyrqay shashynan iyiskep, erkeletetin. Ottogha sonsha qymbatqa týsken búl qújat. «Mariya qayda jýr eken?!» dep oilady qamygha. Jýregi tas bop qatyp ketse de, qaryndasyn oilaghanda janarynyng jaghasyn tolqyn kerip ketedi...

Kyonigsbergte múny alapat soghystyng alghashqy jalyny kýtip túr edi. Furerge degen senimi jazyqsyz qalanyng jautankóz túrghyndarynyng jasymen-aq shayylyp ketken. Aqyry, mine, alaqanday qújatyn otqa laqtyrdy. «Kitap órtegennen jaqsy ghoy» dedi qalanyng shyghys betinde tandy bozara kýtip otyryp.

Ýzik-ýzik elester otqa oranghan qújatymen qosa kóz aldynan, sanasynan óshe bergen...

* * *

«Jastar nashaqorlyqqa qarsy!»

«Algha!»

«Jasa!»

Dauyszoraytqyshtan qúmygha shyqqan ýn sayabaqtyng tal-bútasyn terbegen jelmen qala kóshelerin aralap-aq ketti. Sol sәt 500 megavattyq qos kolonkadan dýbirli yrghaqpen әn tógildi. Án bolghanda da múhit asyp kelgen rep-taqpaq. Topty jas әlgi taqpaqqa eltip, yrghaq qualay qol soghyp qoyady. Ortadan alanqay ashyp, alqa-qotan qoralap túryp alghan. Ashyq alanqaygha sharshy kragis tóselipti. Basyna toqyma kepe japsyrghan, bútyna kenbalaq shorty kiygen, iyinine ilgen keng maykasy yshqyrlanbaghan bir tapal bozbala kenet ortagha yrghy shyghyp, әlgi kragiske tóbesimen shanshyla qaldy. Shanshyla qap, rep-taqpaqtyng Kalashnikovtyng avtomatynsha taqyldaghan taqys jorghasyna ilese qúiyn-peren ýiirilsin. Ayaghy kókten kep jatsa da, tebinip-tebinip qoyady. Arman ghoy búl. Qimyly shalt. Tar kóshede qaranghyda jalp-jalp úshqan jarqanattan da jylpyn-au. Baqayshaghyna deyin qimyldap, birese jerge etpettey jatyp, qúrbaqasha sekiredi tarbandap. Birese su betimen jýgirgen perishe ayaghyn әuege ilindirip, tóbesimen jer týigishteydi.

...Ýzik-ýzik rep-taqpaq kesh bata jaghylghan alau basynda da qoy týtinmen týnge úmtylyp tynghan.

* * *

Otto men Mariya 1941 jyldyng kýzinde Kyonigsbergten KSRO-nyng ishki aimaghyna jóneltilgen qalyng toptyng arasynda bir-aq sәt jolyghysyp qaldy. Ghúmyrgha bergisiz jalqy mezet-ti. Mariya boyjetipti. Ýstinde shatyrday appaq kofta, tirsegine týsire qarakók yubka kiygen. Búiralau qonyr shashyn qos búrym ghyp órip alypty. Múny kórip, janary jarq ete qaldy. Otto da qasyna jetip barghan. «Mariya! Janym, amanbysyn?» «Aghatayym!» - dedi eljirep qaryndasy, «sen aman jýrshi, jaryghym!» Ekeuining de janarynan jas ýzilgen. Kezdesu de, qoshtasu da bir әuletten órgen qos múnlyqtyng balalyq baqytynday tym kelte boldy.

Mariyanyng odan keyingi taghdyry beymәlim...

Otto bolsa, qazaq dalasyna kelip taban tirep, qalyng elmen miday aralasyp ketti. Qartayghan shaghynda sonau batystaghy atamekeninen qalghan ýzik-ýzik elestey estelikter men ghúmyrlyq saghynyshynyng qúrmetine bir nemeresining esimin Mәriyam dep atady...

* * *

«Tozaq otynan qútylam desen, Allagha serik qospau kerek!» dedi jýnsaqal molda. «Qazaqtyng barlyq yrym-jyrymyn, dauryqpa dәstýrin úmytu kerek! Tarih degen jalghan. Ata-babang aqylsyz boldy eken dep, sen de aqymaq bolugha qaqyng joq! Beyit basyna baryp tәu etudi, jansyz tasqa tabynudy mýlde qoy kerek! Men ólgende basyma «K-700» traktordyng dóy donghalaghyn qoysandar da jetedi!»

Jýnsaqal uaghyzyn ózine riza rәuishte qarqylday kýlip tiyanaqtaghan. Sholtima balaq kenep shalbar kiygen bir top shәkirt mýlәiim jýzben bas iyzesip túr. Ortalarynda әlgi Arman da bar. Birer jyl breyk-danspen әurelengen, birer jyl «KVN» quyp, sahna tozdyrghan.

Janyna daua tappady eshbirinen.

Aqyry qatarlastarymen Siriyadaghy alghy shebi belgisiz soghysqa attanbaq bolghan. Dәl sol kýni... Sol kýni qapylysta nemere aghasyn izdep, jertólege týspegende, kim biledi, jihadshylarmen birge qalyng kәuirge qarsy maydangha attanyp keter me edi?! Endigi tirligi – osy. Ókpesin ashyta ashy týtin toltyryp ap, týtin seyile jetetin esuas kәiipke eltip ketken.

Sol jyly kóktemde nemere aghasy jertólede órtenip qaytys bolghan. Ózi ghana ketpey, búlardyng qarashanyraghyn da otqa orap edi. Búlardyng әuleti eriksiz auylgha kóshuge mәjbýr boldy. Al, auylda... Auylda erteli-kesh kóshening may topyraghyn taptaghannan basqa tirlik joq edi.

«Taghy bir kýn úyasyna batyp barady. Týngi kýnәlardan aldyn ala qysylady-au deymin myna Kýn – qyzaryp barady» dedi kýbirlep. Kózi kilgirttenip ketipti. Ezuine jymysqy jymiys úyalaghan. «Býgin soghys jyldaryndaghyday ómir sýremiz!» dedi dosy darylday kýlip...

* * *

Auyldaghy jalghyz traktor jataghan qyrdyng eteginen qozghala bere gýr ete týsip ot alghanda әldeqashan sónip qalghan alau basynda yqylyq ata tonyp, qalshyldaghan nashaqor da basyn kóterip qarady.

«Barsha ot atauly bir kýni sónip, kýl qúshatyny anyq» dedi ol kýbirlep.

* * *

Ýzik-ýzik elester ghana keshegi bolghan soghysty eske týsirip túrghan edi...

 

Serik SAGhYNTAY.

17.II.2015

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381