Internetti aqtaryp otyrsam, orys tildi BAQ –tar da toqal turaly mәseleni mysqyldap qozghap otyr eken. Olargha búl taqyryp qazaqty mazaq qylu ýshin kerek, al qazaq tildi baspasóz búl turaly týk bilmegendey keyip ústanghany jón.

Qazir әielderge «qatyn» deseng baj ete qalady. Saghan ala kózben qarap «mәdeniyetsiz, dóreki» dep, sógip salady. Búl sózding sonshalyqty jekkórushilikke úshyrauyna ne sebep? Kenes Odaghy ornap, kommunister biylikke kelgennen song «bay» men «qatyn» degen sózge qarghys aityldy. «Bay-manaptardyng qoldanghan sózin qoldanbaymyz, jana zaman qúryp, jana sózder oilap tabamyz», - degen sovetterding janashyldyghy «qatyn» sózining ornyna «әiel» sózin qoldanysqa zorlap engizdi. Qazaq halqy atam zamannan óz últynan alghan sýiikti jaryn «Qatyn» dep ózge últtardan tartyp alghan, jaulap alghan, satyp alghan, tútqyngha alghan jaryna «әiel» dep, keyde «toqal» dep kemsitip aitatyn bolghan. Kenestik aqyn-jazushylar men qyraghy audarmashylar tónkeriske deyin qazaqtyng qissa-dastandarynda, batyrlar jyryndaghy, auyz әdebiyetindegi arab, latyn әripterimen jazylghan qazaq shygharmalaryn orys әrpine qayta kóshirip jazghanda da «qatyn» degen sózdi «әiel» dep, baylardyng ekinshi-ýshinshi kishijarlaryn kemsitip «toqal» degen sózge auystyryp otyrdy. Bir ghasyrda ýsh ret әlipbiyin almastyrghan tilimizding qay bir jany qaldy deysin? Lingvist, professor Rahmanqúl Berdibaev aghamyz: «Qazaqtyng 18 myng sózi búzyldy» degeni esh dәleldeudi qajet etpeydi. Júma-Nazar Somjýrek aghamyz «toqal» sózin qoldanbay «Kishijar» dep atauy, óte oryndy úsynys. Ata-babamyz qazaq últynan alghan ekinshi, ýshinshi jaryn osylay ataghan.

2007 jyly Parlamentte «Neke jәne otbasy» kodeksi talqylanghanda sol dau-damaydyng ishinde men de bolghanmyn. Búl zandy talqylaghanda, bir ókinishtisi, ekinshi әiel alu jóninde parlament minbesinen aitylghan da, qaralghan da joq. Deputattar jәy ózara otyrghanda әngime bolghany ras.Tek sol kýni keshke 31 kanal; «eki әiel alu jóninde úsynys ótpey qaldy» dep ótirikti soghyp jiberdi. Jurnalist bir-eki deputattardan súhbat ta alyp júrtshylyqty aldap soqty. Múnyng arty guley jóneldi...

Bizding auylda «provakator»-«arandatqysh» degen kishkentay qanden it bolady. Ýiding janynan mal ma, adam ba, jybyrlaghan birdene ótip bara jatsa betimen shәuildep shygha keledi. Onyng dauysyn estigen basqa itter de eshtene kórmese de alaqtap-júlaqtap betimen abalap shaba jóneledi. Orys tildi gazetter osylar siyaqty janaghy ótirikti ilip әketip, qazaq halqyn, onyng asyl salt-dәstýrin keketip-múqatyp, eki әiel alghandardy mazaqtap, aiyzdary qanghansha kelekeledi. Bir qyzyghy, biz, qazaqtar, «eki qatyn alu kerek pe, joq pa?» dep ulap-shulap jýrgende auylymyzdyng orysy Sergey eki qatyn alyp, aidy aspangha bir-aq shyghardy. Alghashqy jarty jylda auyl ýshin әngime, ermek boldy. Keybir otbasynda úrys-janjaldyng kózine de ainalady. Kýieulerinen kýdiktengish sekemshil әielder keshigip kelgen kýieulerine: «toqal izdeding be, qayda jýrsin» dese, basqamen bóliskisi kelmeytin keybireui kýieuimnen aiyrylyp qalarmyn dep «janym, júmystan sharshap kelding ghoy, tamaghyng dayar» dep balalarynyng әkesi, ózining jary ekenin endi bilip baghalay bastady. Keybir erkekter әieli aitqanyn istemey qoysa; «toqal alyp kózine kók shybyn ýimeletemin»,- dep ses kórsete bastady. Al, Sergey auylgha sheshesin, bәibishesin, eki balasyn qoyyp, jas toqalymen qalada túryp jatyr. Ár jeksenbide jas kelinshegimen, odan tughan kishkentay balasymen kelip, býkil otbasymen bir ýide túryp, baqshada kókónis ósirip, kýlip-oynap, bәibishesimen de «aunap-qunap», auyl әielderi men erkekterining ishin kýidirip jýr. Kóre almaghan әielder qyzghanyshtan ýy aralap, Sergeyding auyldaghy bәibishesin: «ol qatyn shoshqa taghalap jýr deysing be, ashynasy bar ghoy» dep bayyz tappay typyrshyp, ósektep koyady. Ásirese, kenes zamanynda partkomdargha arqa sýiep, erkekterdi telpek qylghan әielder: «Shirkin, Kenes Odaghy bolghanda eki әiel alghany ýshin myna sýmelekterdi it jekkenge aidap, týrmede shiriter edi» dep, «genderlik sayasatty» bar baqyty sanaytyn belsendi әiel tisin qayrap qoyady. Al, Sergeyding ýiining janynan ótken erkekter tәtti qiyaldargha berilip, kózderi jaynandap, aldaghy kýnderine «zor ýmitpen» qarap, jymiyp qoyady. Osy orysqa zang kerek boldy ma, joq. Sondyqtan әzir qazaqqa da keregi joq. Óitkeni, qazirgi qazaqtyng keshegi qúldyq sanadan qútyla almay jýrgen jetpis payyzynyng psihologiyalyq qabileti ony qabyldaugha әli dayyn emes. Jetpis payyz qazaqtyng jartysy - orystanghan qazaq. Ol jartynyng jartysynyng ózi - tili qazaq bolghanmen sanasy ulanghan bayghús qazaq. Qansha jyldyq otarshyldyqtyng zardaby olardyng da sanasyn túmshalap, ensesin ezip jibergen. Sonda qalghanynyng qolynan ne keler deysin. Kýshi, baylyghy, biyligi bar qazaqtardyng kóbisining boyynda últtyq, memlekettik mýddeni oilau, oiyna da kelmeydi. Osydan bes jyl búryn Sheshenstandaghy sheshen әielderi bir auyzdan: «baylarymyzdy, balalarymyzdy orystyng әskerleri qyryp saldy. Solardyng ornyn toltyru ýshin sheshen úldaryn tuymyz kerek. Tiri qalghan sheshen erkekterine tórtinshi, besinshi bolyp tiysek te sheshen halqyn kóbeytip, últymyzdy saqtaymyz» dep kýndestikti, nadandyqty qoyyp, jappay kishijar bolyp kýieuge tiyip jatty. Al bizde, parlamentting búrynghy deputaty Baqyt Syzdyqova «Erkekter kóp әiel alsa, әielder kóp baygha tiysin» dep oibay salyp edi. Eger alda-jalda parlamentte eki әiel alu jóninde zang qabylday qalsa, qazir ol qazaqqa júmys istemeydi. Kerisinshe, orasan ziyany tiyip, qazaq halqyna orny tolmas ókinish әkeledi. Syrtqy da, ishki de jaularymyz osy zannyng qabyldanghanyn kýtip otyr. Qabyldanghan kýnning ertesine ishten, syrttan shyqqan jaulardyng qarjylandyruymen myndaghan «Áyel qúqyghyn», «Bala qúqyghyn», «Áyel tendigin qorghau» úiymdary taraqansha qaptap, býkil aqparat qúraldary ózimizdiki bar, syrtqy jaulardyng orys tildisi bar ermegi bizding әrbir tatu-tәtti túratyn eki әieli bar otabsylarynyng shanyraghyn ortasyna týsirip, sony jerden jeti qoyan tapqanday, balalaryn baqytsyz, әieli qorlanghan, zorlanghan, azaptanghan, qúqyghy ayaqqa taptalghan qylyp kórsetedi. Kishijardy arandatyp, ajyratyp sosyn olar ýshin arnayy beyimdelu ortalyqtaryn ashyp, «qol úshyn» berip әlemge kýnine myng ret jarnamalap, ósip kele jatqan úl men qyzdardyng sanasyna jiyirkenishti etip kórsetip, qazaq jastary qazaq boludan qashady. Óz últynyng saltyn, dәstýrin, dinin jek kóretin bolady. Ishki sayasatymyz túrmysqa shyqpaghan qyzymyz ben ajyrasqan әielderimizdi eki әiel almaytyn ózge últtargha baygha tiyse baqytty ómir sýrip, balalary sorly bolmaytyn qylyp kórsetedi. Ózge últtardyng sorly, alayaq, úry-qary, alqash, jaman-jәutikterine deyin qazaqtyng bay, biyliktegi әielderin qatyn qylyp mamyrajay ómir sýretin bolady. Búnday súrqiya mysaldardyng milliondaghan týrin aitugha bolady.

Sondyqtan birinshi mindet - qazaqtyng toqsan payyzy qazaqsha jazyp, qazaqsha sóilep, qazaqsha oilaytyn dәrejege jetkenshe eki әieli bar otbasylarynyng jaqsy jaqtaryn ýnemi arasyn ýzbey kýnde jarnamalap kórsete beru kerek, aita beru kerek, jaza beru kerek. Sosyn baryp «Kóp әiel alu» turaly zandy qabyldaugha bolady. Dәl qazirgi jaghday da óte qauipti.

Toghaybay NÚRMÚRATÚLY,

 Astana.

Abay.kz