ON SEGIZ JYL BÚRYN...

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ýkimet mýsheleri men oblys әkimderin jiyp alyp, kenes ótkizdi. Bizding pikirimizshe, «kenes» dep atalatyn jiyngha júrt belgili bir mәseleler tónireginde kenesu, aqyldasu ýshin keletin siyaqty edi. Onyng ýstine, keneser, keneser deymiz-au, qyzylkenirdek bop kerildeser problemalar qoghamymyzdyng qay salasynda da az emes. Biraq biz kuә bolghan myna jinalys – kenesten góri orta mekteptegi bir nashar klastyng sabaghyna kóbirek úqsap ketti. Onday klasta tek múghalim ghana sóilep, qalghandary partadan bas kótermey, jyghylyp jatyp alushy edi ghoy. Múnda da tap solay boldy. Týsindirushi de, úrsushy da, súraushy da, eshkim ýndemegen song oghan ózi jauap berushi de tek bir adam – Elbasy. Qúdaygha shýkir, mindetti týrde «taqtagha» shyghyp, taqyldap taqpaghyn aityp beretin 5-6 ýlgili oqushy qay klasta da bar ekeni ras – ýkimetting «ýzdikteri» de (Qajygeldiyn, Baymenov, Pavlov, Kәribjanov, Shýkeev jәne Ótepov) ol mindetterin oidaghyday oryndap, aldyn ala dayyndaghan bayandamalaryn mýdirmey oqyp berdi (múndaghy «ýzdikterdin» keneste qaralar mәselelerge oray iriktelgeni óz-ózinen týsinikti bolar).
Degenmen, kóp úzamay olardyng da «ozat» ekenine kýmәn tuyp qaldy: «múghalim» tarapynan qoyylghan qosymsha súraqtar «taqtadaghylardy» tan-tamasha etti bilem, eshqaysysy da mardymdy jauap qaytara almady. Tek әiteuir Ekonomika jәne sauda ministrining «shaghyn jәne orta biznesti damytugha alynghan 130 mln. $ nesiyeni tender arqyly bankterge basybayly bólip bere salmay, ony qanday jobalargha júmsau tiyimdi ekenin ýkimetting ózi anyqtap, ózi sharttaryn qoyyp otyrghany dúrys» degen pikiri ghana Elbasynyng kókeyine qonghanday boldy («mine, múny sayasat deuge bolady» dep qaldy N.N.). Búl oidy «taqtagha» arnayy shaqyrylmasa da, «ózi qol kóterip, ornynda túryp sabaq aitqan» Últtyq bank tóraghasy Oraz Jandosov tolyqtyrdy. 
Býkil «klasqa» qoyylghan ortaq saualdar da jauapsyz qalyp jatty. Ministrler men departament basshylary aldaryndaghy juan-juan papkilerdi jana kórgendey tómen qarap shúqshidy da otyrdy («menen sabaq súrap qalmasa eken» dep basyn kóteruge batyly jetpey otyratyn oqushylardan qay jerleri kem, ә?). «Artqy partadaghylar», yaghni, әkimder de tilin bir kәlimagha keltirmey, «taza» ketti. Elbasynyn: «Auyl qalay damuy kerek? Meninshe, agrarlyq sektordyng negizin formasy jaghynan jekemenshik, mazmúny jóninen újymdyq tiptegi kәsiporyndar qúrasa dúrys sekildi. Sizder qalay oilaysyzdar? Qansha degenmen, auyl sharuashylyghynyng mamanysyzdar ghoy», – dep, ýkimet mýshelerin aqyldasugha shaqyruy da qúr qabyrghagha aitylghan sóz boldy: әkimderdi aitpaghanda, «ataqty agrarshylar» – Esimov te, Kәribjanov ta, Aqymbekov te «mening oiym bylay» dep belsenip shygha alghan joq...
Jaqynda bir gazetten tanymal sheneunikting súhbatyn oqyp otyrsam, eki sózining biri «Preziydentting arqasynda» – «Preziydentting ózi tikeley nazar audaryp, baqylaugha alghannan keyin jana serpin bayqalady», «Preziydentting ózi qadaghalaghan son...», «Preziydentting tikeley kónil bóluining arqasynda...», әri qaray osylay jalghasa beredi. Keshegi keneste de ne «óiteyik» joq, ne «býiteyik» joq, ýn-týnsiz otyryp-otyryp, Elbasy «bossyndar» degen song óre týregelip, jón-jónine ketken sheneunikterge qarap: «Búlar rasynda da Preziydentting arqasynda jýr eken, ol týrtpektemese, onaylyqpen jerge týsip, janyn salyp júmys istey qoymas», – degen oigha qalasyz. Apyr-ay, Preziydent «tikeley kónil bólmese», jelkesinen qarap «qatang qadaghalamasa», «osy uaqytqa deyin osyny bitirmesender, oryndarynnan alamyn» dep qorqytpasa qimyldamaytyn ne degen ýkimet búl sonda? Atqaminerlerimiz Nazarbaevtyng jeke júmysyn istep berip jýr me nemene, iyesi baqylamasa bosansy salatyn? Týsiniksiz.
Qysqasy, Preziydentting arqasynan týsetin kez keldi. Áytpese, oryntaqtan týsu de kóp kýttirmes...

Sәken SYBANBAY.
(«Ana tili» gazeti, 1997 jyl, 17 sәuir)

AL, BÝGIN…

«Jinalysqa jer-jerden kelgende әrqaysylaryng dayyndalyp kelulering kerek. Tek qana meni tyndap kete bermey, oilarynyz bolsa aitynyzdar. Memleket basshylarynyn, Ýkimet mýshelerinin, әkimderding jergilikti mәselelerdi aitqan sózinen, úsynystarynan baryp jalpy sheshim shyghady. Sondyqtan ýndemey otyrghandy qoyyndar. Anau kýni «Samúryq-Qazynanyn» transformasiyasyna kelgen batystyng dókey professorlary: «Ár jerde kelisimmen sheshetin bolsaq, mysaly zauyttyng sehynda, onda ary qaray dúrys sheshim shyghatyn bolady» deydi. Onysy ras. Biz bayaghyday jinap alamyz da, sóilep, sóilep qoya beremiz. Eshkim eshqanday úsynys jasamaydy, olay bolmauy kerek. Bir-birimizdi tyndauymyz kerek. Únay ma, únamay ma, basqa mәsele. Sonyng barlyghy elge qyzmet isteytin bolsa tyndau kerek», - dedi Elbasy Aqordada ótken Ýkimetting keneytilgen otyrysynda .

(11 aqpan, 2015 jyl)

ABAY.KZ