Qoy jyly qanday janalyqtarmen bastaldy – múny bәrimiz bilemiz. Birinshiden – eng tómengi enbekaqy, zeynetaqy jәne memlekettik jәrdemaqy ósti. Shamaly ghana. Ekinshiden – búlar óskennen keyin... basqasy da ósti. Týrli-týrli tauarlar baghasy, týrli-týrli tólemaqylar degen siyaqty. Búlar endi shamaly ghana emes, kәdimgidey... kóp-kórim ósti.

Qysqasy, qantar aiynda ózgergen, ózimiz bilemiz-au deytin KEREK DEREK mynanday: eng tómengi enbekaqy 21364 tengege deyin, eng tómengi zeynetaqy 23692 tengege deyin ósti. Sharua qojalyqtary men seriktestikterge tiyesili jer salyghy 5 esege kóbeydi. Birqatar aimaqtarda elektr energiyasynyng baghasy ósti. Ontýstik astanada múnyng baghasy әr kilovatyna 15,43 tengeni qúrady. Jemis-jiydek te «qatardan qalghan» joq – kartop 2 payyzgha, kapusta 8,7 payyzgha, al qaraqúmyq 2 payyzgha ósti. Osy qantar aiynda. Ártýrli aiyppúldar da «janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay» qaptap ketti. Jol erejesine jәne әkimshiliq qúqyq búzushylyqqa qatysty aiyppúldar turaly әngime mýlde bólek – ol turaly jyl bastalmay jatyp-aq jazghan bolatynbyz. «Qyzyghyn» endi kórip jatyrmyz. Qara halyq әli jyr ghyp aityp jýr – "EKSPOgha, uniyversiadagha, olimpiadagha kerek aqshany әlden jinastyryp jatyr" dep. Qysqasy, qoy jyly «shekpenimizdi sheship» aludan bastalyp jatyr. Bireu estip, bireu estimegen taghy bir janalyq – qantardyng túp-tura ortasynan bastap «KAZ» jәne «KZ» dep atalatyn últtyq domenderding baghasy eki esege ósti. Endi búdan bylay internettegi esimi ýshin kәsipkerler jylyna ýsh myng tenge salatyn bolady. Qazaqstandaghy IT-kompaniyalar qauymdastyghynyng mәlimetterine qaraghanda, búghan deyin elimizdegi domendi esimderdi qoldau men olardy tirkeu baghasy ózge eldermen salystyrmaly týrde alyp qaraghanda óte tómen – nebәri 1400 tenge ghana bolghan bolsa, endi búl eki esege deyin ósti degen sóz. Mәselen, Reseydegi «RU» men «PF» jәne AQShtaghy «US» baghasy bizding tengemen eseptegende 2500 tenge, Qytayda «CN» baghasy – 6500 tenge... osylaysha taghysyn taghylar bolyp kete beredi. Mamandardyng aitularyna senetin bolsaq, múnday әrkelkilik domenning tirkeu baghasynyng ony jetkizuding ózindik qúnynan da tómen týsip ketkenin bayqatady eken. Múnyng sonda paydasy qaysy, ziyany qaysy?

«Domen qúnynyng kóterilui start-ap ýshin sonshalyqty bir manyzdy emes, - deydi búl jóninde jas kәsipker Rauan SERIKÚLY, - әriyne, múnday jaghdayda júmystaryn endi bastaghan keybir veb-studiyalar men baghdarlamashylar azdap qiyndyq kórui mýmkin, óitkeni, olardyng júmystarynyng qúnyna domen de qosylyp qoyylghan ghoy. Sonymen birge, ýsh nemese tórt sayty ghana bar shaghyn kompaniyalar ýshin de ýsh myng tenge degeniniz әjeptәuir aqsha sanalady. Al endi әrtýrli jobalardy jýzege asyrumen ainalysatyn ýlken kompaniyalardyng әlbette, joq degende alpys-jetpis domeni bar desek, búlar sóz joq, últtyq domen baghasynyng birden kóterilgenin aitarlyqtay sezinip, tipti azdap qinaluy da mýmkin...»

Mine, IT-kompaniyalar әlemi de osylaysha ózgeristerge úshyrap jatyr. Bir qyzyghy – qaydaghy bir qauymdastyq NEGE rynok әlemine óz tәrtibin engizuge tiyis? Tipti eshkimge eskertu de jasamastan? Osy mәseleni onsha týsinbegen sala kәsipkerleri... azdap saqtanugha da kirisken siyaqty. Sózderine qaraghanda. Biraq kimnen? Múny ózderi de bilmeydi.

Búl da sonda EKSPO ýshin be?

Tәrizi, solay siyaqty...

Marat MADALIMOV.

Abay.kz