Keshe, 3 aqpanda, «Qazaqstan» últtyq arnasynan "ALAN" baghdarlamasyn tolyq kórdim. Atalghan baghdarlamada negizi aitylugha tiyis әngime aitylmay qalghan siyaqty. Nege? Onyng mynanday sebepteri bar: Qytaydaghy 1,5 mln qazaq - jalpy qazaqtyng 1/8-i, sheteldegi qazaqtardyng 1/3-i. Parlamentting suyrmasynda jatqan kóshi-qongha qatysty jana zang jobasy kýshine ense de, zang osy qazaqtardyng oraluyna eshqanday jol ashpaydy. «Bayaghy jartas sol jartas» kýiinde qala bermek. Sebebi, zang jýzinde otangha oralu, azamattyq alu mәselesi sheshilgenmen, naqty ómirde TÚRAQTY TIRKEUGE túrugha zandyq qúqyq shetelgen. Túraqty tirkeuge túra almaghan adam azamattyq ta, jenildik te ala almaydy. Yaghni, Ýkimetting 111 qaulysy boyynsha zandy týrde TÚRAQTY TIRKEUGE túrugha bolmaydy.

Birinshiden, Qazaqstannyng jana zany da, qaulylary da búrynghy TMD kenistigin negizge alyp, zandyq qúqyqtardy qarastyrghan. Ol jýie әlemde әldeqashan toqtaghany belgili. Sony eskermegen zang jobasynyng avtorlary halyqaralyq qúqyqtyq normalardy mýlde esepke almaghan. Sonyng saldarynan qazaqtar eng kóp túratyn TMD-dan tys (Mongholiya da Kenes odaghynyng shekpeninde boldy ghoy) jalghyz el – Qytay Halyq Respublikasynyng qazirgi memlekettik aumaghynda túryp ómir sýrip jatqan qazaqtar әlgi sayasy topastar men qúqyqtyq mәseledegi sauatsyzdardyng kesirinen  ziyan shegip otyr. Búl joba - Resey zanyn basy býtin kóshirip әkelip, beyimdep, qazaqshagha audaru ghana. IIM Kóshi-qon Polisiya komiytetinin: "Barlyq eldegi qandastarymyzgha birdey qúqyq beremiz, Qytay qazaqtaryna bóle qarau úyat bolady",  - deui de osyny týsindiredi. Mýmkin ol beysharalar әr segizinshi qazaq Qytayda túratynyn bilmeui de mýmkin. Prinsip pen naqtylyq bolmaghan zang qashanda shiyki bolmaq.

Qoldanystaghy Qytay zany boyynsha atalghan eki anyqtama: sottalmaghany turaly anyqtama men tirkeuden nemese azamattyqtan shyqqany turaly anyqtama berilmeydi. Sebebi, Qytaydan basqa últ ókilderin negiz ete otyryp sottalghan adamgha tólqújat beru shektelgen. Onyng ýstine, ekinshi anyqtamany alu ýshin basqa elding azamattyghyn alghany turaly mәlimetti Qytaydyng qúzyrly mekemelerine beru kerek. Qazir qazaqtar osy anyqtamalardy jalghannan jasatyp әkelip jatqanyn Qytay elshiligi de, QR kóshi-qon polisiyalary da jaqsy bilip otyr. QR Ýkimeti kiriptar qazaqty qylmysqa iyterip otyr.

Taghy bir kýdikti mәsele, 20 jyl súralmaghan osy eki anyqtamanyng kenetten payda boluy men ony alyp tastaudan bas tartuy - esi bar pendege kýdik úyalatady. Óitkeni, janghy anyqtamalar qazaqtyng azdyghynan últtyq qauipsizdigimizge qauip tónip túrghan kezde payda boldy. Búl taza Orys sayasaty emes pe?! Áytpese, 8 qazaqtyng birine azamattyq berudi atalghan 111 qauly arqyly shekteu; 4 senator men 3 mәjilis deputatynyng osyghan baylanysty ýkimetke, Ishki ister ministrine qoyghan saualyna jauap bermeu nemese talaptan bas tartu – kimge kerek?

Ýshinshiden, Elbasymyzdyng kóshi-qon mәselesin tezdetip retteu turaly bergen tapsyrmasyn 1 jylgha deyin sozyp, kesheuildetu de - bilgen adamgha ýlken sayasat. Preziydentting kózin kólegeylep qoyyp, bilgenderin istep otyrghan, sol istegenderi ýshin úyalmaytyn, qoryqpaytyn adamdardyng әreketi de oigha kýdik úyalata týsedi. El biyliginde qazaq kóshine qarsy adamdar jýrgen kezde parlamentte aldaghy kýnderi qaraluy yqtimal zang jobasynyng kýshine minip, kóshting betin týzeui neghaybyl.

Altay BÚQARBAEV.

Abai.kz