ELGE SÁLEM

Kópten jol týspep edi,

elge bardym,

Kón bolghan kónilimdi terbep aldym.

Bir kórsem degen arman jýr eken ghoy,

Janymnyng týkpirinde shóldep әr kýn.

 

El jaqqa kópten jolym týspep edi,

«Kelgin» dep ol da meni kýshtemedi.

Alayda, auyl-aymaq eles syndy,

Týn bolsa túnjyrap bir týske enedi.

 

Bir basyp saghynyshty ólshenbegen,

Týs emes,

ónimde ony kórsem dep em.

Jýrekting inkәrligin óleng qylyp,

Bir qyzdyng búrymyna órsem degem.

 

Ónimde baryp-qaytqym kelgen edi,

Áytpese, jýrek nege sherlenedi?

Balalyq, bal dәurenim qolyn búlghap,

Shaqyra beretindey elge meni.

 

Seyilmey kónildegi kýdik kóp kýn,

Tirlik dep qashanghy endi ýrikpekpin.

Auylgha,

basu ýshin ansarymdy,

Qolymdy bir-aq siltep jýrip kettim...

 

QAPAL

Jol taghy bir jotadan asyrady,

Tyndashy,

shyrqalmay ma ghasyr әni.

Shirkin-ay,

tughan jerding әr tóbesi,

Kózime mening ottay basylady.

 

Osy ghoy kópten beri ansaghanym,

Oralmay nege jýrgem qanshama kýn?!

Aqyryn әuejaydan asa bersen,

Molasy kórinedi Kensabanyn.

 

Asyqsang kete bergin tóte, meyli,

Kónilden quyp jiber bóten oidy.

Ótken song Túzdysudan ongha qaray,

Kýre jol Qapal jaqqa jeteleydi.

 

Tarih qoy myna jatqan dala degen,

Sharyqtap shyngha qaray barady ólen.

Sal Birjan Eshkiólmesting baurayynda,

Jolyghyp, aitysqan-dy Saramenen.

 

Bolghan song eshkisi de, qoyy da aman,

Eshkiólmes...

Syr shertedi jayy maghan,

Ong jaqqa bir asudan asyp týssen,

Qonyr túr,

tuyp-ósken Sayyn agham.

 

Tabighat osy jerde qyzyghar jan,

Shyghady aita bersem týzip aldan.

Kóshkental kóshesinde kórer bolsan,

Marfugha, Ótepbergen izi qalghan.

 

Suynda synghyrlaghan myng bir әni,

Aldynnan qarsy alady Shynbúlaghy.

Jabayy almasy men órigi mol,

Qaraqat, býldirgen kóz túndyrady.

 

Etegi kómkerilgen bau-qayyngha,

Taulardyng suyghyna jaurayyn ba?!

Múzbúlaq, Nayzatas pen Sayyn, Bólek,

Búiyghy Qapal jatyr baurayynda.

 

Saf taza tilegi bar laghyldayyn,

Kelgende algha tosqan baryn dәiim.

Seri dep,

salghan meni alaqangha,

Qapaldyng júrtyn qalay saghynbayyn.

 

Qart Jonghar,

qalyng jaudyng bógetindey,

Qontәji – kileng shynnyn tóbesindey.

Iliyas jyrgha qosqan súlu ólke,

Meyirin endi maghan tógetindey.

 

Balanyng qaytpasyn dep baq-talaby,

Tilegin arda júrtym aqtarady.

Búl Qapal,

qanat berip qalyqtatqan,

Mәngilik jýregimde saqtalady!

                

EGINSU

Bәri óter...

óter jastyq,

óter jalghan,

Tirshilik, tәtti me eding sheker baldan.

Minekey,

Qarajota keyin qaldy,

Mәngilik Sara aqyngha meken bolghan.

 

Jastyqtyng jyrgha qosyp jarastyghyn,

Qyz zaryn aityp edi,

Alash múnyn.

Saramen baqúldasyp, әri attansan,

Tospasy shyghady aldan Aqeshkinin.

 

Qarasang kóz jetpeytin alabyna,

Jaqyn ghoy jýregime dala myna.

Bir jol bar batys jaqqa jeteleytin,

Kóz kórgen Alajiyde, Molalygha.

 

Tirlikting talshyq etip sabaghyn key,

Ózindi, Qyzylaghash, baram ýndey.

Jonghardyng silemi bop ýnsiz jatyr,

Júmbaghyn ishke býgip Qarakýngey.

 

Auasy kermekti alar qolqadaghy,

Sanamda sayalaydy ólke mәni.

Shap-shaghyn sharuaqor auyl mynau,

Bir kezde bolghan deydi kól tabany.

 

Shyghysta taular qalyp asqaraly,

Jonghardyng týksiyedi qas-qabaghy.

Aldymnan balghyn kýnning elesindey,

Jazyghy Eginsudyng bastalady.

 

Búl jerde jastyq shaqtyng kuәsi kóp,

San mәrte týzdi kezip, qyr asyp ek.

Órgizgen qoynauynda taghylaryn,

Týbinde әr shiyining bir asym et.

 

Kóktem kól,

jasyl shalghyn jaz anghary,

Sol suret jii alady mazamdy әli.

Ýshkólding suy tolyp, jayylghanda,

Shalshyqta shorshiytúghyn sazandary.

 

Ne jeter perzent ýshin elge, tegi,

Múndayda sezim-búlaq seldetedi.

Túsyna auylymnyng taqalghanda,

Tylsym kýsh jýregimdi terbetedi.

 

Estelik әr tóbesi jatqan batpan,

Myna man,

qozy baghyp, saqpandatqan.

Týnimen ay astynda seruendep,

Kirpikti qamaushy edik atqanda aq tan.

 

Ol shyndyq,

artty zaman halqyma jýk,

Sodan ba,

bizder tasyp, shalqymadyq.

Áne, әkem temirjolmen baratqanday,

Balghasyn iyghyna artyp alyp.

 

Basqanda tughan jerdi keledi oy kóp,

Auylgha jetushi edim tóredey bop.

Túrghanday anam tosyp ýy aldynda,

Janaryn alaqanmen kólegeylep.

 

Tughan jer,

perzent ýshin bekem ailaq,

Esimde,

san kelgenmin «kókem-ay»-lap.

Aghayyn jatyr, mine, bir qyrqany,

Tuystay qonsy qonghan jeke jaylap.

 

Tau kórip qúm ýiilgen jay tóbeni,

Taypaq tal bolghan kónil bәiteregi.

Auyldyng kóshesine toqtay qalyp,

«Keldim!» dep aiqay salsam qayter edi?!

 

Atatyn araylana tang bilinip,

Ot alghan osy aradan san bir ýmit.

«Keldim» dep kóshesinde aiqay salsam,

Dauysym ketetindey janghyryghyp.

 

Dese de tughan jerin maqtaydy әrkim,

Eginsu,

kónilimde baqqa ainaldyn.

Janarghan kóshenmenen kele jatyp,

Sende ótken jastyghymdy tappay qaldym!...

 

MATAY

Jyr kýtip shayyrynnan elendesen,

Jazayyn,

ketkendey-aq ólende esem.

Tizgigin kóliginning Mataygha búr,

Qúmdardy búirat-búirat kórem desen.

 

Taptatpay jaugha nayza kezep kelgen,

Taghdyrly tarih múnda bezektelgen.

Qúrózek, Aqózek pen Taldyózektey,

Ótesing jol-jónekey ózekterden.

 

Joq múnda biyik shyndar tas órlegen,

Sonda da osy ólkeni әsem kórem.

Iliyas jyrgha qosqan Aqsu, әne,

Aryny әldeqayda bәsendegen.

 

Dep keldim,

kiyeli ólke,

jyr alayyn.

Enshimdi nege endeshe súramayyn?!

Sibir men Týrkistandy jalghap jatqan,

Temir jol,

ótken kýnnen múradayyn.

 

Demegin,

sar dalanyng bar ma sәni?

Jadymda sol qúmdardyng talmas әni.

Búiyqqan búirat-búirat aq shaghyldar,

Balqashtyng tolqynyna jalghasady.

 

Taghdyrdyng az boldy ma sybaghasy?

Biz ýshin júmaq edi qúm arasy.

Ornynda biz oqyghan internattyn,

Meshitting qalqiyady múnarasy.

 

Demep em,

jyraq ketip baq synayyn,

Aray kýn,

saghym syilap atshy dәiim!

Mektebim – jau qaytarghan qamal syndy,

Agham jýr,

qorghap ony saqshydayyn.

 

Kónildi qaumalap ap qyrmyzy mún,

Qúrbymen tyndaushy edik júldyz ýnin.

Sómkesin, baqytty edik, arqalasaq,

Bota kóz,

qolang shashty bir qyzynyn...

 

Yapyr-ay,

sonyng bәri keshe me edi?!

Bir tylsym sezimimdi eseledi.

Qamsyz júrt,

qalypty ómir,

qarasha ýiler,

Qalpynda bizder jýrgen kósheleri.

 

Bilmeymin,

aytyldy ma laghyl әnim?

Ótken kýn eske týsse qamyghamyn.

Ústazdar az qalypty aldyn kórgen,

Qúrbylar әje bopty sary qaryn.

 

Otarba,

bopty iyesi tas túghyrdyn,

Kónilden ony kórip qashty bir mún.

Búl Matay bәzbireuge beket shyghar,

Men ýshin baq mekeni jastyghymnyn.

 

Jyr kýtip shayyrynnan elendesen,

Jazayyn,

Ketkendey-aq ólende esem.

Tizginin kóliginning Mataygha búr,

Jalynyn jastyghymnyng kórem desen!

 

ILE

Beu, Ile!

qart dariya,

esil irgem,

Tolqynnyng toqtamasyn kóshi mýldem.

Jaghana janqaday bir úlyng keldi,

Jalghanda qonaq ghúmyr keship jýrgen.

 

Sabyrly aghysynnan kýy aqtaryp,

Sabannan asyp-tasyp jii attanyp.

Jannat jer – Jetisudy aralaysyn,

Beyne bir kýretamyr siyaqtanyp.

 

Aruday,

juyp-shayghan núrgha shashyn,

Asygha,

shynnan qúlap, qyrgha asasyn.

Ghasyrlar qoynauynan tamyr tartyp,

Al, erten, bolashaqpen syrlasasyn.

 

Baqytyn bayandy etken san otaudyn,

Halqyma jaghalauyng jannat-au myn.

Sәlemin alyp úshyp qúldilaysyn,

Balqashqa asqaraly Alataudyn.

 

Núr qúiyp tughan jerding tósine shyn,

Enedey emirene kósilesin.

Suynnan barsha tirlik bastau alyp,

Úl-qyzyng terip jeydi nesibesin.

 

Kóshirip kónildegi san kýdikti,

Beu, Ile,

oyatasyng tanghy ýmitti.

Alghausyz aghysyna qarap túryp,

Úghamyn Sheksizdik pen Mәngilikti!

 

TANBALY

Jetkizgen ghasyrlardyng jan dabylyn, 

Estildi, kóne dәuir, samghap ýnin.

Ey, bolashaq, salghaysyng nazaryndy,

Tasyna jaqpar-jaqpar Tanbalynyn.

 

Baqyt tauyp qiya qúz, mang daladan,

Tas qashay ma qinalyp anghal adam?!

Ey, bolashaq, babalar búl belgini,

Bәlkim, saghan jetsin dep tanbalaghan.

 

Qaysy dәuir, qaysy búl ghasyr eken?

Dey almaymyn әiteuir  zaty bóten,

Tasqa qashap qaldyrghan búl suretter,

Babamnyng bizge jazghan haty ma eken?

 

Jauyna tabalatpay tauynda ólgen,

Qalghan iz be qaharly jauyngerden.

Ey, bolashaq, qúlaq sal, estiymisin,

Býginge jetken ýndi dәuirlerden.

 

Tirshilik taqaghanda janyna mún,

Bizderge joldady ma saghym әnin?

Tabynyp taryqqanda Kýn-qúdaygha,

Talghajau etken týzding taghylaryn.

 

Tabighat ainalghanda әn baghyna,

Taghdyrdy babalarym tandady ma?

Tildesip, taghzym jasap qaytam desen,

Ey, bolashaq, kelip-ket Tanbalygha!

 

ASTANA

Aspany Astananyng týneredi,

Aqshanqan ýilerding de kýreng óni.

Súp-suyq súr búlttargha otyrghyzyp,

Aulaqqa kónilimdi jiberedi.

 

Bar yzghar alghanday-aq jiylyp kil,

Aspany Astananyng týiilip túr.

Qatuly qarsy alghany az bolghanday,

Jeli de jýike búzar jii úlyp túr.

 

Jaz boyy kýnning kózi kýlmey ketti,

Arular kiymey ketti gýl kóilekti.

Asyqqan armanyna Astanany,

Ay men Kýn araylana sýimey netti?!

 

Qara búlt qasarysa qyrsyghady,

Jastyqtyng ashylmay túr býrshigi әli.

Suy men sazy jerding az bolghanday,

Qúiylyp kókten nóser tynshymady.

 

Syrlary bolmasa da basqa mәlim,

Aspannyng tanimyz ghoy qas-qabaghyn.

Túrghyny tartty ma әlde tabighatqa,

Qatuly qaymanasy Astananyn.

 

Arqany әurege sap bayqadyndar,

Beu, búlttar,

jylay bermey jay tabyndar...

Kózderi kýndi kórip kýlimdesin,

Jauyndy Almatyma qaytaryndar!

 

Abay.kz