Mektep qabyrghasynda jýrgende, bir-birimizben jarysyp oqyghanymyz sonshalyqty, bizding auyl men mektep kitaphanalarynda biz oqymaghan kitap ta qalmaghan edi. Odan tys, «Júldyz», «Jalyn», «Mәdeniyet jәne túrmys», «Sovetskiy sport» degen gazet-jurnaldardy týgin qaldyrmay oqyp tastaushy edik. Ondaghy jazylghan keyipkerlerdi әkem Kenes bizben birge dastarhan basynda taldaushy edi. Biz ýshin tiri aqyn-jazushylardy kóru degeniniz - aspandaghy Aymen ten. Anaday telegey-teniz bilimi bar olarmen jón súrasu bylay túrsyn, amandasugha iymenetinbiz, osylay jýrip er jettik.         

Qalamgerler qauymyn aqyn, jazushy, jurnalist dep ýsh topqa bólemiz. Aqyn — qiynnan qiystyryp, ishtegi oi-tolghaularyn ólenmen órbitedi. Jazushy – qiyal qamshylap, ómirdegi oqighany kórkem shyndyqpen kómkerip, keyipker somdasa, jurnalister — derek pen dәiek-ayghaqtargha sýienip, kýndiz-týni izdenip, shynayy ómirding shyndyghyn jazugha tyrysady.

Búl ýsheui de memleketting iydeologiya maydanynyng aldynghy qatarynda jýredi. Biylik pen qarapayym búqaranyng arasyn jalghaytyn qyl kópir ispettes. Jurnalisterding meylinshe derekke sýiengeni abzal, eshqanday aghattyq jibermeui tiyis, shyndyqty shynghyrtyp betine basqandyqtan, әrtýrli qylmystyng әlem serkeleri men sybaylas jemqorlargha únay bermeytindigi týsinikti. Osynyng saldarynan olar keyde sotqa da tartylyp, soqqygha da jyghylyp, milliondaghan aiyppúl tólep jatatyn sәtteri de bolyp túrady.

Qazirgi tanda, telearnalar men radionyng damyghan zamanynda baspasózding bedeli asqaqtap túr dep aita almaymyn. Tanertennen keshke deyin kók jәshikke telmirgen jastargha qyljaqbas arzan kýlkini dәripteymiz, odan qala berdi janalyqtardan kileng qatygezdikting san-aluan týrin kórsetip, úryghyn seuip jatqanymyzdy sezbeytin jaghdaygha jettik. Mәn-maghynadan júrday, ne aityp túrghanyn ózderi týsinbeytin әnshisymaqtar men shoumender qaptap ketti, dauyssyz, talghamsyz orayyn tauyp shala bayyghan «júldyzdardyn» dórekiligine óskeleng úrpaqtyng qúlaghyn ýiretip, naghyz últtyq ónerimizdi ógeysitip tastaghanymyzdy tipti bayqaudan qaldyq.

Elimizding soltýstik ónirlerinde Reseyding sayasatyn qoldaytyndardyng qarasy qalyn. Jurnalist bolyp bireuden nemese bir jerden derek jinaudyng ózi qyruar is, bireuden aqparat aludyng ózi qiyamet-qayym júmys, ony basynan ótkizgender óte jaqsy biledi. Kelmeske ketken KSRO kezinde jurnalisterdi Almatydaghy bir ghana uniyversiytet dayyndaytyn edi. Býginde kez kelgen uniyversiytet jurnalistika fakulitetin ashyp alady da, óz betinshe maman dayyndap jatyr. Respublikalyq dengeydegi bilikti maman dayynday ala ma - ol jaghynda sharuasy joq. «Qazanshynyng óz erki, qaydan qúlaq shygharsanyn» keri.

Sol sebepti keyingi uaqytta bizding elde ómirinde bir kitapty basynan ayaghyna deyin oqymaghan nemese kimnin-kim ekeninen beyhabar, beyne bir basqa memleketten kelgenge úqsaytyn jurnalister órip jýr. Mәselen, 2013 jyldyng 22 qyrkýieginde Almatyda "Saryarqa" kinoteatrynyng artynda Múhtar Shahanov aghamyzben birigip ótkizgen memlekettik til turaly beybit sheruimizge 500-dey adam jinaldy. Sahnada akademik Túrsynbek Kәkishev bastaghan ziyaly qauym túrghan edik, bir jas jigit qolyna mikrofondy alyp, "Súhbat alayyn dep edim, Múhtar Shahanov qaysynyz?» demesi bar ma... Jinalghan júrt qyran-topan kýlkige batty. Sasqanynan Múhtar aghanyng ózi de kýlip jiberdi. Kimning kim ekeninen habaryng joq bolsa, jurnalistikada neng bar, ainalayyn-au?

2014 jyldyng 1 jeltoqsanynda «Qazaqstan-Zaman» gazetining birinshi betine «Álem brendine ainalghan túlgha» degen maqala  shyqty. Birinshiden, aghylshyn tilinde Brand - 1. Malgha salynghan belgi. 2. Daq. 3. Sapa degen maghynany bildiredi. Ekinshiden, brend úghymyn tap osy jerde tyqpalau orynsyz. Sol taqyrypty «Álem tanyghan túlgha» dese de jeter edi.     

2014 jyldyng jeltoqsan aiy boyy «Qazaq radiosyn» tyndadym. Radiony qashan qossam da, әiteuir orys tilinde sóilep jatady. Álde men ylghy sol tildegi habarlargha tap kelemin be? Bastyghy Maqat Sadyqqa habarlasyp edim, «50 de 50 degen bar ghoy» dep aqtaldy. Mysaly, Ashhabadqa baryp «Turkmenskoe radio» dep orys tilinde sóilesen, júrttyng bәri betin basyp, kýledi eken. Al bizding qazaqtar «Vy slushaete Kazahskoe radio» dep sayray beredi. "Shalqar" radiosynda júmys isteytin sauatty tilshi Jasúlan Nauryzbaygha bir әriptesi kelip, «әnshi Tamara Asar men Dosymjan Tanatarovtan súhbat aldym, endi tómende Túrsynbek Kәkishev pen Serik Qirabaev degender kelip túr eken, ózderi tanymal ma?» dep súrapty. Qazirgi jurnalisterding siqy osy syqpyttas bolyp túrghany-ay.

2014 jyldyng 3 qarashasynda, Almatyda, Jazushylar odaghynyng 80 jyldyq mereytoyynda aqyn Iran-Ghayyp aghamyzben sóilesip túrghanmyn, qasymyzgha bir qyz kelip, «Agha, sizden súhbat alsa bola ma?» dedi. Jas jigit ýlken kameramen beynataspagha týsirip túrdy. Iran agha «iyә» degendey synay tanytty. Men artqa shegindim. Álgi qaryndas «Agha, aty-jóniniz kim bolady?» dep edi. Iran agha әzildep, "Mening aty-jónim Meyrambek Bespaev" dey saldy. Esh kýdiktenbesten әlgi tilshi «Meyrambek agha, Qazaqstan Respublikasynda demokratiya bar ma? Álde joq pa?» dep túr! Iran agha sasyp qalyp, «Ózing qalay oilaysyn, qyzym? dedi. Tilshi qyz «súraqqa súraqpen jauap bergeniniz ne, qyzyq adam ekensiz?» doldanyp ketti. Búdan artyq shydamay, sózge men aralastym. «Aynalayyn qaryndas, búl kisi aqyn Iran-Ghayyp degen aghamyz bolady, sayasat jayly emes, әdebiyet jayly súraq qoyasanyz jarasady, jaray ma?» dedim.

"KSRO kezinde baspasózge degen qúrmet óte joghary bolatyn" dep әkem Kenes aityp otyrushy edi. Kez kelgen gazetting redaktory ministrmen birdey jalaqy alatyn. Jurnalisti qabyldamaytyn partiya ókili joq edi, «aq degeni alghys, qara degeni qarghys» bolatyn. Baspasózde synalghan adam ertesinen júmystan quylatyn. Al qazir syngha eshkim pysqyryp ta qaramaydy. Qayta synaghanyng ýshin seni sotqa tartady.

Qazaq baspasózi memleket tarapynan qoldaugha múqtaj ekeni ras, biraq әlgindey kәsiby kemshilikterimizdi biz ózimiz sheshuimiz, týzeuimiz, sauatty maman, maytalman jurnalist bolugha úmtyluymyz qajet.

                                                                                         Júmamúrat  ShÁMShI.

Abay.kz