Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Alasapyran 4496 0 pikir 29 Nauryz, 2017 saghat 13:49

P.K.Uslar. Qazaq dalasyndaghy tórt ay

(Jalghasy. Basy myna siltemede: http://abai.kz/post/49234)

Sarjannyng ólimi. Qasymnyng amanaty

Abylay han  1781 jyly óldi. Osy uaqyttan dәl elu jyl búryn Kishi jýzding hany Ábilqayyr barlyq ordalyqtardyng atynan Reseyding bodany bolugha ant berdi jәne Abylay han men Úly jýzdi Reseyge bodan bolugha shaqyrdy. Reseyge bodan bolsaq bizge orystar qalmaqtardy joyatyn әsker men zenbirekter beredi dep ýgittedi. Ábilqayyr hannyng óz atynan bergen uәdesi boyynsha Reseyding sózinde túrmaghanyn kórgen Abylay han, orystargha ant bermegendikten óz jýzin qalauynsha basqara berdi. Abylay ólgen song Orta jýzdi onyng ýlken balasy Uәly basqardy. Uәly Abylayhanúly Reseyge bodan bolugha ant bergen song orys ókimeti ony han dep bekitti. Uәliyge әkesining birde bir qasiyeti darymaghan bolatyn. Ol basqarghan kezdegi (1781-1821) uaqytta hannyng mәrtebesi halyqtyng aldynda barlyq mәrtebesin joghaltty. Uәly handy eshkim tyndamady, onyng qolynan ózimen birge kóship jýrgen auyl adamdaryn sottau men jazalau ghana keldi. Han óz aimaghynda tәrtipting saqtaluyn esh oilamady, bar atqarghany ótken ketken keruenderden alym salyqty jinaudy ghana bildi. Keybir kezde keruenderding keruenbasylarynyng ózine syilaghan syilyqtaryna kónili tolmasa olardy tonap ta jiberetin. Orys ókimetining qoyghan talaptaryn ózining tәuelsiz qojayyn ekendigine qol súghu dep sanady. Marqúm bolghan patshanyng sheshimimen, Uәly hannyng tiri kezinde keybir qazaq rularyna ózderine basqa han saylap alugha rúqsat berilgen bolatyn.  Tandau sol kezdegi eng ataqty qazaq familiyasynyn  ókilderining biri, seksen jastaghy Bókeyge týsip han saylandy. Sýitip Orta jýzde bir uaqytta, bir mezgilde eki han boldy. Ekeuining de halyqqa yqpaly óte az boldy. Bókey men Uәli, ekeui de birinen song biri ólgennen keyin, Orta jýzde han mәrtebesi joyyldy. Sebebi, han mәrtebesin iyemdengen kisiler shyn mәninde ózderine tiyesili qyzmetterin – orys ókimeti men ordalyqtardyng arasynda deldaldyqty atqara  almady.

1824 jyly Orta jýzdi basqaru jýiesi  jana ózgeriske úshyrady. Búl ózgeristerding maqsaty boyynsha, bolashaq uaqytta dala halqyn tynyshtandyrudyng eng tәuir joldary jasalmaqshy edi. Búghan deyingi tәjiriybeler kórsetkendey, Orta jýzdi basqarudy tek bir adamnyng qolyna tapsyru mýmkin emes bolatyn. Meyli, bolashaq saylanghan hannyng eldi basqaru daryndylyghy barlyq jaghynan keremet bolyp ókimetting senimin aqtasa da, handy tek óz ortasynan úsynghan rulardyng ghana qoldaytyny, tek solardyng ghana oghan baghynary anyq edi. Basqa rulardyng oghan baghynbaytyndyghy, tipti baghynu emes, búrynghysha oghan qarsy dúshpandyq baghytta is-qimyldar jasaytyny aidan anyq. Qazaq dalasynda basqa rularmen týgeldey dostyq qarym-qatynasy bar birde bir rudy taba almaysyn: ghasyrlar boyynda bir birine degen ishtey arazdyq úmytylmay olardyng aralaryn jiktep túrady. Aralarynda payda bolghan kishkentay ghana jana arazdyq bayaghydan beri úmytylyp, ishinde tyghylyp jatqan oqighany qayta qozdyratyn. Búrynghy arazdyqtar úmytylyp keter me edi, biraq toqtalmay kele jatqan, qayta jasalghan barymtalar jana arazdyqqa jeleu bolady. Búl halyqtyng osy minezi  ólkeni qaytadan bólshektep basqaru qajettigin tudyrdy. 1822 jyly Joghary mәrtebeli basqarushy jarlyq shygharyp sibirlik qazaqtar jayly jana jarghyny bekitti. Jarlyq boyynsha qazaqtar birneshe okrugke bólinetin boldy. Ár okrugti basqaru jeke prikazgha (jeke aimaqty basqaratyn mekemelerdi orys memleketinde prikaz dep ataghan, - S.J.) bekitildi, qazaqtar ony duan dep ataydy, duandy agha súltan basqarady. Agha súltandy ýsh jylgha duannyng qaramaghyna kiretin bolystar saylaydy. Árbir prikazdyng ózining qazaqtan jәne orystan zasedatelideri  jәne tәrtipke qaraytyn әskery otryady bar. Búl jarlyqty jýzege asyru  1824 jyly eki okrugti – Kókshetau men Qarqaraly okrugterin ashudan bastaldy. Búdan keyin birtindep taghy tórt okrug (1844 jyly Kókpekti okrugi ashylghan son  Orta jýzde barlyghy jeti okrug ashyldy, avt. eskertui) ashyldy. Barlyq okrugterdi basqaru Ombyda túratyn Sibir qazaqtarynyng bastyghynyng qolyna berildi.

Jana jarghynyng engizilui keybir qazaq súltandaryna únamady. Ia, shyndyghynda jana jarghy osy kezge deyin qalypty jaghday sanalatyn, býkil halyqtyng bolashaghyna qauipti ziyandylyghymen әser etip kelgen basbúzarlyqqa tiym saldy. Óz erkimen ómir sýrip ýirengen basqa da jabayy taypalar siyaqty, qazaqtar da shapqyndyq pen qaraqshylyqty úyat is dep sanamaydy, kerisinshe ony batyrlyqqa . balaydy. Atyn shygharyp, abyroyyn arttyru maqsatynda qazaqtyng jas jigiti kórshilerin ýreylendirip, qorqytyp jýrui tiyis, neghúrlym kóbirek talau men tonaugha qatyssa, soghúrlym abyroyy men danqy artyp, syy qúrmetke bólenedi. Jana jarghy múnday batyrlyqqa basqa túrmystyq kózben qarady,  batyrlargha Shyghys Sibirge jer audaru nemese soldattyqqa jiberu qaupi tónip, olardyng narazylyghyn tudyrdy. Narazylardyng basynda Qasym Abylayhanúly túrdy, onyng shyqqan tegi jayly jogharyda aityp óttik (siltemeni qaranyz: http://abai.kz/post/49234 - red.

1824 jyldan bastap ókimetting barlyq jarlyqtaryna qarsy is-qimyldar bastaldy. Qasymnyng ýlken úly Sarjan qasyna jinaghan batyrlargha bas bolyp keruenderdi tonap, ókimetting aitqanyn oryndap jatqan qazaqtardyng malyn barymtalay bastady. Sarjannyng shaykasyn orys kazak otryady dalada quyp jetip eki-ýsh karteshpen oq atyp bytyratyp quyp taratty. Sarjan birneshe jylgha tynyshtalyp 1830 jyly  Reseyge bodan bolugha ant berdi de, bir jyldan keyin Qoqan hanynyng qol astyna,  Tashkentke ketip qaldy. Tashkentte Qoqan hanynyng qúsbegisi, Tashkent qalasyn basqaryp otyrghan Lashkermen óte jaqyn qarym-qatynas qúrdy. Búl qúsbegi Qoqanda aty shyghyp túrghan kisi edi. Aytularyna qaraghanda, Lashker shyqqan tegi boyynsha parsylyq, jas kezinde týrikmender tútqyngha týsirip, birneshe ret qoldan qolgha satylghan, aziyalyq tútqyndyqtyng barlyq azaby men qiyametin kórgen, ómirining jartysy auyr júmyspen ótken adam. Neshe týrli  jazalaudyng barlyghyn basynan keshken ol  bir kýni Qoqan hanynyng kózine týsip qalady, oghan erekshe qúlshylyghymen únaghan bolsa kerek, birneshe jyldan keyin han Lashkerdi qaramaghyndaghy birinshi sanattaghy sheneunik dәrejesine kóteredi. Lashkerge Qoqannyng eng basty qalasy – Tashkentti basqarudy tapsyrady, ol ózine berilgen sheksiz biylikke qojayyn bolady. Lashkerding hanmen qarym-qatynasy mynaghan sayatyn bolghan – jylyna eki ret hangha baryp óte qymbat syilyqtar beredi, ózin qorlaytyn әrtýrli saltanattar jasap hangha baghynyshty ekenin dәleldeydi.  Han odan basqa eshteneni talap ta etpegen; sondyqtan ol jana Sardanapalgha úqsap angha shyghyp, sharap iship, әielder garemi siyaqty raqattardyng ortasynda lәzzatqa batyp jýrdi, halqyn basqarudy, qamyn jasaudy  oilaghan joq. Qúsbegining halyqty alday alatyn  da aqyly bar bolatyn. Iskerligi de boldy, sauda mәselesin qamqoryna aldy, tipti ózinshe әdil bolugha tyrysty. Ghayyptan kelgen baq qúsynyng basyna qonghanyna kónili tolmay, odan da joghary qiyalgha – әsirese jaulap alushynyng danqy eliktirdi.  Kýnde tanerteng Tashkent bazaryna baryp ashyq aspannyng astynda sot qúryp, aiyptylardy jazalady, arasynda Reseyding Niyjegorod qalasyna jәrmenkege baryp jýrgen kópesterdi әngimege tartatyn edi. Kópester de qu ghoy, onyng әlsiz jaghyn bayqap ótirik maqtap Lashkerdi Reseymen soghysugha, Reseyden Qazaq dalasyn tartyp aludy kókeyine qondyrdy. Mine, osynday adamgha әkesi men agha-inilerin alyp kelgen Sarjandy qúsbegi qúshaq jayyp qarsy aldy.

Bir jyldan son, yaghny 1832 jyly qúsbegi óreskel mazmúnda hat jazyp ony qazaq dalasyna taratyp, onda olardy kәpir orystargha qarsy kóteriluge shaqyrdy. Artynsha qúsbegi men Sarjan Orta jýzding auyldaryna keldi, qastarynda qoldaryna ilikken әr týrli qaru ústaghan ýlken qoly bar. Olardyng tonaushylyghyn toqtatu maqsatynda general Veliyaminov kazaktardan qúralghan otryadty júmsady. Kazaktar alghashqy kezdesude-aq tashkenttik jeksúryndardy quyp jiberdi, Sarysu ózenining boyynda qúsbegi salghan eki bekinisin qolgha týsirdi. El ishinde bet-bedeli bar birneshe tashkenttikti tútqyngha alyp, Ombygha jetkizip, abaqtygha  japty. Olar ómirlerimen oisha qoshtasyp, orys jenimpazdary qanday jolmen óltiredi eken dep kýtip otyrghanda, general Veliyaminov Úly Mәrtebeli  imperatordyng atynan 22 tamyzda keshirim jasap,  elderine qaytugha rúqsat berdi. Kópke deyin tashkenttikter  múnday raqymshylyqqa sene almady, olardyng týsiniginshe, istegen isteri  múnday ayaushylyqqa sәikes emes edi.

Bizding ýkimetting búl júmsaqtyghy qúsbegige janadan dúshpandyq is-әreketter jasaugha yntalandyru syiynday әser etti.  1834 jyly qúsbegi qasyna Qasymnyng balalaryn ertip Orta jýzding aimaghyna ekinshi ret kelip, taghy da jolyndaghy qazaq bolystaryn tonay bastady. Dalany tashkenttikterden tazartu ýshin olargha qarsy general-mayor Bronevskiy bastaghan qol júmsaldy. Otryadtyng jolgha shyqqanyn estigen zamatta qúsbegi Tashkentine zytyp ketti. Biraq Úlytau tauynda bekinis salyp ony qorghaugha myng tashkenttikti jәne birneshe zenbirekti qaldyryp ketipti. General Bronevskiy bekinisti, zenbirekteri men adamdaryn  esh qinalmay alyp, ústalghan tashkenttikterdi bekinisti nyghaytugha júmysqa salady da, qazu júmystar bitken song bәrin de qayyrymdylyq jasap qaytaryp jiberedi. Búl sәtsizdikterden keyin qúsbegi Qazaq dalasyn Reseyden bólip alamyn degen armanynan bas tartugha mәjbýr bolady, biraq jauyngerlik qyzbalyghyn qoymady. Ol 1836 jyly Úly jýzding ólkesine joryqqa shyghady, ol jaqta orystar joq, sondyqtan búl joryghym sәtti bolady dep oilaghan edi. Shynynda da orystardy kezdestirgen joq, biraq búl joryghy da sәtti bolmady, qúsbegi búl sәtsizdigin qasynda әrqashan erip jýrgen Sarjannyng satqyndyghy dep bar pәleni soghan audardy. Tashkentting basshysyna osy bir kýdikti kýmәn tughan kýnnen bastap Sarjannyng taghdyry sheshilgen bolatyn. Qúsbegi kegin ishine jinap, ýiine qaytyp kelgenshe bildirmedi. Sebebi basym kópshiligi qazaqtardan túratyn otryadta Sarjandy qoldaushylar kóp bolatyn. Qúsbegi Sarjangha jyly meyirbandyq bildiruin toqtatpady, júby jazylmady, aqylyn tyndap otyrdy, kýzde ekeui Tashkentke búrynghy dostar esebinde oraldy. Birshama uaqyt ótken song qúsbegi Sarjandy keshki asqa shaqyryp, dastarhan basynda dostyq әngimeni kýrt tyighan qúsbegi oghan «sen satqynsyn» dep aiyp taghyp, sol ýshin óler shaghyng keldi dep habarlaydy. Jasalghan belgi boyynsha jendetter kirip kelip Sarjandy, inisi Esengeldini jәne ýlken úly Erjandy  shauyp óltiredi. Sarjannyng inisi Kenesaryny zyndangha salady. Abylay hannyng úly Qasym shal ol kezde óz auylymen jәne úldarymen Úly Torghay ózenining boyynda kóship jýrgen bolatyn. Kóp úzamay Qoqan hany ózi jaqsy kóretin Lashkerding óz betinshe Qazaq dalasyna joryq jasauy Reseyding Qoqannan kek aluyna әkep soghady dep qorqyp, Lashkerdi ornynan alyp tastap, onyng ornyna Yuldash moldany datqa etip taghayyndaydy.

Sarjandy óltirip odan óz kegin alghan qúsbegi Lashkerding búl әreketi býkil Tashkent ýshin tiyimsiz saldardy tughyzdy. Tashkentting tónireginde kóptegen qazaq bolystarynyng túrghyndary kóship-qonyp jýretin. Olar basqarushygha qomaqty zeket tóleytin, búl zeket Tashkentting basqarushysynyng qazynasyn toltyratyn tabystyng basty bóligi edi. Tashkenttik qazaqtar ataqty Abylay hannyng úrpaghy sanalatyn Qasym hannyng otbasyna óte jaqyn bolatyn. Sondyqtan da Sarjannyng ólimi olardy qatty dýrliktirdi. Olardy bir jaghynan tynyshtandyru, ekinshi jaghynan olardyng kóship ketip qaluyn toqtatu maqsatynda Tashkentting jana datqasy Qasymmen dostasugha bel baylady. Búl maqsatta ol Kenesary Qasymúlyn zyndannan bosatyp, mol syilyqtar tartu etip әkesine jiberedi jәne әkesine dostyq dúghay sәlem joldap, eki úly men nemeresining ólimi ýshin ótem tóleytinin habarlaydy. Tashkentting eng ataqty adamdarynyng birin Kenesarynyng qasyna qosyp Qasym Abylayhanúlynan jauap әkeludi tapsyrady.

Sarjan – Qasymnyng sýiikti balasy edi. Balasynyng ólgeni jayly qayghyly habardy estigen shal ómirden toryghyp ketti. Qasyndaghylar búl qayghyny shal kótere almas dep oilady. Endi tiri kezinde kórmespin degen Kenesarynyng aman kelgenine júbanghan bolsa kerek. Tashkentten kelgen kisige «balalarym men nemeremning ólimine kinәli dep qúsbegi Lashkerdi sanaytyndyghyn» aitqan, kek qaytarugha kәrimin, Qúdaydyng ózi  jazyqsyzdardyng qanyn tókken qúsbegi Lashkerge jazasyn berip Qoqan hanynyng meyiriminen taydyrdy. Taghy qosarym, «Tashkentke oralyp jana basqarushymen dostyq shartqa otyrugha dayynmyn, mәrtebesin kótermeleu ýshin qalanyng ardaqty adamdary Shu ózenining boyynan aldynan shyghyp kýtip alsyn» dep habar qaytarady.

Sol zamatta tashkendik elshi Yuldash moldagha dostasu jónindegi quanyshty habardy alyp ketedi de, búl kezde Qasym hannyng auyldary Tashkent baghytynda kóshin Shu ózenine qaray týzeydi.  Yuldash datqa shaldyng ótinishin oryndaugha kóp oilanbaydy, aziyalyq etiyket boyynsha, saltanatty kezdesuler men shygharyp salu dәstýri boyynsha múnday salt-dәstýr ejelden qalyptasqan jaghday bolyp sanalady. Shu ózeni Tashkentten 200 shaqyrym jerde, qonaqtyng aty neghúrlym jer jarghan sayyn soghúrlym alystan kýtip, alysqa shygharyp salady. Tashkentten shyqqan 40 adam Shugha attanyp sol jerde Qasymdy kezdestiredi. Shal olardy jaqsy qarsy alady; balalary men nemeresining ólimine óksip jylap alady, biraq búrynghy aitqan sózin, Lashker qúsbegi Tashkentten ketirilgen song onyng odan basqa búl qalada dúshpany joq ekenin taghy aitady. Danghaza sәn-saltanatqa toly dastarhan asy, bir birlerine aitqan maqtau jәne qúttyqtau sózder tógilip toy týn ortasyna deyin jalghasyp, bir kezde tashkenttikter úzaq jol men dumandy dastarhannan әbden sharshap demalugha jatyp birden qatty úiqygha ketedi. Tigilgen kiyiz ýilerdi óli tynyshtyq basady, tek Qasym ghana úiyqtamaghan. Týn ortasynda ol tólengitining (qaruly nóker) qúlaghyna birnәrse dep sybyrlady. Birneshe minuttardan keyin jaqyn jerdegi  qamystyng arasynan bir top qaruly kisiler shyghyp, artynsha jandary yshqynghan tashkenttikterding jan aiqayy qarat týndi qaqa jarady. Qazaqtardyng aibaltasy qonaqtardyng tәtti úiqysyn búzyp olardy qaytadan úiyqtaugha, endi mәngi úiqygha attandyrady. Olardyng tek bireuin ghana tiri qaldyrady. Qasym ony  qúlaghy men múrnyn kestirip  Tashkentke qaytarady da: «Ayta bar basqarushyna, men óz balalarym men nemeremning ólimi ýshin tashkenttikterden kek aludy toqtatpaymyn, kek aludy úrpaghyma tapsyryp ketemin» deydi. Osylay dep asyghys týrde  auyldaryn Tashkentten jyraq soltýstik jaqqa kóshirip alyp ketedi.

Mine, osylay Qasymdardyng otbasyn Tashkentting basqarushysymen baylanystyrghan barlyq qatynastar ýzildi. Kelesi 1837 jyly Kenesary Qasymúly Kishi jýzding ishinen ýlken әsker jinap, Sibir vedomstvosyna baghynatyn qazaq dalasyna shabuyl jasady. Qazaq súltandarynyng kópshiligimen tuysqandyq baylanystaryn paydalanyp ol óz jaghyna birneshe bolysty qarata bildi.  Biraq oghan qarsy jiberilgen otryadtardan birneshe auyr soqqy kórip jenilgen song sodyrlar óz okrugterine qaytugha mәjbýr boldy,  olargha mәrtebeli patshamyz keshirim jasady. Biraq, Kenesary inilerimen birge dalanyng alys aimaqtarynda búrynghy qaraqshylyq qyzmetin jasay berdi. Onyng jan-jaqqa jibergen sodyrlaryn ústau ýshin, beybit halyqty tonaudan qorghau maqsatynda qazaq dalasyna әr jazda kazaktardyng otryadtary jiberilip túrdy. Osynday otryadtyng birine men 184.. jyly qosylyp sapargha shyqtym.

Aqmola oblysy, Búqar әmirligi, Qazaq dalasy, Qytay Jonghariyasy, Qytay Týrkistany, Qoqan handyghy, Semipalatinsk oblysy, Hiua handyghy, 18-ghasyr, 1801-1825, 1826-1850, Qarqaraly, Omby, Petropavl, Semipalatinsk (Semey), Tashkent, Ákimshilik basqarmasy, barymta (alaman), qaraqshylyq, soghystar (Týrkistan joryghy, kóterilister (býlikter) býlikshilik, qalalar (bekinister), Qazaqstannyng tarihy, Ózbekstannyng tarihy, qazaqtar, ólim jazasy, azaptaular, mongholdar, batys qalmaqtary, qúldar, ata-meken jazbalary, parsylar, Aq patshanyng qol astynda, basqarushylar, әdil sot, orystar, Uslar Petr Karlovich.

(Jalghasy bar)

Orys tilinen audarghan Saghat Jýsip

Abai.kz 

0 pikir