Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Ádebiyet 7467 2 pikir 3 Sәuir, 2017 saghat 10:09

Erghaly Baqash. Jeltaban

Ózdenbay auyly jaylaugha or­nyq­qan song kóp keshikpey bie baylady. Jyldaghygha qaraghanda biyl jylqylary ish tastaudan aman. Eki jyl qúlyn tastaghan qasqa bie qúlyndapty. Sýp-sýikimdi qap-qara qúlyn! «Men mal tanysam, osy qara qúlyn bәige at bolady. Kýn shaqyrayyp, ne janbyr tópep túrsa da týu alysqa kóz jýgirtip, elendep túrady, búl jýirik bolar jylqynyng bir belgisi. Áne, kórding be, qalghan qúlyndardyng bәri ystyqqa shydamay basyn jerge salyp óleusirep túr. Al qara qúlyn noqtasyn ýzerdey tartynyp, anda-sanda basyn shúlghyp qoyady. Áy, bәibishe, qasqa biyeni ertennen bastap aghytyp jibereyik, oghan bola sabang ortayyp qalmas» dedi búiyra sóilep.
Kóz ashqannan Qambar ata túqymyna etbauyr bolyp ósken Ózdenbay kәri qasqanyng búl songhy qúlyndauy ekenin sezgendey. Sondyqtan da erkin jýrip ottyghuyn qalady. Ári qara qúlyndy jeli basyna noqtalap qoydy dúrys kórmedi. Ishki esebi, jabaghy shyqqanda qolgha alyp babyna keltirudi erte bastan bastap ketu edi… Bir jaghy bógenayy bólek jylqygha iyt-qús ta ósh keledi degendey… Sóitip, qara qúlyn jelige kógendelmey jylqynyng ishinde bos jýrdi. Biraq Ózdenbay kózden tasa qylghan joq. Erteli-kesh jylqy kózdeuge shyqqanda, sayyn dalada oinaqtap jýrgen qara qúlyngha qarap, qam-qayghysyz balalyq shaghyn eske alady.
Úshy-qiyry joq keng alqapta onyng da armansyz, baqytty kýnderi ótken edi. Ákesinen airylyp, bir-aq kýnde jetimdik taghdyrgha noqtalandy. Ákesi Qasym aldy ken, jarly-jaqybaygha qol úshyn berip, qaraylasyp jýretin imandy adam bolatyn. Jastay jetim qalghan oghan Qapshyq auylynyng túrghyndary qúrmetpen qarady. Bәri sol jaqsy әkening bedeli. Sheshesi Maqpysh jalghyz úl dep betinen qaqpay sholjandau ósken Ózdenbay únjyrghasy týsip, borday ýgilip kete me dep qorqyp edi. Basyna týsken auyr qayghy qayta eseytip jibergendey boldy. Onyng zerek, malsaq qylyghyna sheshesi qabaghat shattandy. Ákesi qúrap berip ketken malgha ie bolyp, qara shanyraqtyng týtinin týzu úshyrsa mende ne arman bar dep oilaytyn. Ol oiy oryndaldy!
Ákesi Qasym kók jaylaudyng sәni kirip, el tútas ornyghyp alghan song dýiim elding basyn qosyp úlan-asyr toy jasaytyn. Saba-saba qymyz iship, baghlan qozynyng etine toyyp alghan jigitter sәi­gýlikterin oinaqtatyp, kókpar tartatyn.
Qymyzy sabasyna syimay, maly mynghyryp jatqan baylardyng ózi tyshqaq laqtaryn pyshaqqa qimay, Qasekenning auylyna elendeytin. Habardy esty sala taypalghan jorghalaryna minip, múrttaryn maylaugha keletin. Ózindik dәstýr boyynsha duman atalyp ótken son, dәuleti shalqyghan auqatty adamnyng bireuining qanjyghasyna ýy iyesi tósti baylap jiberedi. Búl «Osy mereke endi sizding ýide jalghasyn tabady» degen sóz. Qys boyy malmen alysqan el ala jazday sauyq qúryp, jaylaudyng sәnin osylay keltiredi. Jylda sol, búljymas dәstýr… Tek Qasym bastamay, sәni de, mәni de kirmeushi edi. Qasym ketken son, búl úlyq merekening saltanaty asqaqtamay túr. El búrynghyday emes, qymyz-qymyrandy qalagha aparyp satatyn boldy.
***
Ánebir jyly Qyldyng jazyghynda bolghan at bәigege Ózdenbay Qamshybek dosy ekeui qara qúnandy synamaq bolyp alyp barghan. Kózin shel basqan baqastarmen júldyzy jaraspady. Beken bastaghan top qúnan jarystan birinshi kelgen qara qúnandy «dónen» dep kinә taqty. Kýligining syryn iyesinen artyq kim bilushi edi, jabaghy kezinen baptap jýrgenin kórip-bilip túryp búlay degenderi Ózdenbaydyng janyna qatty batty. Onyng ýstine ayaday auyl arydan kele jatqan sarysýiek qúdalar. Bәigening shartyn búzyp, әdiletsizdik tanytqan qylyqtary sýiekterine tanba bolmasa ne etti? Ony eleytin týrleri joq. Qamshylaryn bilep, elirip alghan. Biraq kónterli minezge ie Ózdenbay sabyrly qalpynan tanbady. Tek ýmitining aldamaghany ghana oghan medet boldy.
Qúlyn kezinen tyqyr etken dybysqa elendep, alysqa qarap túratyn qara qúlyndy jazbay tanyghanyna quandy!
Sondyqtan da bolar:
– Halayyq! Maghan qara qúnannyng mәrege jetkenining ózi ýlken olja. Kóresinder әli, qara qúnan bәigeden kelgeni kelgen. Búdan bylay onyng aldyna at týgili, úshqan qús ta týse almaydy. Kýni keshege deyin әkem Qasymnyng aruaghyn syilap, maghan aqyl-kenesterindi aityp, qamqor boldyndar. Al mynalaryng ne? Kópe-kórneu belden basatynday mening ne jazyghym bar? Kóz aldarynda ósken keshegi Ózdenbaymyn ghoy! Qara qúnan bizding әuletke bitken jýirikting basy da emes, sony da emes. Ony ózderiniz de jaqsy bilesizder. Ákemning kózi tirisinde talay jýirik atyn qolqalap alghandaryng әli jer basyp jýrsinder ghoy. Tek sol jýirikting babyn keltirmey, kýpti ghyp óltirgenderine de men kinәlimin be? Adalynan kelgen bәigemdi bermey, jerge qaratyp, әdiletten attaghandaryng qalay? Ata-babamyzdyng «Jylqy jýrgen jerde jyn-shaytan bolmaydy» degen sózin úmyttyndar ma? Syilastyghymyzgha syzat týspesin, sondyqtan da, bәigeni almaymyn, – dedi.
Ózdenbaydyng sózin estigen júrt kórge kirip shyqqanday boldy…
– Ói, adyra qalghyr, aqiqatshyl tobyr, – dedi suyrylyp aldygha shyghyp Qamshybek.
– O, jarymaghan qara taban, ­Ózden­baydyng juyndysyn iship, biyting semirgen eken. Aqiqatty sen izdemey-aq qoy, onan da janyndy baghyp al! – dedi Beken mysqylday sóilep.
– Auzyndy jap! – dep úmtyla berip edi, Ózdenbay toqtatty.
Qamshybek bala kezden birge ósken joldasy. Bir jaqsy jeri Ózdenbaydyng sózin eki etken emes. Qaq-soqpen isi joq oghan da myna әdiletsiz tirlik únamasa kerek…
Sol kýnnen bastap qara qúnan «Jeltaban» atanyp ketti. Elding auzynda: «Jeltaban dese Jeltaban eken. Qúnan kezinen búlay shapsa, at bolghanda aldyna qara salmas. Ózining túrqy da bólek eken! Naghyz túlpar osynday-aq bolar. Jýirik te baq pen bapqa bitedi emes pe?» dedi tandanystaryn jasyra almay.
Ózdenbay Jeltabannyng ataqty túlpar bolatynyna eshqanday da shәk keltirgen joq. Sol bәigeden keyin Jeltaban qolau bolyp qaldy. Ózdenbay «Til-kóz boldy» dep ókindi, biraq onysy beker edi, alaman bәigeden keyin de, arqasy suymady. «Er batqan boluy kerek. Áli-aq qatargha qosylyp, oinaqtap shygha keledi» dedi ózin-ózi júbatyp. Biraq olay bolmay shyqty. Kýn ótken sayyn shyrsyzdanyp, qatpalanyp ketti. Atbegi shyndap alanday bastady. Sóitse, tistep shóp jeuden qalghan eken. Auyldyng irgesindegi taqyr jerge bos jiberip, syrttay kýzetip jýrdi. «Úry tis ottyqtyrmay, kókbaqa bolar ma eken» degen qorqynysh alysqa barmady. On kýnde ayaghyn basyp, jana tisteri qalpyna kelip ottygha bastady.
***
Ýiirge qosyp, túqym alamyn ba degen oiynan ainyp, dónen shyqqanda pishtirip jaylaugha aidady. Shóbi shýigin ker jaylaudyng qaynar búlaghy qanday, shirkin! Jaly tútasyp domalanyp alypty. Qara kýz týse salysymen jaratyp qara jarystargha qosyp kórip edi ýmiti aqtaldy. Eti qyzyp alghan song qiqulap taqym qyssan, elikting laghynday sekirgende ózindi aspanda úshyp bara jatqanday sezinesin!
– Biyl kóktemmen qar teptirip, túyaghyn jetildirsem, әri qar astyndaghy sary shóp ishine baylanghan ystyqty alady, sonymen keler jyly bestisinde babyna kelmey me, – dedi Ózdenbay Qamshybekke qarap jymiyp.
– Óte dúrys istepsin! Qany tolyp, kýsh jinap, tez jetilgen eken. Besti at «Bestimde bәigege qos, kelmesem basymdy kes» dep, sert etedi deytin tәmsil bar emes pe el auzynda.
– IYә, atalarymyz:
«At minsen, besti at min,
Tasty ayamay basady.
Qonsang kelin ýiine qon,
Etti ayamay asady» dep te aityp ketken, – dedi Ózdenbay kónildenip!
– Olay bolsa may jútpaymyz ba?– dedi Qamshybek qulana jymiyp.
– Áriyne, – dedi Ózdenbay meyman­dos­tyghyn kórsetip. Ekeui Jeltabandy jetektep auylgha qaray ayandady. Qyzuy basyl­maghan jýirik alaman bәigeni ansaghanday kisinep, aldygha qaray júlqynyp-júlqynyp qoyady. Jýirik jylqy jetekke jýre me, yryqqa kónbey, tartyna bergen son, noqtasyn basyna týrip, bos jiberdi. «Búl da bәige attyng kózge kórine bermes bir qyry» – dedi Qamshybek.
Sýt pisirim uaqyt ótkende eki dos mamaaghashqa kelip týsti. Sýrding iysi múryndy jaryp, tәbetterin ashty. Sorpany soraptap otyryp, úzaq әngimelesti.
– Astynghy erni ýstingi erninen úzyn. Astauday jayylyp jatyr. Tyqyr etken dybysqa eleng etip, tesilip qaraghanda, kózi ónmeninnen ótedi. Ýiirli jylqygha qossam, topqa qosylmay, oqshau túrady. Basqa jylqylar shybyndap sugha qaray ýiezdese, Jeltaban kýnge qarap seltiyip túra beredi. Keshke qaray auyldyng manyna túsap qoya bersem jayylmaydy, – dedi Ózdenbay jýirigining syryn Qamshybekke bayandap.
– Qas túlpar kýn batarda jayylmaydy, inirde nemese tәnsәride jatyp jusaydy. Men qatelespesem, Jeltaban kiyeli jylqy. Bәrinen kózi keremet. Jarqy­rap túr. Kez kelgen jylqygha múnday kóz bitpeydi.
Babalarymyz jylqyny erding qanatyna balap, ainymas dos, serik etip qana qoymay, tolghaq qysyp, qinalghan әielge jylqynyng demin iyisketken. Jylqynyng demi jyn-shaytandy qashyrady, – dedi.
– IYә, jylqyny babalarymyz qadir tútqan. Jan joldasy, serigine balaghan. Týgim joq kedeyge ainalsam da, Jeltabandy satpaymyn. Endigi ómirimdi osy atty baptap, bәigege jaratumen ótkizemin, – dedi Ózdenbay.
Keler jyly Aqtastyng jazyghynda bolatyn oblystyq alamangha Jeltabandy audanymyzdyng atynan mindetti týrde qosu kerek, – dedi Qamshybek.
– Sol dýbirding bolatynyn estigeli beri, kónilde tynyshtyq joq. Mazam kete bastady. Jeltabandy jeldey estiretin kýn tez kelse eken dep asyghyp jýrgen jayym bar, – dedi Ózdenbay.
– Múratyna jet, dosym, – dedi ­Qam­shy­bek kýrektey alaqanymen tabaqtay betin sipap.
***
Qazaq dalasynyng týkpir-týkpirinen jer apshysyn quyrghan nebir sәigýlikter keletin alamanda jýirikting jýirigi ghana mәrege jetedi. Búndayda ruly elding emes, bir audannyng atyn auyzdyghymen alysqan túlparlar shygharady.

Jýirikting danqy, bapkerding aty aspandaytyn alamangha az kýn qaldy. Ózdenbay Jeltabandy әr kýni ayandatyp, jeldirip, túla boyyn auyrlatqan ashy terin shyghara bastady. Az kýnde-aq, jýni jyltyrap, tazyday úshqyrlanyp aldy.
Bәigeden bir kýn búryn tezegin syghyp kórip edi, su shyqpady. Alamangha shabar aldynda terining dәmin tatyp kórdi, su tatyp túr eken. Búl ashy teri shygharylyp, túnyq terining alynghanynyng belgisi.
– Áp, bәrekeldi, babyna keldin, – dedi Ózdenbay quanyp.
Audan atynan Jeltabanmen birge Bekenning Shalqúiryghy da alamangha jiberilipti. «Beken auyldyng atqaminerleri men bәigege jauapty adamdarynyng qúlqynyna qúlyn jýgirtken-au» degen әngime el arasynda aitylmay qalghan joq.
***
Kómbege jetpis at tizildi. Tóreshining qolyndaghy jalau týsisimen-aq, Jeltaban elikshe sekirip, suyrylyp aldygha shyqty. «Mynau әlgi Jeltaban ghoy, әi, búghan jelding ózi jete almaydy. «Jylqyly auyl» degen atymyz bolghanmen, túlpar shyqpap edi, osy at auylymyzdyng atyn aiday әlemge shygharady» dedi bәigege jinalghan bir qauym júrt. Bekenning Shalqúiryghy ýsh ainalymnan son, tapyraqtap artta qaldy.
Sol jazda Jeltaban qatarynan jeti ret bas bәigeni enshiledi. Túlparynyng arqasynda Ózdenbay el kórdi, jer kórdi. Ózi siyaqty atbegilermen tabaqtas, dәmdes boldy. Bәigening kóbin júrtqa ýlestirip berdi. Onyng búl jomarttyghyn kónekóz qarttar «Qasymnan qalghan darqandyq balasyna daryghan eken» dep sýiinip jatty.
***
Shyn jýirik ózin-ózi jaratatynday. Osy kýnge deyin aldyna qara salyp kórmegen Jeltabannyng biyl da baby kelip túr. Keybir atbegiler «Ózdenbaydyng Jeltabany túrghanda, at jaratyp qúry aram ter boludyng qajeti joq» dep bәige attarynyng noqtasyn sypyryp jaylaugha aidaghan…
Oqtauday jaraghan Jeltabandy jabulap, bәige alanyna kelgen Ózdenbaydy júrt әngimege tartyp qalay jaratqany turaly súraydy. Biraq Ózdekeng syr ashpaydy. Rasynda da, Jeltabannyng jarauy bólek! Qalyng toptan Bekenning de tóbesi kórindi. Ol da at qospaqshy eken. Búl joly Kók qasqasyn ýkilep әkelipti. Jeltabangha súqtana qaraghan Bekenning ishine jylan kirip ketkendey boldy. Etsiz qu basy, jarqyraghan kózi, dóngelek túyaghy, tipti kekilin bughan aq shýberek te qas jýirikting aibaryn asyryp, jarasyp túr. Sonda da, әdeyi qitygha sóilep:
– Jeltaban biyl bәigeden kelmeydi, – dedi.
– Nege? – dep shulady jinalghandar.
– Jyldaghyday emes, biyl jarauy kelispepti, eger, Jeltaban birinshi kelse, Ózdenbaydyng aldyna elu bie salamyn, – dedi aghynan jarylghanday synay tanytyp.
Bәigeden kelmeydi degen sózge shamdanyp qalghan Ózdenbay, Bekenge qarap:
– Eger, Jeltaban jyldaghyday bәigeden kelmese, basyn kesip itke tastaymyn, – dedi tistenip túryp.
Bekenge keregi de osy edi.
– Sózinde túrasyng ba? – dedi. Ózdenbaydyng jandy jerinen ústaghanday, kózi qyzaryp.
Jópshendige syr bermeytin Ózdenbay ózi aitqan sózinen ózi shoshyp ketti. Aqyry, taqualap qoymaghan son:
– Er-jigitting eki sóilegeni – ólgeni, – dedi.
Júrt «Oypyrym-ay» dep bastaryn shayqady.
Jeti atasynan ýiir-ýiir jylqy bitkenmen, jýirik bitpep edi Bekenge. Sondyqtan da Ózdenbaygha qyzghanyshtyng qyzyl iytin abalatatyn da jýretin. Jolyn tauyp, oblystyq alamangha qosqan Shalqúiryghy ýmitin aqtamaghanda eki úly men qasyndaghy jandayshaptaryn qamshynyng astyna alyp, óz abyroyyn ózi ketirgeni jalpaq elge ayan.
Jýirikter kómbege tizilip jatqanda Bekenning atqosshylary Ózdenbaydy dәmge shaqyrdy. «Jeltabannyng qúrmeti ýshin» dep qoyarda-qoymay, qolqalap ashy sudan da aldyryp jiberdi. Sóz arasynda Beken bayaghy әbestigi ýshin keshirim de súrady…
Jalau týsisimen-aq, qalyng dýbir sapyrylysyp, qong shanda qaldy. Tek ýsh at qana daralanyp qatar keledi. Ekinshi ainalymnyng bel ortasyna kelgende Jeltaban shylbyr boyy aldygha ozdy. Qúiryq tistesken eki at birtin-birtin qala berdi. Biraq birinen-biri qalar emes. Órge Kók qasqa qarqyndy bolsa, tómen qaray Sary at ozyp keledi. Delebesi qozyp, qany tulaghan júrt qiqulap aighaygha basty. Auyz­dyghymen alysqan sәigýlikter jer apshy­syn quyryp, úbaq-shúbaq sozylghan. Kenet, jetinshi ainalym bitip, segizinshi aina­lymgha kelgende Jeltaban shoqyraq-shoqy­raq etip artta qala bastady. Shabandoz bala qamshylaghanmen de, jýrisi ónbedi. Bort-bort jelip, kókke qarap bir kisinep jiberdi de, gýrs etip qúlap týsti. El bir súmdyqtyng bolghanyn sezgendey, ýrpiyisip qaldy. Túrugha úmtylyp edi túra almady. Dir-dir etip suyqqa tonghan adamsha qalshyldap jatyr. Jarqyraghan kózin jas juyp ketipti. Jaryq әlemmen qoshtasyp jatqanday. Kekilin bughan kishkene aq shýberek sheshilip ketip, jazdyng jibek samal jelimen kók jýzine qalyqtap ketti. Tanaurap alghan Ózdenbay Jeltabandy tamaghynan oryp jiberdi. Osy kýnge deyin búnday súmdyqty kózben kórmek túrmaq, qúlaghy estimegen júrt ashyq kýnde aspannan oq jaughanday aldy-aldyna bytyrap ketti.
***
…Ózdenbay ýsh kýn, ýsh týn nәr tatpay jatyp aldy. Búrynghyday aqkónil, darqan minezi joghalyp, kisikiyikke ainaldy. Mas bolsa «dýnie oilap túrsang bir sergelden, jalghyz atyng joq bolsa ólgenmen ten» dep, Jeltabandy bauyzdaghan qara py­shaghyn qúshaqtap zarlaydy da jatady. Ár shanyraghy bәige at jaratqan tau bókterindegi auyl at bәige, kókpar tartysty siyretti. El arasynda «Beken bәige bastalar aldynda atqosshylaryn jiberip, Jeltabannyng aldynghy ong ayaghyna biz tyqtyrypty. Eti qyzyp, jarauy kelisken at bastabynda auyrsynbay әbden janyna batqan song qúlaghan» degen әngime aragidik aitylyp qalyp jatady.
Sol jyly jút boldy. Beken bar jyl­qy­synan airyldy. Ile eki úly angha ketken boyy oralmady. Kóktemde qar erigende Jylandy tauynyng eteginen sýiekteri tabyldy.
Bir jyldan song Ózdenbay ózine-ózi qol saldy. «Jeltabannyng kiyesi úrdy» degen gu-gu әngime el ishin aralap ketti.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1507
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3280
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5793