Shadiyar Óstemirúly. Zinaqorlyq zaualy
Tanymal kәsipker, «Bent» AQ-nyng qojayyny Dilmúrat Kýziyevting bauyry - Dilshat jezóksheler úyasyn qúryp, zansyz kәsip arqyly shash etekten payda tabam dep aqyrynda sottalyp tyndy.
«Ashyqqannan qúnyqqan jaman» deydi múnday da halyq. Almatynyng Týrksib audandyq soty Dilshat Kýziyevke taghylghan úiymdasqan qylmystyq top qúrdy degen aiypty da oryndy dep tapty. Sybaylastary - qonaqýiding agha әkimshisi Ásemjan Zaparov, әkimshi Áygerim Qamzaeva men kýzet basshysy Oral Jýnis te qúryqtalyp tiyisti jazasyn aldy.
Tanymal kәsipker, «Bent» AQ-nyng qojayyny Dilmúrat Kýziyevting bauyry - Dilshat jezóksheler úyasyn qúryp, zansyz kәsip arqyly shash etekten payda tabam dep aqyrynda sottalyp tyndy.
«Ashyqqannan qúnyqqan jaman» deydi múnday da halyq. Almatynyng Týrksib audandyq soty Dilshat Kýziyevke taghylghan úiymdasqan qylmystyq top qúrdy degen aiypty da oryndy dep tapty. Sybaylastary - qonaqýiding agha әkimshisi Ásemjan Zaparov, әkimshi Áygerim Qamzaeva men kýzet basshysy Oral Jýnis te qúryqtalyp tiyisti jazasyn aldy.
eyfullin danghylynda ornalasqan «Mayak» qonaqýiining (iyesi - Dilshat Kýziyev) holly men dәlizinde 30-40 qyz kelushilerge qyzmet kórsetuge údayy әzir túrypty. Olardyng syrt kelbeti de, kiygen kiyimi de kórsetetin qyzmetinen habar beredi. Batystyng jezókshelerinshe, bútynda qysqa beldemshe, betinde battastyryp jaghylghan opa-dalap, denesinde әlem-jәlem shýberek, taghysyn-taghylar. Qonaqýide bas-ayaghy 48 jezókshe bar bolyp shyqty. Olardyng 28-i - Qyrghyzstannyn, segizi - Ózbekstannyn, ýsheui - Tәjikstannyng azamatshalary. Toghyzy - óz otandastarymyz. Aytularyna qaraghanda, jezóksheler údayy qonaqýide túrghan. Tamaqty da sonda ishken. Búl ýshin әkimshilik 5 myng tengeden aqy alghan.
Eng qorqynyshtysy sol, bir jezókshe SPID indetine, tórteui basqa da jynystyq qatynas arqyly taraytyn júqpaly aurulargha shaldyqqan. Qalghandary - týgeldey qotyr. Búl aurulardyng qansha qala túrghyndary men qonaqtaryna júqqany beymәlim.
«Ontýstik astanada qylmystyq biznes pen bordeli-qonaqýy iyesining ózi birinshi ret sottalyp otyr. Jezóksheler úyasy turaly aqparat bizge búdan tórt ay búryn týsti», - deydi qylmystyq topty qúryqtaugha atsalysqan Almaty qalasy IID-ning úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres jónindegi basqarma bastyghy, polkovnik Valeriy Kozlov.
Suyt habardy esty sala Almaty poliyseyleri dereu izge týsken. Jasyryn andu sharalary rúqsat etilgen song qonaqýy syrttay baqylaugha alynghan. Kliyentterding týngi kóbelekterdi tandap, aqshasyna kelisip, qonaqýy bólmelerine qalay әketip jatqandary beynetaspagha týsirilgen edi.
«Sasqan ýirek artymen jýzedi» demekshi, qúryqqa týskenin bilgen qonaqýy iyesi әri diyrektory Dilshat Kýziyev qalyng temir esigi bar kabiynetine tyghylypty. Esikti syndyryp kirgen polisiya qyzmetkerlerine qoqan-loqqy jasap, qarsylyq kórsetken.
Sóitse, Kýziyev kabiyneti monitorgha toly eken. Qonaqýiding ishi-syrtyna týgeldey beynekameralar qoyylypty. Ol óz kabiynetinde otyryp, qonaqýige qansha adam kelgenin, qansha ishimdik alynghanyn, jezókshelerge qansha aqsha tólengenin, saunagha neshe adam ketkenin baqylaghan.
Sot Zaparovty tórt jylgha, Qamzaeva men Jýnisti eki jylgha bas bostandyghynan aiyrugha ýkim kesse, qojayyn Kýziyev 5 jylgha temir torgha toghytyldy. Oghan ashyqtan-ashyq, esh qoryqpastan zang tyiym salghan kәsippen ainalysugha ne týrtki boldy eken? Bauyrynyng baylyghy ma, әlde, óz ashkózdigi me? Ol jaghy belgisiz. Bir anyghy - zang búzsa, qaltalylardyn da jazagha tartylatynyn ol eskermegen tәrizdi. Kóp asqangha - bir tosqan degen - osy da. Zinaqorlyq hikayasy múnymen de bitpeydi.
Ghalamdyq habar-oshar qúraldary biz turaly talmay talqylap, jappay jazatyn boldy. «Biz» degenimiz - aqshasymen syrtta «jer órtep», ataq-aybynyn, danq-dәrejesin jalaulatyp jatqan jaqsylar men jaysandar. Búl kýnderi týrikting gazeti men telearnasyna «Savarona» taqyryby taptyrmas azyq. Ángime әidik keme tónireginde. Naqtyraq aitsaq, 1938 jyly Atatýrikting ózi alty apta boyy meken etken, sol jerde halqyna arnap jalyndy lebizin bildirgen yahta. Su kóligi - týrik elining mәdeny múrasy, qúndy qazynasy. Osynau mәrtebeli maqtanyshy jyldar boyghy bedelin bir kýnde airanday tókti. Aq tenizde jýzip bara jatqan yahtada әskery jasaq jezókshelik jәne adam saudasy kýdigi boyynsha tintu jýrgizedi. Sóitse, bir kezderi Atatýrikting jetekshiligimen nebir memlekettik manyzy bar qauly-qarar qabyldanghan qasterli oryndy әldekimder toyat tósegine ainaldyrypty. Olar TMD aumaghynan boyjetkenderdi әkelip, nebir juandar men bay-baghlangha «syigha» tartqan. Qyzdar - kәdimgi jenil jýriske týskender emes, sәn ortalyghynda qyzmet etetin kerbez sylqymdar. Arasynda әli 18-ge tolmaghan balghyn boyjetkender de bar. «Hurriyet» gazetining veb-saytynda ornalastyrylghan beynekóriniske qarap-aq, qyzdardyng talghamy toq adamdargha arnalghanyn bayqaugha bolady.
Osy basylym, TurizmGuncel jәne ózge de habar-oshar qúraldary habarlaghanday, operasiya barysynda Teyfik Arif atty qazaqstandyq kәsipker tútqyndalghan. Sonday-aq, yahtada reseylik biznesmender Arby Gayrabekov, Músa Bajaev, qazaqstandyq kәsipkerler Álijan Ibragimov, Aleksandr Mashkevich, Patoh Shodiyev pen onyng kómekshisi Aleksandr Sert bolghan desedi. Búlar qúqyq qorghau oryndaryna adam saudasy men jezókshelikke eshqanday qatysy joq ekenderin mәlimdegen song bostandyqqa jiberilgen. Al respublika prokurory Yusuf Hakky Duan jýrgizgen tergeuden keyin 6 kýdiktining Antaliyadaghy jabyq týrmege jiberilgen. Búlargha «qylmystyq top qúrdy», «bir toptyng әreketi shenberinde jezókshelikpen ainalysugha mәjbýrledi» degen aiyp taqqan. Kýdiktiler arasynda әlgi Teyfik Arif te bar. Zaman gazeti osy kisi jóninde mynaday derekter keltiredi. «Kenes odaghy suda ministrliginde 17 jyl júmys istegen Teyfik Arif KSRO taraghan song AQSh-qa ketti. Niu-Yorkte eng tanymal kәsipkerlerding qataryna kirdi. 1990 jyldardyng ortasynda Bruklinde arzan jyljymaytyn mýlikti jaqsy paydalanyp, ataqty biznesmen Donalid Tramppen birge qúrghan kompaniya arqyly atyn shyghardy. Gazet kәsipkerding Amerikadaghy atyshuly Gambinio otbasymen de baylanysy bar ekenin aita kelip, onyng Týrkiya azamattyghyn alghany jónindegi derekti algha tartady.
Tergeu amaldary barysynda Teyfik myrza taghylghan aiypty qabyldamady. Ol Týrkiyagha 15 mlrd dollarlyq investisiya qúighanyn aita kele «Savaronagha» shaqyrghan dostarymen demalghanyn mәlimdepti.
Biraz júrtty dýrliktirgen osy oqigha kezinde qalyng kópshilikke Mәskeudegi Cherkizov bazary arqyly jaqsy tanys Teliman Ismailov ta tóbe kórsetip qaldy. Ol Antaliya sotynyng ghimaratyna baryp, T.Arifpen kezdesken. Týrik basylymdary jazghanday, Telimannyng oqqagharlary kәsipkerdi suretke, kameragha beyneleuge tyrysqan jurnalisterdi silkilep alghan kórinedi.
Taghy bir qyzyq derek. Álgi «Savaronany» 49 jylgha jalgha alghan Qahraman Sadyqoghly baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Tura bir saghat 15 minut sóiledi. Eriksiz myna bir sózine qúlaq týrdik: «Qazir Fransiyanyng ontýstigine barynyz, Maliorkagha barynyz, Sardiniyagha barynyz. Megayahtalardyng ishinde orys pen qazaqtyng biznesmenderi órip jýr. Ministrge aittym. Naryqtyng búl salasy orys pen qazaqtyng qolynda. Olar osynday yahtalarda dostarymen seruen salyp jýredi...»
«Jas qazaq» gazeti