Júma, 8 Qarasha 2024
Janalyqtar 80993 0 pikir 12 Qazan, 2010 saghat 05:14

Qazaq tilindegi eng úzyn sóz qanday?

 

Ana tilimizding memlekettik til retinde ornyghuyna qarsy adamdardan "Qazaq tili qoldanugha ynghaysyz. Sózderi qoldan jasalghan, tym úzaq" degen siyaqty pikirlerdi talay estip jatamyz. Osyghan oray ma, basqa ma, әiteuir jaqynda ghalamtorda qazaq blogshylarynyng "Qazaq tilindegi eng úzyn sóz qanday?" degen dauyna tap boldym.

Keybir bauyrlarymyz "eng úzyny" retinde "qanaghattandyrylmaghandyqtarynyzdan» atty sózdi úsynypty. Qarap otyrsaq, az emes eken: 33 әrip. Endi bireuler onyng týk emes, dәl sonday әripten túratyn "zarasyzdandyrylmaghandyqtarynyzben" degen de sóz bar dep bósip otyr. Tehnikagha jaqyn bireuler shetelding sózderin alyp kelsek odan da úzyn sóz qúrastyrugha bolady dep dәlelin aldygha salypty.

Oylanyp qaldym. Shynymen de tilsyndyrar "úzyn sózder" tek qana qazaq tilining peshenesine jazylghan ba eken? Sonda, qazaq tili shynymen de qoldanugha qiyn til me?

Alayda, әlemdik tәjiriybege qarasaq, qazaq tili sóz úzyndyghy jaghynan dalada qalatyn týri bar eken.

 

Ana tilimizding memlekettik til retinde ornyghuyna qarsy adamdardan "Qazaq tili qoldanugha ynghaysyz. Sózderi qoldan jasalghan, tym úzaq" degen siyaqty pikirlerdi talay estip jatamyz. Osyghan oray ma, basqa ma, әiteuir jaqynda ghalamtorda qazaq blogshylarynyng "Qazaq tilindegi eng úzyn sóz qanday?" degen dauyna tap boldym.

Keybir bauyrlarymyz "eng úzyny" retinde "qanaghattandyrylmaghandyqtarynyzdan» atty sózdi úsynypty. Qarap otyrsaq, az emes eken: 33 әrip. Endi bireuler onyng týk emes, dәl sonday әripten túratyn "zarasyzdandyrylmaghandyqtarynyzben" degen de sóz bar dep bósip otyr. Tehnikagha jaqyn bireuler shetelding sózderin alyp kelsek odan da úzyn sóz qúrastyrugha bolady dep dәlelin aldygha salypty.

Oylanyp qaldym. Shynymen de tilsyndyrar "úzyn sózder" tek qana qazaq tilining peshenesine jazylghan ba eken? Sonda, qazaq tili shynymen de qoldanugha qiyn til me?

Alayda, әlemdik tәjiriybege qarasaq, qazaq tili sóz úzyndyghy jaghynan dalada qalatyn týri bar eken.

Ózimiz jaqsy mengergen orys tili tónireginde osy túrghydaghy dau-damay talay jaldan beri tolastamay keledi eken. Mysaly, orys tilindegi "eng úzyn" sózderding tartysynda әzirge birinshi orynda  48 әripten túratyn "kokamidopropilpropiylenglikolidimoniyhloridfosfat" degen himiyalyq qosyndy túr eken. Ekinshi jәne ýshinshi oryndardy da himiya salasy iyemdenipti: "metilpropeniylendigidroksisinnamenilakrilovaya" jәne "nikotinamidadenindinukleotidfosfatgidriyn" degen himiyalyq zattardyng ataulary.

Orys tilining "tazalyghy" ýshin kýresip jýrgender búl jarysqa shetelden kelgen sózderdi qatystyrmau kerek, orys tilining "baylyghy" ózine jetedi dep zar qaqsaydy. Búlardyng payymdauynsha, orys tilindegi eng "úzyn sóz" ataghyna 35 әripten túratyn "prevysokomnogorassmotriytelistvuiyshiy" ie bolady eken.

Tanymal tiltanushy A.Zaliznyaktyng "Orys tilining grammatikalyq sózdigi" (2003 j.) orys tilindegi eng úzyn sózder retinde "chastnopredprinimateliskiy" (25 әrip), "chelovekonenavistnichestvo",  vysokoprevoshodiytelistvo (24 әripten) degenderdi tanypty. Al Orys ghylym akademiyasynyng orfografiyalyq sózdigi bolsa eng úzyn sóz retinde "vodogryazetorfoparafinolecheniye" (29 әrip),  "elektrofotopoluprovodnikovyi" (28 әrip) jәne importtyq "nikotinamidadenindinukleotidfosfat" (34 әrip) degen sózderdi úsynyp otyr. Búlarymyz azdau bolyp ketken shyghar degen Resey deputattary men zangerleri tiltanushylardan da asyp týsipti. 2008 jyly qabyldanghan sýt turaly zannamagha 36 әripten túratyn «ulitravysokotemperaturnoobrabotannoe» degen sóilem resmy týrde enipti!

Al eger orysty bylay qoyyp, әlemge nazar audaratyn bolsaq, búdan do zor "úzyndyqtargha" tap bolamyz.

Mysaly, nemis tilindegi "eng úzyn" sóz retinde kópke deyin birinshi oryndy "Donaudampfschiffahrtselektrizitdtenhauptbetriebswerkbauunterbeamtengesellschaft" atty 80 әripten túratyn sóz iyelenip túrypty. Ony qazaq tiline audarsaq "Dunay parahodtyghynyng bas ofiysining elektr kommunikasiyalary basqarmalaranyng sheneunikterining kluby" degen úghymdy beredi eken.

Osy kýngi nemis tilining sózdikteri "eng úzyn" sóz retinde әriptik túrghydan eki esege qysqarghan "Rechtsschutzversicherungsgesellschaften" degen sózdi ataydy. Búnyng audarmasy "zandyq kómek kórsetetin saqtandyru kompaniyalary" degenge sayady!

Aghylshyn tilindegi "eng úzyn" sóz retinde 45 әripten túratyn silikoz atty aurudyng týrining aty bolyp tabylatyn "pneumonoultramicroscopicsilicovolcanokoniosis" atty sóz kórsetilgen. Aghylshyn tilining eng taza ýlgisindegi "úzyn sóz" retinde 29 әriptik "floccinaucinihilipilification" degen etistik atalady.

Island tilindegi "úzyn sóz" "Joghary sottyng qorghaushysy qyzmetin atqarushy" degen úghymdy bildiretin "HAECSTARETTARMALAFLUTNINGSMAUOR" dep atalady.

Batys Europa elderinen olardyng shyghystaghy bauyrlary da qalyspay keledi. Mysaly, horvat tilindegi úzyndyghy jaghynan chempion-sóz "PRIJESTOLONASLIJEDNIKOVICA" eken. Ony "taq múragerining әieli" dep audarugha bolady.

Slovak tili "úzyndyq jarysyna" 31 әriptik "najneobhospodarovavbtenejieho" atty sózdi úsynyp otyr ("kristallizasiyalaugha mýldem say kelmeytin" degen maghynada).

Aghayyndas týrik tilindegi eng "úzyn sóz" 43 әripten qúralady eken: "ZEKOSLOVAKYALILASTIRAMADIKLARIMIZDANMISINIZ".

Úzyn sózding qysqasy, qazaq tilining baylyghy kez kelgen kýrdeli úghymdy týsindirip, basqagha jetkizu ýshin tolyq jaraydy. Biz ony dúrys paydalanyp, qajet bolsa shetten kelgen termindermen bayytudan qashpauymyz kerek. Al "qazaq tilining sózderi tym úzaq, aitugha, jazugha kelmeydi" dep kókigenderge osy mysaldardy keltire berinizder.

"Abay-aqparat"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1130
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2301
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2301