Qazirgi  jastar jәne olardyng  býgingi  kelbeti men minezdemesine anyqtama izder bolsaq eki qyzyqty jaytqa kezdesemiz! Birinshisi  agha úrpaqtyng pikirleri bolsa , yaghny ony qoghamdyq desek te bolady, al ekinshisi jastardyng ózining qózqarasy bolyp tabylady. Ýlkenderding úlaghatty kózqarasy barlyghymyzgha jaqsy tanys, búl pikirler әrbir ýidegi ashananyng trendti taqyrybyna ainalghanyna  da  biraz uaqyt, al jastar,  qyzyghy jastar, býgingi qazaq jastary, ózderi jayynda qanday pikirde ekeni!? Tek qana osy taghylymy men taghdyry  qatar úshtasqan eki taqyryptan túzdyqqa túshymdy aqiqat izdep kóruge bolatyn sekildi?!

Qazirgi  jastar jәne olardyng  býgingi  kelbeti men minezdemesine anyqtama izder bolsaq eki qyzyqty jaytqa kezdesemiz! Birinshisi  agha úrpaqtyng pikirleri bolsa , yaghny ony qoghamdyq desek te bolady, al ekinshisi jastardyng ózining qózqarasy bolyp tabylady. Ýlkenderding úlaghatty kózqarasy barlyghymyzgha jaqsy tanys, búl pikirler әrbir ýidegi ashananyng trendti taqyrybyna ainalghanyna  da  biraz uaqyt, al jastar,  qyzyghy jastar, býgingi qazaq jastary, ózderi jayynda qanday pikirde ekeni!? Tek qana osy taghylymy men taghdyry  qatar úshtasqan eki taqyryptan túzdyqqa túshymdy aqiqat izdep kóruge bolatyn sekildi?!

Osy arada birneshe qyzyqty paradokstargha kezigemiz. Birinshiden býgingi jastar  psihikalyq - moralidyq túrghydan infantilidi bolyp tabylady. Tang qalugha bolatyn jaghday jastar eseyge asyghary joq. Olardy qorqytatyny eresek ómirdin  jauapkershiligi, yaghny býgingi qazaq jastarynda eresek ómirge degen, eseyge degen fobiyanyng bar ekendigin bayqaymyz. Mysaly, mektepti   bitirgen týlek, endi ózining bәsekelestik joghary ortagha týsetini jәne onda ózining intellektualidy nemese túlghalyq qajettiligin dәleldeui jayynda qorqynyshpen oilaydy. Áriyne,  ómirge degen kózqarastar  san - aluan. Kóp jaghdayda olar qorshaghan ortasyna say  qalyptasatyny haq. Janúyanyng aldynghy orynda túrar faktorlardyng biregeyi ekeni de anyq, alayda aqparatty jәne  mentalidy ortanyng  jyldan - jylgha beretin әserining  de joghary  ekenin úmyt qaldyrmau kerek.

Janúya men qorshaghan qogham úsynghan ómirlik qúndylyqtar, san - aluan aqparattar әserinen ózgeristerge úshyraghan, naqtylar bolsaq  múny bir  aqparattyq fantom desek te bolar,aqiqatynda eles qana bolyp tabylatyn.  Býgingi jas ómirdi tausylmaytyn úlan asyr toy, meyram retinde qarap, oghan tek az ghana kýsh salsang bәri  oryndalyp, bola qalatynday qaraydy. Al shyntuaytyndaghy ómirdin  alghashqy qiynshylyqtaryna kezikkende, yaghny onyng úzaq әri qiyn jol ekenin úqqan uaqytta, qaydan ekeni belgiz tang qalushylyq payda bolady , sonynda qoghamdyq pessemizmge jalghasatyn. Nemese mýldem kerisinshe, jastar ózining qalaghanyn alu ýshin kerek deseniz zandy da búzargha dayyn bolatyn týsinik týri. Al múning barlyghy qylmystyng kóbengine jol ashyp, qoghamgha  moralidy ózgerister  әkeledi. Jәne atalghan jayttardyng barlyghyna sebep, syrtqy әser.

Al endi sol әserlerding atyn atap týsin týster bolar bolsaq?! Barlyghy da op-onay  Vatson, demekshi barlyghyda  shynymen  de onay, senbeseniz saralap kóreyik?! Mysaly, MTV telekanalynyng 1997-98 jyldardan bastap, býgingi  tangha deyngi eren enbegining arqasynda, elimizdin  birneshe tolqyn úrpaghyna  bergen әserin eske alar bolsaq, keremet, effekt! Moyyndaymyz! Masqara!

Qaranyz san jyldardyng arnayy zertteulerinin  nәtejiyesi ne deydi? Basym kópshilik , 13 pen 25 jas aralyghyndaghy  qauym, MTV- ding arqasynda  alghash senzuraly emes sózder ýirengenin, ata-ana  bedeline «ózimshildigin» salystyra bastaghandyryn jәne jynystyq  qatynas súraqtaryn  algha qoya bastaghandaryn moyyndap otyr. Alayda búl, aisbergting tóbesi ghana. MTV- daghy jynystyq  harakterdegi ashyq klipter jәne filimder, telekanal jýrgizushilerinin  sóilesu stilideri, didjeyler ómiri, olardyng slengteri men әzilderi, jabyq týrdegi agressiya retinde jastargha ýlken әser bergeni anyq. Telekanaldyng statustyq harakterine keler bolsaq, zaman talabyna say jastargha (prodvinutyi) ómirlik stili,obraz qalyptastyruynyng indikatory  bolyp otyr, nege deseniz, únaghan personaj nemese trend bolyp tabylatyn batyrynyzdy osy jerden kóshire alasyz. Sau týsinikke sәikestirsek, aghayyndy Yukterding «Budi krutym s MTV!», yaghni  «MTVmen  birge krutoy bol!» degen әzili kýndelikti ómirinizde kezdesip, týsinbey  qalsanyz, onda ol ortadan avtomatty týrde shyqtynyz, auylbay autsaydersiz!

MTV salghan sandalbaylyqqa, keshe qosylghan «Kamedy klab» әskerin  qosynyz. Kamediyshilerding  de býginde qúny joghary bolyp túr. Dәlel, kóshirmesining tez taraluynda, sóz be sóz. Bulidogtar men Nezlobinderding sandyraghy san myng dollar túratyny sózsiz, býgingidey auditoriyamen. Ókinishtisi men qorqytatyny barlyghy  jenil jәne kónildi  jasalghanynda. Qysqasha aitqanda, kónildi, әzil aityp, biylep, әn aityp jýrip aqymaqtanyp jatyrmyz. Mazalaytyny da osy, aqymaqtanudyng artynda tyghylyp onyng bauyry sanany biyleu  men erkindikten airylu túrghanday.

Intellektualdy erkindigimizden san qoldyng qoshemetimen,ovasiyanyng astynda airylyp baramyz.

Áriyne , MTV men Kamedy klab jay ghana kórsetkish mysal ghana. IYә, barlyghy basynan oilastyrylghan, barlyghy naryqtyq qatynastardyng qatal zanyna say, alayda tandandyratyny biz barlyghyna qarsy túra alamyz, bizding immuniytetimiz, tarihymyz terende, kýshimiz jetedi degenimiz qayda?!

Eng qorqynyshtysy ómirlik qúndylyqtardyng ózgerip jatqanynda, dúrys bolyp tabylatyn adamy qarym qatynastar  býginde, búrys  bolyp qalyptasuda, jay ghana búrys. Al, teledidardan aghylaghannyng barlyghy derlik qazir etalon. Mysalgha, « fakulitet» syndy serialdar  qanday etalon qalyptastyrdy?  Studenttik ómir  ol degeniniz kýndelikti qydyrys pen meyram degen ba?! Al , ekzamenge dayyndyqtyng abzaly týngi klubqa baryp, azdap anashadan kórip qaytu degen ba?!

Býgingining etalony qyzdargha  «cool girl», jigitterge  «macho»!

Atalghan etalondardyn, ýlkenin syilap, kishisine izet kórsetip, «ibaly qyz» ben «inabatty kelin» tәrbiyelegen  qazaq qoghamyna jat ekenine kóz jetkizu ýshin aqyldylyqtyn  kózildiriginen qaraudyng qajeti joq. Sebebi, Britny Spirs «inabatty kelin» emes nemese Peris Hilton «ibaly qyz» emes! Ne sebepten jattyng jaghymsyz ómir sýru obrazy, bizding qoghamymyzdy jaylap ketti?!

Jogharyda atalghan jayttardyng barlyghyn bir nýktege jinap, naqty portret jasap kórsek, býgingi jastargha tәn ýsh jaghdaydy ataugha bolady. Olar birinshiden gedonizm,konformizm jәne de praktisizm. Alghashqysynan bastar bolsaq, gedonistik  qúrylymdar atap ketkenimdey jalpy tang qalu, tosyrqap qalu sodan tuyndaytyn moralidyq degradasiya, yaghny búl ózgeristerge әkelip soqtyrady. Jastardyng atalghan minezine boljamdy bagha berer bolsaq, bolashaqta búlar  patriottyq sezimning tómendeuine, shekten tys kosmopolitizm sekildi kelensiz jayttargha әkelui әbden mýmkin. Bylaysha aitqanda, múnday jastardan, biznesting әleumettik jauapkershiligi,  jay ghana dauys bolyp qalatyn, biznesmender ósip shyghady.

Kózqarastardyng konformizmi de óz kezeginde jastardy  sayasy sauatsyz bolyp, jauapkershiliksiz bolyp  ósuine, qalyptasuyna, yaghny paydadan ziyangha   ainaluy mýmkin faktordyng biri. Barlyghyna birdey  «púl bolmasan, kýl bol» dep qarau da qatelik.

Al praktisizmge keler bolsaq, naryqtyq qatynastar jastardy búl qúbylyspen de tanystyrdy. Bir jaghynan uaqyt talaby dúrys aq?!  Alayda praktisizmnen shyghatyn, mәseleler az emes. Ayta keter bolsaq, bolashaqqa degen ýmitsizdik, armanshyl jastar, býginde armandau aqymaqtyn  ermegi degendi algha tartady. Al armansyz adam, qanatsyz qús sekildi ekenin ata babamyz aitpa pa edi, aqyrynda armandap gharyshqa da jol ashpadyq emes pe edi?! Qazir qalay, tek óz paydasyn oilaghan, birtektes týsinikten jaralghan robottar sekildi. Jastyghynda jalyndap arman qumaghan,qiyaldamaghan adamnan globalidy oilay alatyn azamat shyghady degenge men sengim joq. Taghy da aitar bolsaq, naq osy praktisizm, janashyldyqtyn, jana iydeyalargha jol bermeytin ortasy  bolyp tabylady.

Oyymdy bir týiinge týisem...

Qorqatynym  býgingi jetken jetistik, jasalghan jol, jiylghan enbek, erteng eleusiz qalmasa eken,eshkimge kereksiz bop. Ýmitttendiretin ˗  auyl jaqtan shyqqan týtin, asaudyng auzynda  oinaghan qarabala. Senetinim ˗ elim degen er men erim degen jar.

P.S. mening búl maqalamdy, saraptamamdy  men ataghan, anyqtaugha tyrysqan toptan emes, kózi ashyq, kókiregi oyau qazaq jasy oqityna senimdimin.

www.platon.kz saytynan