Kóshpelilerding mynjyldyqtargha úlasqan, Kýn týbine jorytqan danqty joryqtary tarih qoynauyna sinip tekke joghalghan joq, ol sol sahara kóshpelilerining qara shanyraghynyng iyesi – qazaq halqynyng oi-sanasynda saqtalyp, ruhany mәdeniyetine negiz boldy. Sondyqtan kóshpelilik ómir salty – әskery ónermen bite qaynasqan, sabaqtasqan, salalasqan erekshe túrpatty, tóltuma mәdeniyetti dýniyege әkeldi dese de bolady.

Sonyng aighaghy «Aqsaq qúlan», «El airylghan» kýileri, Dospanbet, Shalkiyiz, Qaztughan, Jiyembet, Marghasqa múralary. Barlyghy eldikke ýndeytin, erlikti madaqtaytyn, batyrlyq ruhqa toly aldaspan jyrlar. Múnyng týp negizi kóshpelilerding ýnemi soghys jaghdayynda ghúmyr keshuinde jatyr der edik.

Qazirgi qoghamtanushylardyng tilimen aitqanda, әskeriy-demokratiyalyq qúrylym jýiesi saltanat qúrghan Euraziya kóshpelileri Europa otyryqshylary ot qarulargha ie bolghansha әlemge at ýstinen qarady. Qashanda jinaqylyq, sergektik, jauyngerlik bapta bolu – kóshpeliler ýshin úlanghayyr kenistikte erkin ómir sýruding әri basqalardan ýstem boludyng alghysharty edi. Ol zamanda, әmәndә, er jigitting aty kermede baylauly, nayzasy beldeude sýieuli túrdy. At jalyn tartyp minuge jaraytyn erkek kindikti bitken tótennen joryq dabyly qaghylyp, atoy salynyp, ata-baba әruaghy shaqyrylghanda týgel dýrik kóterilip, demde bórili bayraqty tudyng astynan tabylyp, lezde sýreng salysyp jaugha attanyp kete alatyn. Ot basy, oshaq qasynda jatyp auyryp ólu – qorlyqtyng ýlkeni, al, týzde jau qolynan ajal qúshudy Tәnirding syiyna balaytyn kóshpeliler, meyli joryqta jýrsin, meyli el ishinde bolsyn, qayghygha berilip, ýikýshik borkemiktershe kýiki әn aitpaytyn. Tumasynan jaujýrek kóshpeli júrttyng sarbazdaryna qayghy baptap borday ezilu, kýirektik tanytu jat edi. Qayynnyng bezindey qatty, qaraghaygha qarsy bitken bútaqtay myqty bolu, basqa týsken qiynshylyqtyng yghynda jýnjip ketpeu – kiyiz tuyrlyqty jauynger júrttyng jaugershilik ómir salty shyndaghan berik ústanymy edi. Óitkeni, qayghygha salynu, zar tógip, zapyran shegu – jauyngerlik ruhty әlsiretpek. Ruhy әlsiregen sarbazdyng jaugha atoy salyp shayqaspaq týgili, qosyn bolyp eruge jaramaytyny belgili. Osyndayda ataqty Shynghys hannyng zarlauyq, jylanqy әn aitqandardy qatang jazalaghany eske týsedi. Qayghyly әn-kýy jaylaghan memleketting bolashaghy joq ekenin osydan eki myng jyl búryn ómir sýrgen qytaydyng úly tarihshysy Syma Syani da (b.z.b. 145-86 j.) jazyp qaldyrghan: «Ólimge boy úsynghan memleketting әn-kýii qayghyly, janyndy qúlazytady. Al halqynyng kórgen kýni qorlyq bolyp keledi».

Elding ruhyn týsiretin jasyq әn aitugha tyiym salu bertinge deyin kelgenge úqsaydy. Ásirese, ol mynau Qapqazdaghy tau halyqtarynda kýni keshege deyin saqtalyp kelse kerek. Oghan dәlel ataqty imam Shәmilding myna bir әngimesi.

Resey otarshyldaryna qarsy shiyrek ghasyr boyy qaytpay soghysqan Shәmildi búl kýnde kim bilmeydi?! Bir kýni sol Shәmil keskilesken qandy úrystardyng birinen son, alamandaryna tynys bergen es jiyar shaqta bir jauyngerining múnly әuenge salyp otyrghanyn qúlaghy shalypty. Sarbazdaryn dereu dýrk kóterip, sapqa túrghyzghan Shәmil әlgi әnshini qalyng qoldyng aldyna shygharyp qatang eskertu jasapty; sonan son, kimde-kim búdan bylay múnly, qayghyly әn aitatyn bolsa, soghan ayausyz dýre soghylsyn degen pәrmen beripti. Sóitip, Shәmilge ergen tau taypalary qayghyly әn saludan sap tiylypty. Kýnderding kýninde bir biyik shyndy bekinis qyp, jau jasaghyn tosyp jatqan Shәmilding qúlaghyna әldeqaydan múnly әuenning әlsiz ýni talyp jetipti. «Kim de bolsa, ústap alyp jazalandar», - dep búiyrypty. Jan dәrmen týn qúshaghyna sýngigen jauyngerler, sәlden song bastary salbyrap, Shәmilding aldyna qaytyp kelipti. «Qayda, әlgi zarjaq, nege bos qayttyndar», - dep súrapty Shәmil. Jasauyldar etikterining basyna qarap, eshtene aita almay kýmiljy bergen son, qany basyna shauyp, boyyn ashu bughan Shәmil saualyn qayta qoyypty. Endi keshikse, kósemderining qaharyna ózderi úshyraytynyn sezgen jauyngerlerining biri:

• Dat, taqsyr, - depti.
• Ayt, - dese kerek Shәmil.
• Taqsyr, әnning iyesi kim ekenin anyqtadyq. Biraq jaza qoldanu týgili, ol adamnyng esimin sizge aitugha batpay túrmyz.
• Osynshama batyldaryng jetpeytin, onyng kim bolghany sonshama, - dep tanyrqapty Shәmil. – Jazalanbaularyna men kepil, aityndar jasyrmay!
• Ol sizding ananyz eken, taqsyr, - depti jasauyl.

Imam Shәmil túnjyrap bir sәt oigha batypty. Sәlden son:

• Onda dýreni maghan soghyndar, anamnyng jazasyn ózim tartamyn.

Sóitip, ózin jazagha búiyrylghan jannyng dәregeyine keltirip, arqasyn jalanashtap, etpetinen dýrege jatypty.

Alayda, әziz basshyny sabaugha kim tәuekel etsin, nóker bitken daghdaryp qalypty.

• Qani, soq dýreni, - dep aqyrypty Shәmil baghanaghy jasauyldarynyng birine. Qolyna órme qamshyny eppen alghan jasauyl әienshek qimylmen Imamdy jaylap úra bastapty. Sonda shydamay ketken Shәmil ornynan atyp túryp, әlgi jasauyldyng qolynan qamshyny júlyp ala sala jon arqasynan shyqpyrta osyp-osyp jiberipti de: - Mine, osylay soq meni, - dep dýrse qayta jatypty. Amaly qalmaghan jasauyl Shәmilding búiryghyn búljytpay oryndaghan eken desedi. Tau anyzdary osylay deydi.

Múnyng bәrin nege aityp otyrmyz? Ásili, jylau, joqtau, zarlau – ejelden әiel ghúrypty dýniye.

Al, shyn mәninde el abyzdary – dana jyraular qolyna dombyra ústamaghan ghoy. Erterekte qadau-qadau ghana ónerpazdardyng qolynan tabylatyn qara dombyra – ilkiden sal-seriler aspaby. Sodan bolar, dombyranyng baghy sal-seriler dәuiri – Birjan sal, Aqan seri, Baluan Sholaq zamanynda ashyldy; tynysy әnshilik-kýishilik dәstýr qanat jayghan Qúrmanghazy, Tәttimbet kýishi, Jayau Músa, Ýkili Ybyray, Múhit әnshi dәuirinde kenidi. Múny úly ghalym Shoqan Uәlihanovta quattaydy. Óz enbeginde ol  HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap, el ishinde qobyzben tandy tangha úryp, baghzy dәuir jyrlaryn tolghaytyn jyrshylardyng azaya týskenin, júrttyng jyrdan góri әnge kóbirek әues bola bastaghanyn, sonyng saldarynan dombyranyng qobyzdy yghystyryp kele jatqanyn qynjyla bayandaydy.

Al, bizge jetken el auzyndaghy jyraulardyng sipaty, tipten, bólek. Anyz әngimelerding eshqaysynan da qolyna dombyra ústap, óleng aitqan birde-bir jyrau, bi, sheshen úshyraspaydy. Mәselen, Mәshhýr Jýsipting Búqar jyraudy halyq anyzdary boyynsha suretteuine nazar audarayyq: «Orta jýz arghyndaghy tórtuyl Qarjas Altyntorydan shyqqan Qalqaman batyrdyng balasy Búqar jyrau atanghan qariya toqsan ýsh jasynda Abylay han aldynda jyr tolghaghan. Óz zamanyndaghy jandar búl kisini kómekey әulie desedi eken. Bir sóz bilmeydi, tek kómeyi býlkildep jyrlay bastaydy eken».

Qazaqta «Nar balasy baqyrmas» degen sóz bar. Bizding elde Shong by (1828-1902) degen adam ótken. Onyng әdildigine, qayrymdylyghyna, turashyldyghyna sýisingen , razy bolghan júrt: «Telghozynyng Shony – jaqsylardyng sony» dep әspettep, ardaq tútqan. Sol Shong birde alqaly jiynda kóppen birge mәslihat qúryp otyrsa kerek. Búl HIH ghasyrdyng sony – el ómirine mol ózgeris kirip jatqan uaqyt, sonymen birge el ishinde әn ónerining de saltanat qúryp jatqan shaghy degendey. Shong otyrghan jiyn da әnsiz, kýisiz bolmapty. Án shalqyp, kýy tartylsa kerek. Osy jiynnyng ishinde Shong balasy Ahmetjan (1870-1932) da bar eken deydi. Búryn әkesinen iymenip dombyra ústamaydy eken, sol joly әnshi, kýishilerding ónerine eligip, shydamay ketken boluy kerek – Ahmetjan dombyramen әnge basypty.

Júrtpen birge Shong by de ýnsiz tyndapty. Án ayaqtalghan mezette elding bәri Shonnyng auzyn baghypty. Shong sonda: «Nar balasy baqyrmas bolar» dep Ahmetjandy tyiyp tastapty. Osy oqighadan keyin Ahmetjan myrza qolyna dombyra ústamay ketken desedi.

Osyndayda, onda nege «nar balalary» keyin ónerpaz atandy, seri bolyp, әnshilik, kýishilik jolgha týsti degen saual tuuy zandy. Osyghan qysqasha jauap bere keteyik. Qazaq handyghy birjola qúlap, el tizgini Resey otarshyldarynyng qolyna kóshkennen keyin san ghasyrlar boyy saqtalyp kelgen, sahara júrtynyng ómir sýru daghdysyna ainalghan kóptegen qúndylyqtar ózgeriske úshyrady. Jyraular tarih sahynasynan ketti. Qara qyldy qaq jarghan úly biyler instituty joyylyp, el basqaru jýiesi kýiredi. Keshegi el qorghany batyrlardyng ornyn eki auyldyng ortasyn shan, eki rudyng arasyn dang qylghan barymtashylar basty. Búryn tas týiin, jyp-jinaqy jauynger halyq, sauyqqoy, ait pen toyshyl, meyramshyl júrtqa ainaldy. Últtyng san ghasyrlar boyy jaugershilikke júmsalyp kelgen kýsh-quaty, úzaq jyldargha sozylghan beybit zamanda, beynelep aitqanda, «ózin qoyargha jer tappady»; sharq úryp syrtqa shyghar sanylau izdedi. Sóitip, syrtqa lyqsyghan búla quat halyq jýregin saf altynday tóltuma óner formasynda jaryp shyqty. Bayaghy «nar balalary» endi el kezip, sauyq-sayran salghan sal-serilerge ainaldy. Biraq sonyng ózinde olar ózderining keshegi «nar balasy» ekenin úmytpay, ónerde de sol narlyqtyng qoltanbasyn qaldyrdy. Sóitip, «elu jylda el jana, jýz jylda qazan» degendey otarshyldyq qamytyn kiyip, ómir salty kýrdeli ózgeristerge úshyraghan qazaq júrty jana dәuir kóshine ilikti. Búl uaqqytta tarih dóngelegi HIH ghasyrdyng belinen asyp bara jatqan. (107-115 bb. Jýsipbek Elebekov. Almaty, Óner, 2013. E.Tóleutay)

Al qazir HHI ghasyr. Birjan sal, Aqan serilerden beri qansha uaqyt ótip, qazaq halqynyng ómir sýru formasy ózgeriske týsti. Kóshpelilik ómirden qol ýzgen qazaq halqy HH ghasyrdyng 30-shy jyldarynan bastap kýshtep újymdastyru sayasaty kesirinen alapat ashtyqqa úshyrap, qalghan jaqsysy men jaysanyn 1937-ning sayasy qughyn-sýrgini kezinde qughyngha salyp qúrtty. Soghys jyldary men tyng kóteru kezinde, Kenes odaghy dәuirlep túrghan shaqta últtyng mәdeniyeti, tili men dilinen mýlde airylyp qala jazdap, tәuelsizdikke ayaq iliktirdik. Ólgenimiz tirildi, óshkenimiz jandy. Sal-serilik óner de qúryp ketpepti.Tek syrtqy týrin ózgertken, janasha jol tapqan, sona sipatta óris alghan eken. Sol sal-serilerding býgingi sarqyty bar eken.

«Erekeng - Erlan Tóleutay ózi de, óneri de, tanymy da, bolmysy da bólek adam. Birneshe ónerdi bir boyyna syighyzghan, naghyz sinkretti ónerding XXI ghasyrdaghy iyesi - osy Ereken! Onyng zeynetinen beyneti mol, kózge kórinbeytin kóp júmysynyng barlyghynda eldik degen úghym jatady.

Onyng marqúm Təkeng -Talasbek Əsemqúlovpen az ghana didar-ghayyp uaqytta pikirles, syrlas, bolyp ketuining ózi - ekeuining jan dýniyesining ruhtas, ýndes, ózektes boluynda shyghar. Ekeui babalar ruhymen tildesip jýretin siyaqty. Mýmkin, tildesetin de shyghar. Əyteuir, ótkendi aityp, noqtasyn kerip, kisinep túrady. Óitkeni onda "solardan qalghan jýrek" bar.

"Dilderine órkeniyettik ynsap" kirgender onyng babalar ruhyn ansarlatuyn konservator dep "moyyndaghysy kelmeydi". Onyng ən aitysynda qazaqy "salaqtyq" bar. Keyingi myna bizde joq. Tym akademichnyimyz. Al, onda bar. Onyng ənderi de ótkenmen ózektes, býgingimen ýndes, sabaqtas. Erekeng búrynghynyng múrageri, býgingining búidageri – dep bagha beripti maytalman әnshi, tәlimger, qazaqtyng klassikalyq әn ónerin biyikke kóterip jýrgen Erkin Shýkimәn.

Ardaq Berkimbay, jurnalist-zertteushi

Abai.kz