Núra Matay. Múhtardyng múhit múrasy elu tomnan asyp ketti
Alashtyng ayauly úly perzenti, Alash atyn adamzatqa ayan etken Múhtar Áuezovting elu tomdyq akademiyalyq jinaghynyng 44 tomy jaryq kórdi. Kelesi jyly tolyq elu tomy jaryq kórmek. Ýkimetting sheshimimen jasalyp jatqan sharuanyng basy-qasynda әuezovtanushylar, ghalymdar, Múhannyng úrpaqtary jýr. Tynbay enbek etip jatyr. Elu tomdyq akademiyalyq tolyq jinaghyna Múhannyng kórkem shygharmalary, maqalalary, ghylymy enbekteri, hattary taghy basqa enbekteri tolyq enip jatyr eken.
Sovet ókimeti kezinde senzuragha týsken shygharmalary men enbekteri de osy elu tomdyqta qamtylyp jatyr. Tipti, búghan deyin belgisiz bolyp kelgen Múqannyng kórkem shygharmalary, kinossenariyleri Mәskeuden tabylypty. Ol elu tomdyqqa enbek.
Múhannyng múrasyna elu tomdyqqa azdyq etetin týri bar. Múrat Áuezov songhy tomdar eki ese qalyng jәne 47\1 jәne 47\2 bolyp shyghuy mýmkin, óitkeni, Múhannyng múhit múrasy elu tomdyqqa syimay jatyr eken.
Alashtyng ayauly úly perzenti, Alash atyn adamzatqa ayan etken Múhtar Áuezovting elu tomdyq akademiyalyq jinaghynyng 44 tomy jaryq kórdi. Kelesi jyly tolyq elu tomy jaryq kórmek. Ýkimetting sheshimimen jasalyp jatqan sharuanyng basy-qasynda әuezovtanushylar, ghalymdar, Múhannyng úrpaqtary jýr. Tynbay enbek etip jatyr. Elu tomdyq akademiyalyq tolyq jinaghyna Múhannyng kórkem shygharmalary, maqalalary, ghylymy enbekteri, hattary taghy basqa enbekteri tolyq enip jatyr eken.
Sovet ókimeti kezinde senzuragha týsken shygharmalary men enbekteri de osy elu tomdyqta qamtylyp jatyr. Tipti, búghan deyin belgisiz bolyp kelgen Múqannyng kórkem shygharmalary, kinossenariyleri Mәskeuden tabylypty. Ol elu tomdyqqa enbek.
Múhannyng múrasyna elu tomdyqqa azdyq etetin týri bar. Múrat Áuezov songhy tomdar eki ese qalyng jәne 47\1 jәne 47\2 bolyp shyghuy mýmkin, óitkeni, Múhannyng múhit múrasy elu tomdyqqa syimay jatyr eken.
Áuezov әlemin tolyq qamtyghan elu tomdyqtyng da elge jetetin kýni jaqyn. Biraq, Múqannyng iz-týzsiz joghalghan enbekteri de bar eken. Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldary bәlshebekterdi qúday jasap túrghan kezde qamaugha alynghan Múqannyng sol kezdegi enbekteri de tәrkilenip ketken. Onyng ishinde, «Súghanaq súr» shygharmasy, әdebiyet tarihynyng ekinshi kitaby, Jetisu qazaqtarynyng foliklory degen monografiyalyq enbegi, 1926 jyly qyrda jatyp jazghan bir romany bolghan eken. Osy jәne basqa ghylymy enbekteri úshty-kýili joq.
Qanshama asyl qazynamyz ben ayauly azamattarymyzdan aiyrghan qyzyldargha nәlet!
Sonymen, akademiyalyq elu tomdyqtyng 45-nshi tomy ghylymy talqydan ótip, baspagha jiberilmek. Osy jyldyng ayaghyna deyin eki tomy kelesi jyly qalghan tomdary jaryq kórse, elu tom týgeldey oqyrmangha jol tartpaq.
"Abay-aqparat"