Qazirgi qazaq qanday ruhaniyat kózderinen susyndauda? Búl - ótkir, ózekti súraqty qansha qaytalasang da, tausylmaytyn jauap alasyn. «Ary tartsang - arba synady, beri tartsang - ógiz óledi». Óz qotyrymyzdy emes, ózgening qotyryn da qasudy maqsút etken býgingi keypimiz, býgingi mәdeny auramyz qoymaljyngha úlasyp bara jatqanday.

...Aynalang - bәsekelestik zamany. Sondyqtan da qazaq jahandanudan qasha almaydy. Esik-terezendi qymtap, irgennen jel kirmeytindey túmshalansan, óz qúiyna ózing shógesin. Al esik-terezendi meylinshe keng ashyp, tosqauylsyz, toruylsyz qaldyrsan, ózgening qúiyna batuyng da bek mýmkin. Sonda qaytpek kerek? Ne istegen abzal?

Osy orayda qyzyqty bir derek til úshyna oralady. Jyl sayyn әlemde birneshe til ómir sýruin toqtatatyn kórinedi. Qyzyqty emes, qasiretti ghoy, shynynda. Al jahandanu zamanynda búl ýrdis tezdemese, bayaulamaytyny taghy anyq. Múny tarih sabaghynda oqytqanday, ejelgi adamdardyng tabighattyng qatal zandarymen súryptalu barysymen salystyrugha kelmes. Mýlde. Ol tilder tabighattyng qatal zanymen emes, adamzattyng qatal zanymen jazalanyp jatqan joq pa. Sózi joghalghan elding ózi de joghalatynyn aitqan Ahmet Baytúrsynúlynyng zerdeleuine boylasaq, әlemde jyl sayyn bir qansha últ, etnos, yaghny onyng ruhany hәm zattyq baylyghy qúrdymgha ainalyp jatqanyna kuәmiz. Endeshe, qazaqtyng bay, oralymdy tilin, mәdeniyetin, ruhaniyatyn býginge aman jetkizgen babalargha myng taghzym!

Qazirgi qazaq qanday ruhaniyat kózderinen susyndauda? Búl - ótkir, ózekti súraqty qansha qaytalasang da, tausylmaytyn jauap alasyn. «Ary tartsang - arba synady, beri tartsang - ógiz óledi». Óz qotyrymyzdy emes, ózgening qotyryn da qasudy maqsút etken býgingi keypimiz, býgingi mәdeny auramyz qoymaljyngha úlasyp bara jatqanday.

...Aynalang - bәsekelestik zamany. Sondyqtan da qazaq jahandanudan qasha almaydy. Esik-terezendi qymtap, irgennen jel kirmeytindey túmshalansan, óz qúiyna ózing shógesin. Al esik-terezendi meylinshe keng ashyp, tosqauylsyz, toruylsyz qaldyrsan, ózgening qúiyna batuyng da bek mýmkin. Sonda qaytpek kerek? Ne istegen abzal?

Osy orayda qyzyqty bir derek til úshyna oralady. Jyl sayyn әlemde birneshe til ómir sýruin toqtatatyn kórinedi. Qyzyqty emes, qasiretti ghoy, shynynda. Al jahandanu zamanynda búl ýrdis tezdemese, bayaulamaytyny taghy anyq. Múny tarih sabaghynda oqytqanday, ejelgi adamdardyng tabighattyng qatal zandarymen súryptalu barysymen salystyrugha kelmes. Mýlde. Ol tilder tabighattyng qatal zanymen emes, adamzattyng qatal zanymen jazalanyp jatqan joq pa. Sózi joghalghan elding ózi de joghalatynyn aitqan Ahmet Baytúrsynúlynyng zerdeleuine boylasaq, әlemde jyl sayyn bir qansha últ, etnos, yaghny onyng ruhany hәm zattyq baylyghy qúrdymgha ainalyp jatqanyna kuәmiz. Endeshe, qazaqtyng bay, oralymdy tilin, mәdeniyetin, ruhaniyatyn býginge aman jetkizgen babalargha myng taghzym!

Últ sózi qashanda úly. Ár memlekette «últtyq» degen sózdi jii qoldanatyny da sondyqtan. Últtyq memleket, últtyq mektep, últtyq bank, últtyq kitaphana, últtyq... Tipti, Birikken Memleketter Úiymy dep aitpaymyz ghoy. Birikken Últtar Úiymy deymiz. Kez kelgen elding azamaty bolyp ómir sýru qiyn emes, biraq últ bolyp ghúmyr keshu onay emestigi  taygha tanba basqanday aiqyn. Osy úiymgha tóre bop otyrghan, tóbe bop otyrghan últtardyng tizimin jasap kórsek she? Alpauyt segizdikten syrt, ary ketse on últty qosarmyz. Jahandanudy bastap otyrghan da, qoshtap otyrghan da - solar.  Songhy kezderi úsaq últtar degendi estip qalyp jýrmiz. Asyly, últtyng úsaghy, yaky irisi bolmaydy. Jan sanynyng azdyghy úsaqtyqty bildirmes, kóptigi irilikti kórsetpes bolar.

Álemde eki mynday últ bar deydi. Sonyng eki jýzge juyghy tәuelsizdik túghyryn bekitkender. Biri - bizbiz. Ýrey men sary uayymgha salynbay, bir sәt keude qaqsaq ta bolady. Áytpese, eki myngha juyq últtyng qaysysy tәuelsizdik aludy kóksemeydi deysiz. Qaysysy sol maqsat jolynda ot pen oqtyng ortasyna týspedi deysiz. Qaysysy batyr da parasatty úl, aqyldy qyz tәrbiyelemedi deysiz? Domalaq jerding betinde olardyng da ýlesi, olardyng da territoriyasy, olardyng da mekeni, mәdeniyeti, ózindik bolmys-bitimi, qandy da qatal tarihy josyp jatyr ghoy. Al jer betinen joyylghan últ qanshama? Kim olardy týgendep, kim olardyng qatparly tarihyn aqtaryp jatyr? Kenes odaghynyng ózi qanshama últtyng basyn mýjidi? Niu-Yorkti ýndisterding sýiegimen qalanghan shahar deytin tәmsil qaydan shyqty? Býginde Qytayda elu alty últ bar delinedi. Al tarihshylardyng tәpsirleuinshe, jiyrmasynshy jýzjyldyqtyng basynda jýzge juyq últ bolghangha úqsaydy. Qalghan elushaqty últ qayda ketti?

Bizdinshe, jahandanu qorqynyshty emes, jahandandyru qorqynyshty. Jahandanu degen ne ózi? Búl úghym jiyrmasynshy ghasyrdyng sonyna taman payda boldy. Bir qaraghanda eshqanday sókettik joq sekildi. Aqparat meylinshe damyghan, tehnikalyq ýderister tezdegen tústa, jahandanbau mýmkin emes te edi. Últtyng ruhany jady bekem, mәdeniyetining mәiegi tolymdy bolsa, qorqatyn nesi bar. Álem ózi bir alaman. Sol alamangha atyndy qos ta, bәigendi al. Ózge elding mәdeny ekspansiyasyna qarsy túrmas búryn, óz últynnyng mәdeny túghyryn bekit. Ózge mәdeniyetting jasyghyn emes, asylyn, tozyghyn emes, ozyghyn qabylda. Qolynnan kelse, ózgeni sen «jahandandyr». Qazir barlyq últtyng basty maqsaty osyghan tirelude. Jahandanudyng ekinshi balamasy jahandandyru. Jogharydaghy alpauyttar, mine, osy baghytta júmys isteude. Tegeuirini tebindi. Óktem. «Qoy terisin jamylghan qasqyr» demekshi, jahandanu úranyn tu etken jahandandyrushylar әlemning әr týkpirine «soghys ashuda». Qan maydan emes, ruhany soghys. Ózge júrtqa óz tilindi, óz dinindi, óz mәdeniyetindi «demokratiyalyq» jolmen dәripteu. Dәripteu degen jay sóz, tyqpalau. Kóshpendilerdi ejelgi qytaylar úly dalanyng bórisi dep týsingen eken. Sol bórilerding býgingi úrpaghy osy ruhany jihadta ózgeni jaulamay-aq qoysyn, ózin saqtay ala ma? Negizgi súraq osy.

Últ qalayda belgili bir mәdeniyetterding negizinde ómir sýredi. Mәieginen tausaydy. Bayyrghy kóshpendilerding ainalasyna aibar shekpese de, aibatynan bylayghy júrt yqqanyn maqtanyshpen eske alamyz. Óitkeni, últtyng ruhany azyghy birtútas, birtekti edi. Búl búrynghy ata-babalarymyzdyng dúshpany bolmady, qonsysymen aralaspady degendik emes. Qayta kórshisine óz mәdeniyetining myghym ekenin moyyndata biluinde edi. Moyyndau qiyn ghoy, al moyyndatu odan da qiyn. Ásirese, elding eldi, últtyng últty moyyndauy. Búl jóninde aldaghy uaqyttarda arnayy toqtalatyn bolamyz. «Bayyrghy qazaq mәdeniyeti qanday mәdeniyet?» degen súraqqa irkilmesten jauap bere alamyz. Bes myng kýi, on myng әnin, bay folikloryn, odan da bay ertegisi men anyz-afsanalaryn, sodan uyzdanghan últtyng quatty ruhany jadyn kózge elestetip kórelikshi! «Qazaq dalasy әn salyp túrghanday seziledi» degendi ózimizding emes, ózgening ghalymy aitpap pa edi. «Olar soghysudy maqsat tútpaytyn, soghysqysy keletinderdi ayamaytyn» degendi de ózgeler tasqa basqan. Ruhany jady quatty últ kez kelgen qantógiste, meyli ruhany soghys bolsa da, jenilmesi beseneden belgili. Oghan mysal da jetkilikti.

Al «býgingi qazaq mәdeniyeti ne?» degen súraqqa irkilmesten jauap bere alamyz ba? Oho, siz esh oilanbastan jogharydaghy әn men kýidi, «Ertóstik» pen «Kerqúla atty Kendebaydy» shúbyrta jóneleriniz anyq. Keshiriniz, ol әn men kýilerdi, batyrlar men baghlandardyng qissasyn eshkim bizdiki emes dep aitqaly túrghan joq. Biraq qazirgi qazaq sol әn men kýidi tynday ma, sol batyrlardyng jyryn oqy ma, sol ertegilerdi esty me? Mәsele osynda. Bizde qazaqtyng qansha payyzy «Gauhartasty» tyndap múnayyp, «Atynnan ainalayyn, Qarqaralynyn» túnghiyghyna boylap, «Balqadishanyn» jan syzdatar әuezine  egilip, «Jelsiz týnde jaryq aidyn» shýnetine sýngip tәtti qiyalgha shomady? Qanshasy «Adaydy» estip aiqúlaqtanyp, «Saryarqanyn» saghynysh toly iyirimine maltidy? Qansha bala Alpamystyng qayratyna sýiinip, Qobylandynyng taghdyryna kýiinedi, elikteydi? Aghamnyng tórt jasar úly bar. Oghan sizding Ertóstiginiz, Alpamys, qobylandynyz týgil, Qabanbay, Bógenbay, Rayymbek, Mahambetterding attary beymәlim. Kishkene ghoy dersiz. Alayda Batystyng siz estimegen batyrlaryn biledi. Ertóstik emes, Órmekshi Adam bolghysy keledi. Mulitfilimderdegi qúbyjyq beynelerding «erligine» sýiinip, taghdyryna nalidy. Jumongting batyrlyghyna tamsanyp, Tesonyng erligine bas shúlghidy. N. Jantóriyn, A. Áshimov, T. Jamanqúlov, Q. Tastanbekovten góri, Van Dam, Brus Li, Djeky Channyng beyneleri ystyq oghan. Jahandanudyng bala sanasyndaghy kórinisi demey kóriniz múny. Olargha qanday kinә artugha bolady. Búl ýshin óz batyrlary men mәdeniyetin dәriptep otyrghan ózge júrtty kinәlay almaysyz. Oghan qúqynyz da joq. Eger ruhany qúndylyqty birinshi oryngha qoyatynday qauqarymyz bolsa, jogharydaghy batyrlardyng kez kelgeni mulitfilimning әlemde tendesi joq keyipkerleri emes pe! Ózge elding sәbiyleri Ertóstik bolghysy kelmey-aq qoysyn, ózimizding jetkinshekter sonday batyr bolugha úmtylsa, odan artyq ne kerek, tәiiri.

Qazaqty týgeldey dәstýrli mәdeniyetten uaz keshti deuge bolmas. Qúdaygha shýkir, dәstýrli әnimizding әlimsaqtan bergi adamzat mәdeniyetining qay-qaysysymen de ýzengi qaghystyra alatyn qauqaryna shýbә keltirmeytin úrpaq bar. Shýbә keltiru - asylyq. Biraq batysshyldyqtyng iyisi ýiimizden de, qalamyzdan da, kóshemizden de menmúndalaydy. Eng bastysy, ishki dýniyemizden de. Ásirese, din salasynda. Qazir shoqynghan qazaqty kórsek elemeytin boldyq. Beyimbetting bir bala keyipkeri moldadan әbden zapy bolghanda « ... shoqynyp ketsem de, ekinshi moldanyng aldyna kelmespin...» demeushi me edi. Sol zamanda ýreyli estiletin búl sóz, býginde ýirenshikti jaghday sekildi. Oranghan qaryndasymyz ben saqalyn beluargha týsirgen bauyrymyzgha qarap, «dúrys qoy» dep bas shúlghu әdet bop barady. «Nesi bar, - deymiz olargha qarap, - nesi bar, mazarlargha qarap bet sipaghansha, osylay... tura joldy... iya, osylary dúrys qoy». Etti jeudi kýnә sanaytyn, otan degen qasiyetti úghymgha moyynsúnghysy kelmeytinderdi de kóz kórip, qúlaq ýirendi. Birde batys, birde shyghys keyip búl. Songhy kezderi el arasynda «Birtútas Alash iydeyasy kerek» degen uәj kóp aitylatyn boldy. Al myna syqpytymyzben, mәdeny auramyzdyng әr tektiligimen, mәdeny qaynardyng san salasymen dem alatyn kezende birtútastyqty qalypqa keltiru mýmkindigi bar ma ózi?

Mәdeniyet te kól sekildi. aqpasa, nәr almasa, qordalanbasa, shirik iydeyalar men eski kózqarastar túmshalap, iyis-qonysqa úshyrauy mýmkin. Ol ýshin búqaralyq mәdeniyetting búlaghynyng kózin ashyp, kemeldendirmek kerek. Ony últtyq mәdeniyetpen susyndandyru ózekti týiin. Elimizde dramalyq teatrlar jeterlik. Qoyylymdardyng sapasyn aitpay-aq qoyalyq, baryna bazar. Bir qyzyghy, basqanyng bәrine beyimdelgish (nemese eliktegish) bizding qarakózder operalyq teatrlargha basqa últtarmen salystyrghanda az baratyn kórinedi. Opera әnshileri men әlemning klassikalyq muzyka keshterine de onsha elitpeytin siyaqtymyz. Búl ne ýrdis sonda? Opera - qalasaq ta, qalamasaq ta ónerding tolysuy, kemeldenui. Qazaqtyng kóptegen dәstýrli әnderi operalyq romansqa súranyp túrghanyn әnshiler jii aitady. Anau Europada opera әnshilerining biyletteri eki jyl búryn satylyp ketedi degendi elden estiymiz. Ózimizding Amangeldi Sembiyn, Ermek Serkebaev, Biybigýl Tólegenova, Mayra Múhamedqyzy sekildi әlem moyyndaghan әnshilerimiz kóp qoy. Solardyng ónerin baghalaugha sәl peyilsizdeumiz be, qalay. Batystyng estradasyna eliktegenshe, tereng oy men sәliqaly sezimning iyirimine boylatar osy janryna boy úrsaq, últymyz úsaqtyqtan góri, irilkti, salmaqty minezdi qabyldar edi ózine.

Búl kýnde kógildir jәshikting qúdiretinde shәk joq. Ruhany ekspansiyanyng kóziri de sol. Elimizde ongha juyq telearna bar. Auystyryp otyryp, jibi týzu telebaghdarlamalardyng joqtyghyna nalisyn. Últtyq baghdarlamanyn. IYә, iyә, óz tarihymyzdan góri, koreyding tarihyn dendey bilip kelemiz. Týrikterding serialdaryna kóz sýzip týrik bolghymyz, Latyn Amerikasyndaghylardyng qily taghdyrlaryna qarap, sol jaqqa barghymyz keletini bar key-keyde... Áuezov búryndary «Besigindi týze...» dese, endi telejәshigindi týze deu kerek shyghar. Batystyq sosiolog Biukenen «Batystyng ajaly» atty kólemdi maqalasynda úrpaqtyng óz mәdeniyetinen alystap, búrynghy qúndylyqtyng bәrine nemqúraydylyqpen qarauy - Batystyng aqyryna alyp bara jatyr degen edi. Ol maqalasynda dәstýrli otbasylardyng azangy, úrpaqtyng mәdeny úghymdardan bas tartyp, sarjaghal sezim әuenine elitui, dindi mýldem sanadan shygharuy býgingi Batys әlemining ýlken qasireti ekenin kóldeneng tartqan. Bizde tura sol Biukenen diagnozyn qoyghan aurulargha meylinshe úmtylyp jatpasaq, ne qylsyn? Dinning ala-qúlalyghy, tilding shúbarlyghy, dәstýrli mәdeniyetting kóshin keri shegerip, ony órge sýireytin, bayytatyn ruhany izgilikterden góri, neghúrlym «zamanaui» sandyraqtargha әuestigim kelbetimizdi qansha opa-dalappen boyasaq ta, kózge úryp túr. Arzan kýlki otaulary, Batystyng danghazasynan nәr alghan estrada әuenderi jeterlik bizde (bәri bolmasa da, deni batystyq әuenge beyimdelgenin moyyndaghan dúrys). Alayda olar últtyng ruhany әlemin tolyq qanaghattandyra almaytyny taghy bar. Kerisinshe, úrpaqty teren, maghynaly oilaugha emes, jenil-jelpi jýris pen arzan armangha eliktiretinin aitady mamandar.

«Húndar» atty enbeginde Lev Gumiylev óz zamanynda asa bay mәdeniyetimen úly saharany mekendep, tóniregin titiretken erkin elding qytaylardan qalay jenilgeni turaly boljamdar jasaydy. Tolyp jatqan sebepter men saldarlardyng arasynan suyrtpaqtap myna bir jaghdaygha basa nazar audarghan. Kóshpendilerding arghy ata-babalary ózining qúdayy qonsysyna jaujýrektigimen de, elden erek soghys aila-tәsilderimen de des bermese kerek (Úly Qorghannyng kóshpendilerden qorghanu ýshin salynghanyn qytay tarihshylary da moyyndaydy). At jalynda úiyqtap, týie qomynda ómir sýrgen jalantós bahadýrlerdi qalay oisyratugha bolady? Mine, qytaydyng sympys saqal әsker basylaryn tolghandyrghan eng basty súraq osy edi. Qytaylar aqyry ózderining kәnigi tәsilderin qoldana bastaydy. Aldymen jibek matasyn, shayy men tәtti-dәmdisin saudalap, birte-birte kóshpendilerding ruhany bolmysyn, olardyng ómir sýru qaghidattaryn qadaghalaugha kóshedi. Uaqyt óte kele ishine dendey enip, qytay tauarlarynsyz ózining bolashaghyn elestete almaytyn halge týsiredi batyr halyqty. Sony nemen ayaqtalghany, әriyne, týsinikti... Dәl osy jaghday Týrki qaghanaty túsynda da qaytalanghany kógildir tasqa kóz jasymen oiyp jazghan babalardyng bastauhattarynan bizge mәlim. Búdan shyghar qorytyndy, zattyq mәdeniyetting ruhany mәdeniyetke jasar yqpalynyng da anaghúrlym zor ekendigi. Elimiz býginde shiykizatqa meylinshe bay. Al ony tauargha ainaldyrugha әlimizding jetpey jatqany ókinishti. Baypaghynyzdan bas kiyiminizge deyin ózgeniki. Búl da úrpaqtyng sanasyna keri әser etetinin, óz últynyng intellektualdy qabiletine kýmәnmen qaraugha iytermeleytinin eshkim joqqa shygharmas. Sebebi, zattyng ózi - mәdeniyet.

Qazaq ruhaniyatynyng baylyghyna shýbә keltiru asylyq dedik. Demek, sol baylyghyn odan әrmen bayyta bilmeu, qordalandyra týspeu, zamangha layyqtay otyryp, zamanyna ýlgi ete almau asylyq bolumen qatar, dәrmensizdik. Dәrmensizding qolynan kóp dýnie keledi. Óz últyn, óz úrpaghyn satuda, últynyng ar-namysyn saudalauda. Ózgening qansyghyn tansyq kórude... Qazirgi qazaq mәdeniyetining aldynda eki ýlken súraq túr, baghzydaghy bolsa da, manyzyn joymaghan: bolu men borday tozu. Ekeuining de esigin ashyp, anyryp túrghandaymyz!.. jan-jaghymyzgha jaltaqtay qarap, jýgimizdi nege artyp, kóshimizdi qayda shógererimizdi bilmeytindey halde siyaqtymyz...

"Abay-aqparat"