Senbi, 31 Shilde 2021
Kókmúnar 4766 9 pikir 7 Sәuir, 2017 saghat 11:29

  P.K.Uslar. Qazaq dalasyndaghy tórt ay

(Jalghasy. Basy myna siltemelerde http://abai.kz/post/49234;

http://abai.kz/post/50361)

Qasaphanany únatqan qazaq súltany men basqalar turaly...

Siz ómirinizde shekaradan ótip kórgen bolsanyz, әriyne sol uaqyttaghy sәtti úmytpaysyz, kedennen ótip isterinizdi oryndaghan son,  ekipaj kóterinki kónilmen sizdi búryn kórmegen alysqa ala jóneledi. Siz kirip kele jatqan elding auasy miynyzgha apiynday әser etip ghajap mastyq sezimge toltyrady. Ótken ómirinizdegi uayym men qayghy bolashaq quanyshtyng ýmitimen keuip ketken janbyrday joghalady. Taghdyrymyz bizge qaryzdar dep sanap,  jetektegen úshqyr ýmit boyynsha aldymyzda bizge dayyndalghan tólemder bizdi kýtip otyr dep qiyaldaymyz. Atamekenin eshuaqytta tastap ketpegen adamdardyng ózderi jana jyldy qarsy alghan kezde búl sezimdi jenil týsinedi, sebebi әrbir jana jyldan jarqyraghan ýmit kýtip túrghanday sezemiz. Qanshama ret ýmitimiz oryndalmasa da, sabyrly baqytymyz ben kýter baqytymyz geografiyalyq beldeulerge, jyldyng sifrlaryna baylanysty emes dep  qansha ret eskertse de, biz onymen kelispey jarq etken ýmitimizdi  býgingi sýreng ómirimizge auystyrmaymyz.

Maghan týsindiruge qiyn bolar, biraq alghashqy sәtte Qazaq dalasyna kirgen kezimde ol maghan jaqsy әsermen kónilimde qaldy. Meni kóptegen orasan  qiyndyqtar men әrtýrli múqtajdyqtargha toly úzaq merzimdi sapar kýtip túrghan edi. Búl saparym kóp bolghanda eki-ýsh manyzdy emes estelikterden basqa eshtene bere qoymas, olardy bir kýnderi dostyq әngime ýstinde, mazdaghan peshting aldynda derevnyadaghy kórshime aityp beremin dep oilaytynmyn. Sóz joq, dәl osylay  anyq bolady degen oiyma, eshqanday negizge sýienbegen  bir sezim boyymdy   baurap, bolashaqtyng әdemi  kartinasymen kóz aldyma keldi. Meni belgisiz júmbaqtarymen ózine tartyp otyrghan ólke; týsinikteri bizding týsinigimizden erekshe, ózgeshe qabyldaytyn  adamdar, bizding kýndelikti ómirimizdegi jaghdaylardan erekshelenetin oqighalar.... Erekshe qyzyqshylyqpen  aldymdaghy úlan baytaq dalanyng kók kilemi men kókshil aspannyng týiisken jerine jútynyp algha qaraymyn.

Aytugha tiyispin,  Petropavldan kele jatqan adamdy dala nazdy sylqymnyng minezimen qabyldaydy. Úlanghayyr shalghyndy dala Esildi boylap barlyq baghytta kilemdey jayylyp jatyr. Siyrek kezdesetin shoq toghaylar jerdi әdemi suretimen týrlendirip túr, keng dalany tasalamaydy, kenistikting kóz jetpeytin úzyndyghyna kedergi jasamaydy, dalany alghash ret kórgen adamdy kenistik  erekshe sezimmen qiyaldatady.  Joldyng eki jaghynda sansyz jylqy tabyndary erkimen jayylyp jýr. Kazaktar shóp shauyp jatyr, jazghy aspannyng kýnimen  olardyng shalghylarynyng jarqyly nayzaghaydyng jarqylyna úqsaydy.   Sabyrly minez ben kýsh quatyn beretin osy suretterdi kórip jaqsy әserlenesin.

Mening tarantasym tep-tegis jolmen jyldam jýrip keledi, jol degenim jasyl shóptegi sәl ghana bayqalyp túrghan eki syzyq qana. Kýn tasasyna kirgen song masalardyng qara búlty  qan soryp toy jasamaq bolyp ýstime týiildi.  Olargha qarsy saqtanatyn qaru – qyl tor. Onsyz jazghytúry Sibirde nemese Qazaq dalasynda sayahat shegu mýmkin emes. Pelymda, Berezovta jәne tundra qorshaghan basqa jerlerde qysqa merzimdi jaz aiynda milliardtaghan qan sorghysh masalar shyghady, ol jaqtyng túrghyndary bizding jaqtyng bal arashylary bal alu ýshin omartagha barghan kezdegidey bir minutqa da qyl torlaryn sheshpeydi. Eger Sibirding soltýstiginde birneshe apta ómir sýrip kórseniz, adamnyng betin kóre almaysyz. Polyar aimaghynyng súlularynyng osy bir  jәndikterden qorqatyndyghy sonshalyq, olardyng sylqymdyghy aidalada qalady

Týn qaranghylyghy mening kózime japqan qara tordan bolar,  tez týskendey bolyp kórindi.  Jan-jaghym typ-tynysh. Daladan salqyn samaldyng lebi soqty, anda-sanda kezdesetin shoq toghaylardyng aghashtarynyng japyraqtary men lebining sybdyry azayyp siyrek estiletin boldy. Esil ózeni joldyng ong jaghynda qalyp alystay berdi. Qiyalgha toly kórinister birinen song biri auysyp úiqy men sergektikting arasynda maujyrap otyrmyn, bir kezde itting ýrgeni oyatyp jiberdi; attar toqtady, ashy týtinning ortasynda ekenmin. Bireu qasyma kelip «Kim kele jatqan?» dep súraq qoyyp qaghaz kórsetudi talap etti. Basyma jamylghan qyl tordy almaq boldym. Petropavldan 40 shaqyrym jerdegi Qaratomar beketine kelippiz. Birazgha deyin eshtene kórmey, jauap bere almay otyrdym: týtin kózimdi jep, jótel dauysymdy jútyp sóiletpedi.  Masalardan qútylu ýshin daladaghy bekette túrghan kazaktar tezek pen ylghal shópti qosyp tútatyp týtindeydi. Beket naghyz byqsyma týtindemege ainalady. Birneshe minuttan keyin týtinge ýirendim, qaranghylyqtyng arjaghynan alasa boyly kazarma men tórt búryshty aiyr mýiizdi bekinispen qorshalghan úzyn atqorany kórdim.

Sibir vedomstvosyna baghynatyn Qazaq dalasynda ornalasqan prikazdardyng aralyqtaryndaghy poshta qatynasy jaqsy úiymdastyrylghan. Kazaktyng beketteri stansa esebinde sanalady, olar bir birinen shabyndyq pen sudyng ynghayyna, dalalyq әskery payymdargha beyimdelip 30-40 shaqyrymda ornalasqan. Árbir beket jenil bekinispen qorshalghan, bekinis biyik emes ýiilgen topyraqtan jasalghan nemese aiyrmýiiz qabyrgha retinde soghylghan; ishinde túratyn kazaktardyng sany 10-nan 20-gha deyin ózgerip túrady. Derbes túrghan búl bekinisterding qorghanys jaraqtarynyng azdyghyna qaramastan әli kýnge deyin búl bekinisterdi qazaqtardyng alghan kezderi bolghan emes.  1839 jyly  Kenesary Qasymov eki myng qolymen Kókshetaudan 35 shaqyrym jerdegi ishinde 18 ghana qorghaushysy bar Han beketine kelgen bolatyn. Sodyrlar esh payda taba almay keyin qaytty. Sibir kazaktarynyng jigittigi men erjýrektigi  qazaqtargha erekshe moralidyq túrghyda әser etkenin maqal siyaqty ýlgi etip aitugha bolar, qazaqtardyng batyrlyghy birjaqty ghana, oq dәri qúsap  lap etedi de joq bolady. Solay desek te, beketterde qyzmet etuding qauiptigi men qiynshylyqtary kóp. Jylqylar búl jaqta jyl boyynyng kópshiliginde tebindep qorektenedi, sondyqtan olardy bekinisterden jyraq jerge aparyp baghugha tura keledi. Eger kazaktar sәl ghana beyqamdyq jasap attarynan kóz jazyp qalsa, barymtashylardyng toptary sol zamatta bir tabyndy aidap ketedi. Jýirik at mingen bir batyr tabynnyng shetine kelip qiqu salsa bitti, tabyn sol zamatta onyng sonynan erip lezde ghayyp bop ketedi. Búrynghy kezderi múnday jaghdaylar jii bolyp túratyn, qazir kazak ofiyserlerining qyraghy kýzetining arqasynda múnday jaghdaylardy estimey kelemiz.

Shól dalada túryp jatqan osy kazaktardyng ómirimen jaqynyraq tanysu meni óte qyzyqtyrghan edi. Dala kýzetining qyzmetine olardy eki jylgha jiberedi, merzimi bitken song stanisasyna oralghan kazaktar basynan keshken qiyndyqtar men qauipti qyzmetten song demalyp jana erlikterge dayyndalady. Qauip degening kazaktyng jigitine týk te emes;  otbasy men aghayynsyz oqshau ómiri saghynyshpen ótken bolar edi. Ásirese, qys kezinde daladaghy ómir birkelki zerigumen ótken bolar edi. Sheksiz tausylmaytyn úlanghayyr qarly aidalada túrghan jalghyz ýi; borandy kýnderi esikten múrnyndy syrtqa shyghara almaysyn, ash qasqyrlardyng úluy, anda-sanda qazynalyq júmysymen jol-jónekey soghyp ketetin ótkinshi jolaushy – mine osy ghana,  ózin ózi eriksiz oqshaulaghan sopydan esh aiyrmashylyghy joq ómir. Búghan qaramastan, keshki mazdaghan ottyng janynda alysta qalghan tughan jerdi, auystyratyn kezekshindi asygha kýtip, qorqordy shegip otyryp, bekettegi qyzyl sózding sheberi әngimeshil dosynyng aitqan qiyal sezimdi sharyqtatatyn ertegilerin tyndau uaqytty qysqartady, úzaq qys әiteuir osylay ótedi.

Qaratomar beketinde qasyma kýzetke tolyq qarulanghan tórt kazak berildi. Olar mingen tarantasymnyng eki jaghynda ayanbay shauyp otyrghandyqtan múnday kýzet jýrisimizdi bayaulatqan joq. Gruziyagha barghandardyng barlyghy  Ekaterinogradtan sәti týsip atqarghan júmysyn, shydamdylyqtyng erekshe ýlgisi dep maqtanady!  Men Petropavldan 140 shaqyrym shyqqan song qatyp úiyqtap qalyppyn. Jer betining kelbetining erekshe ózgerip ketui sonshama tanqaldyrdy. Dala týgelimen qiyal jetpeytin pishindi әrtýrli shoqylargha tolyp ketipti, olardy tabighat jasamaghan,  alpauyt bireuding ghajayypty shygharmashylyghymen jasalghan deuge bolar. Az ghana qiyalyndy qosyp kórsen, olardy әrtýrli hayuannyng nemese Novoresey ólkesinde kóp kezdestiretin albasty pishindi tas mýsin dep qalasyn. Alystan bir birimen jalghasyp jatqan, kishkentay ózenshikting aghysyna úqsaghan, biraq tamasha ózenning jaghasyna say kelmeytin ýzik-ýzik jartastardyng tizbegin kórdim. «Azat» beketine kelgende búl jartastar shyghyp túrghan mýiis siyaqty bolyp, jatqan asa bir januargha úqsaydy. Týbir sózi oiynshyqtan   «assad» dep bastalatyn arabsha arystan degen maghyna beretin beketting atauy oiyma kele berdi. Jalpy aitqanda, daladaghy jer betining búdyrlyghy erekshe sipatta, búl erekshelikti  Ksilanderding «Terrain-Lehre» erekshe maqalasy etip jariyalaugha túrarlyq, әriyne eger ghalym kapitan bir kýnderi Orta jýzding jerine sapar shekken bolsa.

Tanertengi saghat on birge ketken shamada Kókshetaugha jettim, qazaq-týrik sózinde «kógildir tau» degen maghynany bildiredi. Búl mekeme (prikaz) jogharyda aitqanymday, 1824 jyly Qarqaralymen bir mezgilde ashylghan, ekeui de daladaghy ejelgi qonys sanalady. Jiyrma jyldyq ómirinde Kókshetau gýldengen jerge ainaldy, Tobyl guberniyasynyng uezdik qalalarynan kem týspeu ýshin tek shirkeu ghana jetispey túr. Kósheleri tip-tik, ýileri arhiytekturalyq erejelerdi birshama saqtap salynghan, eki-ýsh dýkenderi onsha talghampaz emes ótkinshi jýrginderge qajet etkenderin aparyp beruge dayyn. Kókshetaudyng kórinisi keremet. Biyik tauy birneshe bólek túrghan shoq toghaylarmen әdemi órnektelgen; әjeptәir ýlken kóli bar, odan kóp balyq ústalynady, taghy bir ereksheligi, jan-jaghy mol shabyndyqqa tolyp túr. Kók jiyekting shetinde «Azattaghy» tang qaldyrghan birneshe ghajap týrindegi shoqy tóbeler kókshildenedi. Qonystyng janynda birneshe qazaqtyng kiyiz ýilerin bayqadym. Olardyng qojayyndary jeke júmystarymen Kókshetaugha kelgen, pәter izdep mashaqattanbau ýshin ýilerin ala kelipti.  Dalanyng erkin taza auasyn biraz uaqyt jútsan, bólmelik ómirden jiyirkenesin. Qazaqtar bizding salqyn aualy bólmemizge kirgenning ózinde jaghdayy ketip sudan shygharylghan balyqtay sezinedi.  Bólmelerimizding tóbesine qauippen qaraydy, tóbege salynghan bóreneler qúlap ketetindey kórinedi, kópke deyin osy qauipteri boylarynan kete qoymaydy.

Ataqty Abylay hannyng úrpaqtarynyng biri, Kókshetau okrugining agha súltany Ábilqayyr Ghabbasovpen tanystym. Týr kelbeti óte jaghymdy, pishini týrik-mongholdyqtan góri qavkazdyqqa jaqyn. Manghazdyghy, adammen sóilesu mәnerindegi keybir syrbazdyghy oqyghan osmandyqtyng dәrejesine say. Keshke qaray Kókshetaugha óz júmystarymen kelgen on qazaq maghan kelip ketti. Bәri de kelisti kiyim kiygen, sәnqoy bipaz deuge túrady. Shapandarynyng únatatyn týsteri – qyzyl jәne ashyq-jasyl. Keybir naghyz әsempazdary, dalanyng barystary desek te bolar, ózderin qarapayym sypayylarmyz dep sanaytyndary ala-qúla jibekpen kestelengen shapandar men shalbarlardy kiyedi. Búl kiyimderine bútalar men qústardyng beynesi salynady, әdeyi me, emes pe bilmedim, múnday әsempazdyng ýstindegi beynelerding oghash kórinetini sonshalyq, olargha kýlkisiz qarau mýmkin emes. Qymbatty qonaqtar birinen song biri  qolymdy qysyp, sosyn esh rúqsat súramay-aq edenge otyra ketti. Ángimemiz tilmash arqyly órbidi, biraq onsyz da bәrin týsinip otyrdym, sebebi qazaqtyng tili men birshama biletin kavkazdyq týrik tilimen úqsas. Osy әngimening bir jәiti mening oiymda jaqsy saqtalypty, osyghan qarap qazaqtardyng estetikalyq bilimi jayly týsinik alarsyzdar. Qonaqtarymnyng biri búryn Peterburgte bolghan eken, mine osy kisi әngimesinde astananyng keremettigin, astanadan alghan әserin aitty.  Ondaghy teatr men masqaradtarda, patsha sarayyndaghy balda jәne t.b. jerlerde bolypty. Qalay oilaysyz, Peterburgte oghan nening únaghanyn bilesiz be? Dúrys, eshuaqytta taba almaysyz. Peterburgte ziyaly dep sanalatyn súltangha – qasaphana únapty! Qasaphananyng sәulettiligin aityp otyrghan joq, bilesiz be! Toqtausyz jaghdayda maldy soyyp jatqan kórinisten lәzzat alypty.... Bәri jaqsy, biraq onyng oiynsha, qasaphanada ol kórgen keremetepen eshteneni salystyrugha bolmaydy.

Qazaqtardyng týr kelbetinde onsha minezdik belgiler joq deuge bolady. Onyng negizgi sebebi qazaqtardyng kórshi halyqtarmen tyghyz baylanysynda jatyr. Qazaqtyng súlu qyzdaryn qatal dep qaraugha nemese kórshi halyqtardy jek kóru minezi boylaryna sinip qalghan deuge bolmaydy. Qazaqtyng keybir tәuir kelbetti pishindileri kavkazdyq tatarlargha (olardyng arasynda súlu emester óte siyrek) úqsaydy. Kóp jaghdaylarda bet sýiegining shyghynqy boluy, kózderining qysynqylyghy ýirenbegen kózge únamsyz әser beredi. Sonymen birge eshqanday maghynasy joq әlpetter de kóp kezdesti. Eger qazandyq tatarlardy kórseniz, múnday әlpettiler jayly týsiniginiz qalyptasqan bolar edi. Bet pishini dóngelek; tolghan aiday, qastary әreng seziledi, múryny japsyrylghan, betining týsi egiypet mumiyalarynday qonyr. Qazaqtardyng boylary ortasha, alasadan góri biyikteuleri kóp. Barlyghynyng da dene bitimderi erekshe myqty. Likurg әljuaz tughan balalardy Tayget tauynan laqtyrugha búiyrghan, dalalyq qatal tәrbiyeni osy spartandyq tәrbiyemen salystyrugha bolar. Ashyq aspannyng astynda anasynyng sýtin emgen, besigin qarly boran basyp ólmey aman qalghan qazaqtyng balasy suyq tiiden qoryqpaydy. Biraq aita ketuim kerek, emshek emetin balalardyng ishinde ólim jaghdayy óte jii kezdesedi.

Kókshetaudyng jergilikti biyligi aldaghy  ekspedisiyagha senimdi jolbasshylardy izdeu qamymen jýrdi. Qazaqtar songhy kezderi Kenesarygha qarsy kýresip jýrgen otandastarynyng otryadtaryna jolbasshy bolugha  yqlasty  bolyp jýr. Múnday odaqtastardan keletin payda onsha kóp emes. Erjýrektigi onsha bolmaghandyqtan jәne nashar qarulanghandyghynan olar búl iske onsha paydalanylmaydy, negizinen alghanda sodyrlardan tartyp alynghan malgha qaraydy,  beketterding manynda jýrip  dúshpannyng izderi joq pa dep qarauyldaydy. Áytse de, jolbasshy bolugha  jaraytyn qazaqtar otryadqa qajet-aq: onsyz otryadtyng júmysy tabyssyz. Jalyndaghan jas kezinde dalanyng tórt búryshyn olay da, búlay da kezip, asau basy neshe týrli oqighany bastan keship aman qalghan, basy men denesi tyrtyqqa toly qartayghan barymtashylar jolbastaushylyqqa keletin. Árbir shatqal  ómirindegi erekshe   bastan keshken shytyrmandy oqighany esine týsiredi. Bir shatqaldyng eteginde enbektep  úiyqtap jatqan auylgha jaqyndap adamy kóp pe, az ba, jylqysy men qoyynyng qay jaqta jayylyp jýrgenin andyp jatsa, ekinshi bir jerde úzaq týnde ayaq-qoly baylauly jatqan kezderin eske týsiredi. Tang atqasyn jigitter kelip úryp-soghuy mýmkin, sondyqtan qalay qashyp ketudi oilap jatqan jeri....Bastarynan keshken qauip-qaterler qazaqtardyng mnemonikalyq (qajet nәrselerdi jadynda saqtap qalu) qasiyetin jaqsy jaghynan kórsetedi.  Daladaghy topografiyalyq mayda-shýidelerding ózi osy bir qajymaytyn oqigha izdeushilerding jadynda úmytylmay saqtalyp qalady. Ángimelerin tynday otyryp olardyng daladaghy shoqy men molalar, ózen men kólding qayyrly nemese tereng jerin, ashy nemese túshy qúdyqtardy, әrtýrli mol nemese orta shópti, shópsiz  jayylymdardyng tizimderin qalay jadynda saqtaytyndaryna tang qalasyn. Sharuasyna myghym eng qamqor pomeshikting ózi qaramaghyndaghy birneshe desyatina jerin bile bermeydi,  úlanghayyr dalanyng oi-shúqyryn biletin osy batyrlargha teng kelmes.

Kókshetauda maghan eki jolbasshyny, olargha senim artugha bolady dep úsyndy. Bireui Tólesh degen, jasy jetpis beste, alasa boyly, beti qyrtystanghan, býkireygen shәugim shal, janary sóngen kózderinde eshqanday sezim men oidy bayqamadym. Birinshi kórgenimde atqa minip jýre alatyndyghyna senbedim. Baratyn jer jayly birneshe súraq qoyyp edim, qausaghan shalym ózgerip sala berdi. Ýstinen otyz jyldy laqtyryp tastaghanday, tilmәsh shaldyng tez sóilegen bylshyldaryn maghan ilesip audarugha ýlgire almady. Ángimening jәy órbigenine kónili tolmaghan shydamsyz shal stoldan bordy alyp men súraghan ónirding kartasyn edenge sala bastady. Atyn maqtap, satugha saudalap otyrghan eti tiri  úshqalaq syghangha úqsap ketti ol. Biraq, Tólesh әngimesinde ózi aitqanday qarttyqtyng auyrtpalyghyn kóterip jýr eken. Úiqysy qashatyn bolypty, úiyqtay almaydy, jas jigittermen úzaq jolgha shyqqanda  serikterimen jii úrysyp qalady eken, sebebi olargha úiqy bermeydi. Oghan qosa, nashar kóretin bolypty, eki shaqyrymnan jylqynyng týsin әreng ajyratamyn deydi. Tólesh birneshe ret Kenesarynyng qolyna týsip әr joly Kenesary onyng jonynan taspa tilip óltirmekshi bolghan eken, biraq ailaker shal, tútqyn kezinde ólermen haldegi shalgha ainalyp jendetter ózi óleyin dep túrghan appaq saqaldy shaldy óltiruge qoldary batpapty. Tólesh te jәy adam emes qoy, olargha oilanugha kóp uaqyt ta bere bermeydi, sәl ghana qәtesin mýlt jibermey paydalanyp qashyp ketedi, jәy qashyp ketpeydi, tabyndaghy eng jaqsy atyn minip qashady eken.

Ekinshi jolbasshynyng aty Atyghay, Aqmola súltany Qonyrqúlja (sirә, Qonyrqoja bolsa kerek, S.J.) Qúdaymendinning tólengiti. Atyghay – orta jastaghy kelisti pishindi, bet pishinderi әdemi adam eken, týrine qarap shalymdy, zerek ekenin angharugha bolady. Ol jayly bir anekdotty aityp bereyin. Qarqaralynyng súltany Túrsyn Shynghysov kópten beri búzyqtyqtary ýshin Atyghaygha tisin qayrap talay jyldan beri toqtausyz jolyn tosyp jýredi eken. Talay ret bolghan sәtsizdikterden keyin aqyr sonynda bir kýni ústap alypty. Týngi qamaugha myqtap baylaghany sonshalyq, qozghala da almapty. Kýzetke qoyylghan qazaqtar әdettegishe týnge deyin ghana úiyqtamay, sosyn úiqygha ketedi. Jerde jatqan Atyghaydan eki qadym jerde  ot janyp jelmen soqqan ottyng shoghy Atyghaygha soghyp túrady. Bir sәtte  bir tal shoq Atyghaydy esirkep qolyn baylaghan jipke týsipti; jip tútanyp byqsy bastaydy, quanghan tútqyn bar kýshimen ony ýrley bastaydy. Birneshe minuttan song jipting biri  jartylay kýiip ýzilgen song bar kýshin salyp jipti ýzip jiberedi. Endi qoly birshama bosap, otqa enbektep baryp denesin shyrmaghan jipti adam shydamaytyn otqa denesin tósep jipterdi kýidiredi. Biruaqytta bosanady.  Endi auyldyng adamdary oyanghansha tezirek qashyp ketui kerek. Biraq, Atyghay onday adam emes. Túrsynnyng kegin qaynatyp  mazaqtap ketpek bolady. Kýndiz ol súltannyng әielderining birin bayqap, әielding oghan jarq etken kózin toqtatyp múnly janarymen súqtanyp qaraghanyn bayqaghan edi. Atyghay әiel jatqan kiyiz ýige bet alady. Sezimtal kelinshekke ózining kelu sebebin Atyghaydyng qalay týsindirgenin bilmeymin, biraq kelinshek graf Nulindi qatal qarsy alghan Nataliya Pavlovnaday bolmapty. Tang aldynda súltannyng әielimen qoshtasyp ýiding janynda jayylyp jýrgen jylqydan eki tәuir atty jetektep birine mingen Atyghay kelesi ýide basqa әielimen jatqan súltandy oyatyp aman-saulyq tilep qoshtasyp shauyp ketedi. Tang qalyp kózin ashqan súltannyng ashu-yzasynyng qalay qaynaghanyn kórseniz!  Býkil auyldy oyatady, barlyq tólengitterin qughyngha jiberedi. Odan ne payda, Atyghay aman-esen ýiine jetip súltannan alyp kelgen attaryn maqtap auzynan tastamaydy desedi. Súltannyng auylynda bireu ony qatty saghynyp jýrse kerek, sirә búl auyldyng ósek-ayany bolar.

Kókshetaudan Atbasargha deyingi jol birkelki, esh ózgermeydi. Sudyn, shabyndyq shópting molshylyghy búl kenistikti adamdarmen toltyrugha mýmkindik beredi. Atbasar beketining basqa beketterden biraz aiyrmashylyghy bar; múnda otbasymen kazak ofiyseri túrady. Beketting janynda birneshe baghanalynyng kiyiz ýileri tigilgen. Olargha beketting kazaktarynyng qanatynyng astynda әrtýrli jyrtqyshtardyng shabuylynan qorghanu únapty. Búl baghanalylyqtar kóshpeli ómirden týgeldey bas tartqan. Ýy soghyp almasa da, birneshe jyl boyy tigilgen kiyiz ýileri bir ornynda qozghalmay túr. Atbasardan keyin jol taghy da Esilding jaghasyna shyghady.

Dalalyq jerge sayahatym meni mezi qyla  bastady. 500 shaqyrymday jýrdim, este qalatynday eshtene kórgenim joq. Poshtanyng jolymen jýruding Reseyding ýlken joldarymen jýruden esh aiyrmasy joq. Qasymdaghy kazaktardyng konvoyy jәne tep-tegis shóldi qúlazyghan dalamen kele jatqanyng ghana bir guberniyalyq qaladan ekinshi qalagha kele jatqanyna úqsamaydy.

Jarqayyn-Aghash bekinisinde sayahat jasau әdisim tipti ózgerdi. Endi әri qaray beketter joq, Úlytau taularyna baru ýshin, (barlyq otryad sol jerge jinalghan), azyq-týlik kóligin ertip kele jatqan 50 kazaktan túratyn partiyany alyp algha jýrip kettim. Jarqayyn-Aghashtan keyin orystyng basqaruynyng syrttay eshbir әseri bayqalmaytyn naghyz dala bastalady..

(Jalghasy bar)

Orys tilinen audarghan – Saghat Jýsip

Abai.kz

 

9 pikir