(Ángime)

Balagha at qongha kelgende qazaqtan ótken «nahal» eshkim joq. Olar dýniyejýzilik esimderding qojasynday onyng tóbesine shyghyp otyryp alady da, «mynau ananyki eken, mynau mynanyki eken» dep bas qatyryp jatpay, qaysysy auzyna týsse sonysyn alyp balasyna japsyra salady. Ol esim jaqsy ma, jaman ba, qazaq topyraghyna ýilese me, ýilespey me, ýilese qalghan kýnde dәl sonyng balasyna kelise me, kelispey me – onymen isi de bolmaydy. Tipti, sol ózi qúrmettep otyrghan adam kim bolghan, ne istegen, últy qaysy, qazaqqa onyng qatysy bolyp pa edi, bolmap pa edi, ony da oilap bas qatyryp jatpaydy. At pa – at, sonday bireu boldy ma – boldy, bola ma – bolady, basqasynyng oghan keregi shamaly. Tipti, әlgi adam býkil ómirin qazaqqa qarsy júmsap jýrip saryp etse de ol onyng atyn balasyna qongdan tayynbaydy. Eger on million qazaqty aralap shygha alsanyz dýniyejýzindegi barlyq últtar men taypalardyng attaryn týp-týgel kezdestire alatynynyzgha kәmil senemin.

Qazaqtar ýshin dýniyejýzilik esimderdi emin-erkin iyemdenu HH ghasyrdyng 30-60 jyldary aralyghynda erekshe damydy. Amerikanyng alghashqy preziydentinen bastap Qaraspandaghy bazarkom Oqapqa deyingi attar Qazaqstanda tyng jerlerdi iygeru nauqanynday keng auqymda emin-erkin iygerildi. Dýniyejýzilik esimderdi iyemdenu nauqany barlyq ýlken janalyqtar sekildi әr jerde әrtýrli jýrdi de, keybir alys týpkirlerge tym kesh jetip, kesh ayaqtaldy. Sol kezdegi sayasy oqighalardyng tiri kórsetkishindey Oktyabri, Sosial, Avrora, Potemkiyn, Reva, Lusiya, Kommuna, Stahan, Chapay, Shors, Roman, Rollan, Maksiym, Marks, Engelis esimdi balalar kóshe-kóshelerde qúlynday shauyp jýrdi. Tipti, býtin bir memleketter men astanalardyng atyna ie bop qalghan qara domalaq balalar da az kezdespeydi.

Býkil respublika sheteldik attargha birshama toyattap, basyn astaudan kóterip, kýiis qayyryp túrghan shaqta «Jiydeli» kolhozyna búl nauqan endi ghana jetip edi. Jalpy, búl auylgha janalyq bitken júrttyng eng sonynan jetetin әdeti, tipti, sovet ýkimeti de Syrdan keship ótip, Allanyng uysyndaghy alys auyldy tabamyn degenshe de eki jyl jýrgen. Sovet ýkimeti degendi búl auyl kenetten estidi. Bes qanat qara ýiding aldynda qatpa qara kempir jaybaraqat jabaghy jazyp otyrghan, eki atty jerden shyqqanday taban asty sau ete qaldy. Sau ete qaldy da al kep búnyng aty-jónin, әkesining atyn, qaydan shyqqanyn, kimnen tughanyn, kimmen túratynyn, sayasy kózqarasyn, bala-shaghasyn týp-týgel súrap shyqty. Súrap bolghan son: «endi siz sovet adamy bolasyz» dedi de, attaryna otyryp basqa ýilerge ketti. Qara kempir týkke týsinbey qaldy. Feodalizm kezinde týtken jýnin sosializm kezinde de jalghastyryp, qannen-qapersiz otyra berdi. Býtin bir dәuirden býtin bir dәuirge jýn týtip otyryp-aq attap ketkenin ol oilaghan da joq. Ertesine de oilamady, óitkeni oilanatynday eshtene de ózgermedi: sol auyl, sol adamdar, sol ýi, sol jýn, sol tirshilik, sol kýlki, sol mún.

Tek bir jarym aidan song ghana bir qarasha ýy qyzyl otau dep atalyp, mandayshasynda: «Jolsy bilar jasyn kedler» degen eshkimge týsiniksiz bir jazu men oryssha boqtay alatyn «kózi ashyq» múrtty qazaq payda boldy. Álgi qyzyl polatnayda qanday sóz jazuly túrghanyn ol ýsh kýnnen song keshke qaray on shaqty qiqy-jiqy adamdy jinap alyp týsindirip berdi. Sóitse, ol úran eken. Úran bolghanda da kisining zәre imanyn úshyratyn úran bop shyqty. «Joyylsyn baylar, jasasyn kedeyler!» Mine, gәp qayda! Al búlar osynday ýzildi-kesildi sayasy úrannyng astynda ýsh kýn boyy (!) mamyrajay ómir sýrip kelgen!

Júrt júmylyp iske kiristi de ketti.

Alty kýnning ishinde bay joyylyp, kedeyler ghana qaldy.

Kelesi aida úrannyng «Jolsy bilar» degen jartysy óshirilip, «jasyn kedler» degen ekinshi jartysy ghana qaldy.

Sóitip, búl ónirde jana ómir – kedeyler ómiri bastaldy.

Sol qatpa qara kempirding býgingi úrpaghy Ábdәshim qazir osy auylda padashy. Onyng on bir balasy bar, beseui qyz, altauy úl. Sonyng altynshy úly, yaghni, úldan kenjesi tughanda býkil auyl bop onyng atyn bir auyzdan Bonapart qoydy. Bayaghy osy auylda alghash payda bolghan oryssha boqtay alatyn múrtty qazaqtyng býgingi úrpaghy búl balany osylay atasa óte dúrys bolady dep sheshti. Bonaparttyng kim ekenin bilinkiremey bir top qiqy-jiqy qazaq daghdaryp qaldy. «Bonapart – fransuz degen elding patshasy. Olardyng kýshti әskeri bolghan, búl sonyng komandiyri,– dep dәleldedi ol oiyn. –Nemene, balang Bonaparttay bolsa taqiyana tarlyq qyla ma?»

Balanyng әkesi Ábdәshim:

–Tarlyq qylmaydy ghoy, – dep kýmiljidi. – Biraq, tym shetel eken. Osy ózimizding sovet mәmlәkәtinen sol siyaqty eshkim joq pa?

–Bar, – dedi osy auylgha alghash oryssha boqtaudy ýiretken qazaqtyng túqymy. – Kotovsky bar, Shors bar, Chapay bar. Biraq olardyng bәri qoyylyp jýr. Biz eshkimde joq janasyn alayyq. Óskesin balang da bәrimizge riza bop jýrsin.

–Tym shetel eken-au…

–Nesi bar shetel bolsa! Últtyq tar shenberde qalmay kenirek, biyigirek oilau kerek. Olar da bizding attarymyzdy alyp jatyr ghoy.

–Qanday attardy?

–Býkil әmirika men nemis elin alyp qarandarshy, Konrad degen familiyadan ayaq alyp jýre almaysyn.

–Konrad?

–IYә, Konrad! Ol kәdimgi siz ben bizding ruymyz!

–Qonyrat pa?

–Endi qalay? Qonyrat! Qiyadaghy bir elder bizdi syilap, ruymyzdy familiya qylyp alyp jatqanda bizding tomagha túiyq jatqanymyz úyat emes pe? Olar da el, olar da mәmlәkәt. Bonapart ta bir elding azamaty. Esite qalsa úrpaghy quanar, estimese әruaghy razy bolar.

Múrtty qazaqtyng býgingi úrpaghy logikalyq jaghynan júrtty jenip ketti de, Ábdәshimning balasy Bonapart dep ataldy.

Toy toylandy, azan shaqyryldy, at qoyylyp, resmy bekip ketti.

Ábdәshimning sol kenje úly ýilenetin bopty degen habar shyqqan kezde shaghyn auyldyng jigitteri bir dýrligip qaldy. Dýrlikkende, ýilengen adamdy kórmey jýrgendikten nemese Bonaparttyng jigit bolghanyna keremet quanghandyqtan emes, prosto toydyng araqsyz ótpeytinin oilap quanysty.

Jaushy jiberu, qúda bolu, betke ún jaghysu, qyzgha belgi salu t.s.s. tolyp jatqan joralghylar artta qalyp, toy kýni belgilendi. Erigip jýrgen eshkim joq, júrttyng bәrining sharuasy bar, sondyqtan toy bolatyn kýndi júrtqa kýni búryn habarlau qajet boldy.

Sóitip, attay bir aidan song Bonapart kelinshegin alyp kelu kerek bop sheshildi.

Toygha attay bir ay qalghanda, keshke qaray Ábdәshimning ýii kenet abyr-sabyr boldy da qaldy. Áyelder sybyrlay sóilesip, auladan balalar alastalyp, itter úyasyna quyp tyghyldy.

Ayryqsha kýtpegen oqigha kezinde jinalatyn auyldyng bes-alty shal-shauqany men kózqaraqty tórt-bes erkegi Ábdәshimning týpki ýiine kirip alyp, úzaq kenesti.

–Qyrsyq! – dedi әlden song orta jastaghy Dórjan ashyq túrghan terezeden jartylay shegilgen papirosyn shiyra laqtyryp.

–Tughannan qyrsyq edi, әli qyrsyghyp keledi.

–Masqara! –dedi qәlpe shal kózin júmyp.

–Endi el-júrtqa ne deymiz! – dedi Dórjan terisine syimay. Dórjan – búlargha eki atadan baryp qosylatyn aghayyn, yaghny Bonaparttyng nemere aghasy bop keledi. Jas jaghynan alghanda ol Ábdәshimnen bes jas kishi, biraq, әkesi Ábdәshimning әkesinen ýlken, sondyqtan ol búlardan ózin biyik ústaugha, aqyl-kenes beruge, kerek jerinde dauys kóteruge, tipti, azamattyq pravo jaghynan tómen túrghan búlardyng keybir shekten shyghynqyrap bara jatqan tentekterine auyq-auyq qol júmsap qonyna, tipti, sheshelerinen boqtaugha da qaqysy bar.

–Qúddanyng qúdireti!…–dedi Rәt aqsaqal ózimen-ózi aqyldasqanday aspangha qarap.

Jerge jayylghan keng dastarqan tóniregindegi adamdar taghy ýnsiz qaldy. Auyr oidan bәrining enseleri týsip, aldaryna qoyghan kesedegi shaylarynyng әldeqashan suyp qalghanyna eshqaysysy da mәn bergen joq.

«Tótenshe komissiya» Ábdәshimning ýiinde erekshe oqighany talqylap jatqan shaqta býkil auyl kolhozdyng basqarma mýshelerinen bastap mektepting pedsovetine deyin dýrligip, sol jaqtan keletin habargha qúlaq týrumen boldy. Auyldy ayaghynan tik qoyyp, qúlaq bitkendi qalqaytyp ketken ne edi sonshalyqty?

Mәsele…

Qysqasyn aitqanda, bir aidan keyin kelinshek әkeletin bop otyrghan Bonapart sýndetke otyrghyzylmaghan bop shyqty.

Búl kýtpegen oqigha edi. Onyng әseri tóbeden jay týskennen bir de bir kem bolghan joq.

–Qap!–dep taghy bir kýrsindi Dórjan ishin órtep bara jatqan kýiikke shyday almay. –Qap! Aynaldyrghan alty balagha jóndep qaray almay!.. Áy, adam alty bala emes, aldyndaghy alty jýz qoydyng da qaysysy qalay ekenin bilip jýredi ghoy. Nemene, altynshy balana kelgende albasty basyp qaldy ma bәrindi!..

–Endi… tirlik, tirlik dep jýrip… Qalay úmytyp ketkenbiz… basym jetpeydi, –dep kýmiljidi Ábdәshim.

–Tirshilik bәrimizde de bar. Osy otyrghandardyng bireui bos emes, – dep Dórjan otyrghandardy qolymen sypyra kórsetip shyqty.

–Al, myna aqsaqaldyng toghyz úl, on alty nemeresi bar. Sharuasy senen de kóp. Biraq ol birde-bir balasyn úmytyp sen sekildi masqara bolghan joq. Solay ma, aqsaqal?

–Qúday betin aulaq qylsyn,– dep shal saqalyn ashulana sipady.

–Al, sen úmyttyn… balalar úmytty, ana qatynyng qayda qarap jýr?

–Ol da… Júmys… bala kóp… Masqara bop.

–Masqara! Masqaranyng kókesi әli alda!– dedi búlargha úrysugha da, key sәtte qol júmsaugha da moralidyq pravosy bar Dórjan. –Búl habar erteng qúdalardyng qúlaghyna shalynsyn, masqaranyng kókesin sonda kóremiz.

Búlardyng ashu-yzasy qansha qatty bolghanymen osy kezge sheyin óz ishterinde edi, Dórjan kep qazannyng qaqpaghyn ashyp qalghanda onyng túnshyqqan buy aspangha atylyp, shudasy әp-sәtting arasynda búlargha әlәzir syn kózben qarap otyrghan qúdalar auylyna qaray shúbatylyp jýre berdi. Onsyz da tyghyryqtan jol tappay amaly qúryp otyrghan dastarqan basyndaghylar mynaday kelensiz әngimening qúdalar auylyna jetpey tynbaytynyn oilaghanda әrqaysysy otyrghan-otyrghan ornynda qara jerge kirip kete jazdady.

–Al, endi ne amal bar? –dedi Dórjan otyrghandargha týgel qarap shyqqan song «bәlening bәri sende» degendi tanytyp Ábdәshimge qadala qarap: – Ne aitasyn?

–Ne aitushy em… Masqara boldyq. Bir albasty basypty…

Óli tynyshtyq qayta ornady. Ol tym úzaqqa sozylyp, enseni ezip bara jatyr edi, kenet Masaqbaydyng ýni estildi.

–Osy uaqqa sheyin týk sezbey kelip-kelip, dәl býgin qalay bile qoydyndar?–dedi ol júrttyng bәrin kinәlaghan dauyspen

–Neni?–dedi óz qiyalymen ózi bop otyrghan Ábdәshim, әuelgide týkke týsinbey.

–Neni bolushy edi, әlgini de! Balannyng bәlesin aitam! Jýrip-jýrip kep dәl әiel alatyn kezde!.. – Ol myrs etip teris ainaldy. –Aqyry úmytqan ekensinder, sol boyy úmytyp jýre bermedinder me? Endi kep taban asty eldi dýrliktirip. Solay-aq jýre berse… balalarynyng auzy qisyq bolady dep pe edinder. Otyr ghoy anau temirjoldyng ar jaghynda bir qora orys. Dau da joq, damay da joq, balalarynyng bәri balapanday sýp-sýikimdi. Al, qyzdary qanday súlu, ýrip auyzgha…

–Áy, Masaqbay, ne ottap otyrsyn!– dep Dórjan onyng sózin bólip jiberdi. –Kimning súlu, kimning albasty ekenin senen bireu súrady ma?

–Endi… súramasa aitpau kerek pe?

–Al, qúdalargha ne deymiz? Sony oilasayyq ta.

–E, olargha ne deu kerek? Eshtene demeymiz. Olardyn… bizding ishki sharuamyzda nesi bar? Tekseredi deysing be?

Ol suyp qalghan shayyn úrttaghany sol edi, oiyna qaydaghy bir bәleler týsip pysqyryp kep jiberdi. Býrkilgen shay jambastap jatqan Dórjan men eng ýlken aqsaqal Rәtting betin judy da ketti. Áldene degeli auzyn asha bergen Dórjan men auyl basyna tughan mynaday auyr jaghdaydan jol tabu ýshin damylsyz saqalyn salalap otyrghan Rәt sugha týsken mysyqtay pysqyrynyp, taban asty ózderimen ózderi әlek boldy da ketti. Rәt aqsaqal júqa shapannyng ishki qaltasynan sharshysyn alyp, kózin tars júmghan boyy bet-auzyn sýrte bastap edi, ýy iyesi Ábdәshim esik jaqqa qarap órt shyqqanday aighay saldy.

–Su, su әkelinder! Tez!

Kýni boyy tek osy jarlyqty ghana andyp esik aldynda tapjylmay otyrghanday qaghylez qara bala jez shylapshyn men jez qúmandy alyp ýige jalandap kirip keldi. Onyng shapshang qimyl-әreketi men jarq-júrq etken kóz janaryna qarap, qolgha su qúi ýshin emes, bireu-mireuding kesilgen basyn alyp ketu ýshin kelgen eken dep oilap qalugha bolar edi. Tym bolmasa aiybymdy osymen juayyn degendey Masaqbay da jalandap túrghan balany Rәt pen Ábdәshimge qaray jalma-jan iytere qoydy.

Betine shay býrkilgen ekeui kezek-kezek shayynyp aldy.

–Haramy tirlik! –dedi Rәt aqsaqal betin oramalmen sýrtip jatyp. –Búl kәpirding auzynan shashyraghan shaydan haram sudyng iyisi shyghady dýr!..

–Bә-ss-se! – dep Dórjan Masaqbaygha yzbarlana qarady. – Neghyp búl taban asty lepire qaldy desem, bir bәlening doghy bar eken ghoy. Tang atpay qaydan iship jýrsing ei, a?

Masaqbay tas kereng adamsha melshiyip otyra berdi.

–Áy, aitsanshy, tang atpay qaydan iship jýrsin? Býkil auylda bir tamshy araq joq edi ghoy.

Ol júmghan auzyn ashpady.

–Vot partizan! – dedi Dórjan yzalanyp. –Qaydan taptyndar deymin! –IYә, qaydan ishtin? –dep Ábdәshim de súraqqa aralasty. –Týsip pe? – Ol iyegimen dýken jaqty megzedi.

Masaqbay basyn bolar-bolmas iyzedi de:

–Jana ghana, –dedi kýbirlep.

Rәt aqsaqaldan basqa erkekterding bәrinde belgisiz bir shydamsyzdyq payda bop qozghalaqtay bastady.

–Sózbúidagha sala bermey tez shesheyik –dedi Dórjan әlgi habardan song kenet júrtty asyqtyryp. –Kóp ezip otyratyn ne bar, kessek keseyik, kespesek osy boyy jýre bersin.

Sóitip, auyldaghy «tótenshe komissiyanyn» sheshimi boyynsha Bonapart sýndetke otyrghyzylatyn boldy. Ol kóp úzamauy tiyis, býgin, lajy bolsa júmystan shaqyryp kelip týske sheyin-aq tyndyryp tastau kerek dep sheshildi. Múnday asyghystyq biylghy jylghy aua rayynyng asa qolaysyz bop, kýnning tym ysyp túrghanyna baylanysty edi… «Tótenshe komissiya» mýsheleri osynday aptap kezining ózinde de kesilgen denening ary ketse on bir, on eki kýnde jazylatynyn, tym bolmady degende Bonaparttyng basqasyn bylay qoyghanda jolgha jýruge jarap qalatynyn anyq eseptep alyp, asyghys bata jasady.

Rәt aqsaqal óz sheshimining lәzzatyna shomyp onasha ýide shay ishuge qaldy da, orta jastaghylar Masaqbaydy algha sap kolhoz dýkenine qaray shúghyl attandy.

Esik aldynda túrghan ýsh ayaqty eki motosiklding bireui óristen mal alyp keluge, ekinshisi Bonapartty әkeluge ketti.

Aula ishindegi balalar jatatyn jazdyq kiyiz ýy týgel bosatylyp Bonapartqa berildi.

Arada eki saghattay uaqyt ótkende operasiya bastalyp ketti: kiyiz ýiding ishinde Rәt aqsaqal Bonapartty sýndetke otyrghyzyp, bastyrma astynda Masaqbay men Dórjan qara qoshqardyng terisin sypyryp jatty.

Bonapart, әriyne, bos jýrgen adam emes, ol da ózgeler sekildi kommunizmning materialdyq-tehnikalyq bazasyn jasaugha belsene atsalysyp, bólimshening sheberhanasynda motoristing kómekshisi qyzmetin atqaryp jýrgen. Bir emes eki kýn qatarynan júmysqa kelmegen song sheberhana mengerushisi Ispanәli men motorshy Vietnambek ýshinshi kýni keshke qaray Ábdәshimning ýiine keldi. Ekeui aulagha kirgeni sol eken Ábdәshim olardy kýni boyy andyp túrghanday qaqpa aldynan qaghyp alyp, ai-shaygha qaramay týpki ýige kirgizip jiberdi.

Tórde dastarqan jaily túr eken. Dastarqan ýstinde ashylmaghan eki bótelke «pshenichnaya» men gruzin koniyagin kórip, júmys babymen kelgen ekeuining resmy jýzindegi sústylyq taban asty súiylyp sala berdi.

–Jata bersin, – dedi týn jarym aua ayaghyn shalys basqan Ispanәli auladan shyghyp bara jatyp.

–Ábden jazylghansha jatsyn, –dedi Vietnambek Bonaparttyng halin óz kózimen kórip túryp. –Eseygen kezde… búl degen… qiyn bolady. Niyshevo! – Ol kózi balpiyp jatqan Bonaparttyng shashyn úipalap qoydy. –Menin… әielimning aghasy… ýi… ýilengen song baryp netilgen… oghan qaraghanda sen… sen qayda-a… endi ýilengeli ghana jatsyn…

Ertesine dәriger Oskar (Asqar) keldi. Ol da әielimen tang ata ketti.

–Jata bersin, –dedi ol da. –Qansha uaqytqa bolsa da, bulleteni dayyn, maghan dese eki ay jatsyn!

–Bireu-mireu tekserip kele qalsa auruhanadan býgin әkeldik denizder, – dep әieli de olargha aqyl-kenes berdi.

Sonan song partorg, agronom, bas injener keldi.

Sonan song kolhoz bastyghy keldi.

Ábdәshim men әieli qonaq kýtuden әbden qajyp, jighan-tergen qarajatyn toygha deyin-aq bitiruge ainaldy.

Kelgen qonaqtardyng bәrine ortaq bir-aq nәrse aityldy, ol – búl oqighany jan adamgha aitpau.

Bәri de uәde berdi.

Bonapart bir jeti jatty – jazylmady, eki jeti jatty – jazylmady. Ábdәshimning ýi-ishi әbirjy bastady. Dórjan bolsa qúdaydyng qútty kýni júmystan kele salyp Bonapart jatqan qarasha ýige kiredi de:

–Qalaysyn? – deydi. Ol ýndemeydi, nemere aghasyna qarap esi auysqan adamday balpiyp jatady da alady. Ertesine taghy kelip.

–Qalay?– dedi.

Ol iyghyn qozghady.

–Qalaysyng ei? – dedi eki kýnnen son. Ýshinshi kýni:

–Qalaysyng ei, itting balasy? – dedi ashulanyp. – Nege jazylmaydy o bәlen!

–Qaydan bileyin…

–Sen bilmegende kim biledi, aidalada jýrgen men bilem be?

–Endi qayt deysin. Oinap jatqan joqpyn ghoy.

–Sen bәle júmystan qashyp әdeyi jatqan shygharsyn. Ary ketkende on kýnde jazylyp ketetin nәrse edi ghoy.

–Senbey túrsyng ba?

–Áriyne. Dayyn tamaq, saluly tósek. Ei, mynauyng ne?–Dórjan onyng jastyghynyng astynan auzy qyltiyp túrghan bótelkeni suyryp aldy.

–Qaynaghan su ghoy… – dedi Bonapart kýmiljip.

–Qaydaghy qaynaghan su? Onyng saghan ne keregi bar?

Bonapart ne derin bilmey kýmiljip qaldy. Dórjan da qazymyr bәle eken, bótelkening tyghynyn ashyp iyiskep kórdi. Múrnyna senbegendey tiline bir-eki tamyzdy. Endi onyng shyn araq ekenine kózin jetkizip almaq bolghanday jútyp aldy da:

–Araq qoy mynauyn, –dedi oghan zekip. –Múnyng ne?

–Jigitter tez jazylasyng degen son…

Dórjan oilanyp otyrdy da, bótelkeden taghy da eki ret jútty. Zootehnikpen tangha sheyin ishken Dórjannyng araqsindi denesi әlgi ýsh-tórt jútymnan son-aq boyy qyzyp shygha keldi.

–Ey, sening myna jatysyng jatys emes, – dedi oghan tóne sóilep. –Aytshy, ne oilap jatsyn? Bir aidan son… toyys, on tórt kýnnen song qalyndyghyndy alyp keluge barasyn… Al sening myna gәupek basyna týk te kirip-shyghatyn emes.

–Endi ne deysing maghan. Ózdering ghoy…

–Onbaghan, jatyp isher. Ei, bayaghyda ózimiz, – ol taghy úrttap aldy, – ýsh-aq kýnde túryp ketkenbiz, bilding be?

–Ol bayaghyda. Qazir basqa zaman.

–Myna misyzdyng aityp jatqanyn qarashy ei, nemene, zaman ózgerdi dep adamnyng jaratylysy da ózgeredi dep pe en? Tering jaman! Terisining jamandyghy naghashylaryna tartyp tuar ma bú bәlenin.

–«Jigitting jaqsylyghy naghashydan» degen.

–Jat tynysh, uәj aitady taghy da. Ne betinmen maqaldatyp jatsyn.

–Endi mening ne kinәm bar?

–Ákeng de onbaghan, sen de onbaghansyn! – Dórjan kýiikke shyday almay araqtan moldau-moldau eki jútty da, ony qaytadan jerge qoydyng keregi bolmas degendey bótelkeni qolynan shygharmaghan boyy әnkildey sóilep ketti. –Bәring onbaghansyndar! Jýrip-jýrip kep ýilenuge bir ay qalghanda oilauyn! Boldy, ýndeme! –Ol әldene degeli kele jatqan! Bonaparttyng auzyn ashtyrmady. – Erteng taghy kelem. Tyryssayshy. Jazylam degen niyet joq qoy ózinde. –Ol araqtyng qalghanyn qaghyp saldy da, bótelkeni eshkim kórmesin dep omyrau qaltasyna salyp qoydy.

–Ishinnen qúdaygha siyn! Bonapart! Sadagha ket sen Bonaparttan.

Ol kenet qarqylday kýldi. – Bonaparttarynyng «Jiydeli» kolhozynda qanday halde jatqanyn fransuz beysharalar estise qalay bolar eken,ә! Estigenimen qoymay kelip kórse!.. Ah-ha-ha! Bonapartqa da sol kerek!

Ol esikke jete berip keri búryldy da:

–Ishpe araqty! Seni qúrtyp jatqan sol! – dedi de tәltirektey basyp shyghyp ketti.

Bonaparttyng jayy aghayyn-tuysty shynymen әbigerge týsirdi. Qalyndyqqa barugha on kýn qalghanda auyldaghy bayaghy «tótenshe komissiya» Ábdәshimning ýiine sәskege juyq taghy jinaldy.

«Komissiyanyn» sheshimi boyynsha Bonapart moldagha qaraldy, keshkilik aq tauyqpen alastaldy, qara qoy soyylyp eti júrtqa taratyldy, әuliyening basyna týnetildi, ýy syrtynan myltyq atyldy. Bәri zaya ketti. Aghayyn-tuystyng amaly tausylyp, endi ne isterlerin bilmey saldary sugha ketip otyrghanda ýige Masaqbay kirip keldi.

–Bir saghattan song ortalyq televiziyadan Kashpirovskiyding seansy beriledi. Ol degen naghyz әuliye. Qyryq jyl jatqan saldy ornynan túrghyzyp, tazdargha shash shygharyp jatyr. Televizordy Bonapart jatqan ýige shygharayyq.

–Onda rozetka joq –dedi Ábdәshimning barlyq jaghdaydan jaqsy habardar kenje qyzy taq etip.

–Joq bolsa o bәleni sýiemeldep televizor túrghan bólmege әkelu kerek.

Dәl solay etildi… Seans bastalugha on minut qalghanda Dórjan men Masaqbay Bonapartty televizor aldyna әkep jatqyzdy da, osy seansty bayaghydan kórmek bop jýrgen bala-shagha men qyz-qyrqyn, kempir-keshek týgel kórshi ýige kóshirildi.

Seans bastaldy. Kashpirovskiy әser etti me, әlde ózderine ghana belgili bir kýiding әldiyinen be, әlden song Masaqbay men Dórjan qalghyp-mýlguge kiristi. Seans siqyryna engen adam әdette arnayy búiryq alghansha oyanbau kerek edi, biraq, búl ekeui auyq-auyq selt etip, Kashpirovskiyge bir, kózi balpiyp jatqan Bonapartqa eki qarap qoyyp, ara-arasynda sóilep otyrdy.

–Qalay? –dedi Dórjan bir oyanyp ketken kezinde nemere inisine qarap.

Bonapart ýndemedi.

–Áseri bar ma? – dedi Masaqbay jaqsy jauap alugha zaryqqan ýnmen.

Ol taghy ýndemedi.

Kashpirovskiy sózin jalghastyrdy: «Men aurulardyng atyn atamaymyn. Mening sózderimdegi belgisiz qúdiret auru ataulynyng bәrin ózi tauyp jatady. Adam organizminde biz bilmeytin tylsym quat bar. Men soghan senemin. Ol kýshti biz eshqashan anyq aita almaymyz. Mening sózderimnen keyin sizderding boylarynyzdaghy sol ghajayyp quat oyanady. Oyanady da tәndegi kesel ataulymen ózi kýresedi. Seans kezinde sizder eshtene oilamanyzdar, boydaghy kesel jayly úmytyp ketuinizge de bolady. Sonda da seans qúdireti aurudy ózi izdep tabady. Men jayly ne oilasanyzdar da erikterinizde. Men ony kónilime almaymyn. Óitkeni men sizderge jaqsylyq qana tileymin…»

–Sen nege úiyqtamaysyng ei, – dedi Dórjan taghy bir selt ete týskende inisine keyip.

–Túmshalap jauyp apsyn, ashyp otyr, ashyp otyrshy, – dedi Masaqbay Bonaparttyng ýstindegi júqa kórpeni tómen ysyryp. –Úyalma. Erkekter ghana otyrmyz ghoy. Vo, osylay…

Ol Bonapartty jalanashtap qoydy.

«Seans kezinde sizder óz tirlikterinizben ainalysa berinizder. Ýige kórshileriniz kelse, nemese otta túrghan shәinek qaynap ketse, bala jylasa – televizor, aldynan túryp kete beruge bolady. Seans qúdireti bәribir sizdi izdep tabady. Endi oyana bastanyzdar. Komanda beremin. Ongha sheyin sanaymyn. Bir. Eki. Ýsh. Sizderding úiqy qúshaghyna enip, belgisiz bir qúdiretting әserinde otyrghandarynyz– jaqsylyqtyng nyshany. Tórt. Bes… Endi oyana bastanyzdar. Alty. Jeti…»

Seans bitken song Dórjan men Masaqbay Bonapartty qarasha ýige qayta aparyp tastady.

–Endi jazylasyn, –dedi ekeui qosarlana sóilep.

Dórjan jastyqtyng astyna qolyn jýgirtip kórip edi, izdegen nәrsesi joq bop shyqqanyna ishtey nalyp qaldy.

–Joq pa, әlde tyghyp qoydyng ba?– dedi Dórjan, inisi tósekke jayghasyp bolghan son.

–Anau, keregede iluli túrghan grelkany al…

–Malades! – dedi Masaqbay әieli úl tapqanday quanyp.

–Alqash,–dedi Dórjan grelkanyng auzyn ashyp jatyp. –Býite berseng ómiri jazylmaysyn, araq singen terige bir emes on Kashpirovskiy de týk istey almaydy, bilding be?

Kórshige ketken bala-shagha men kelin-kepshikter shuyldap aulagha kirgende, Dórjan men Masaqbay grelkany qoyyndaryna tyghyp qarasha ýiden atyp-atyp shyqty.

Ábdәshimder әuleti kelgen qonaqtardyng bәrinen búl oqigha turaly jan adamgha tis jaryp aitpauyn qansha qadaghalap tapsyrghanmen, el qúlaghy elu, kýieu jigitting mynaday masqara kýide jatqany jayly habar syzdyqtap otyryp qúdalar jaghyna da jetken edi. Áuelgide olar senbedi. Qaueset úlghayyp bara jatqan song qyz әkesi týndeletip Ábdәshim aulyna bir jansyzyn jóneltti. Ertesine ol qaytyp keldi. «Ne boldy? dep antalaghan júrtqa ol:

–Masqara boldyq, ras eken, – dedi saly sugha ketip.

Áyelder betin shymshyp, erkekter ýnsiz kýrsinumen boldy. Qalyndyq týpki ýige kirip alyp aghyl-tegil jylady.

Sol kýni týnde búlardyng da ýiinde «tótenshe komissiyanyn» jinalysy ótti.

Mynanday búryn-sondy bolmaghan qorlyqqa tóze almaghan qyz әkesi et jaqyn aghayyndarymen bir týnde Syrdyng ar jaghyndaghy jana ashylyp jatqan sovhozgha kóshti de ketti.

Búl eki arada Bonaparttyng da beti beri qarap, atqa otyrugha jarap qalyp edi. Ábdәshimning ýi-ishi men jaqyn tuystary Bonaparttyng aman-esen jazylghanyna qatty quanyp, Allagha razylyq bildirip júma namaz kýni qara toqty soyyp toy jasady. «Áueli qúday, sonan song Kashpirovskiy! –dep Masaqbay ózeurep qoymady. –Oghan telegramma joldamasang adamgershilikten airylamyz».

Kashpirovskiyge telegramma joldandy.

Dórjan men Masaqbay Bonaparttyng jazylghanyn júrtqa kórsetu ýshin keshqúrym ony tor atqa mingizip aldy da, auyldy bir ainalyp shyqty. Qaytar joldarynda sovhoz kensesine soghyp, onyng aldynda túrghan Dzerjinskiyding eskertkishine gýl qoydy. Búlar eskertkish qasyna kelgende vodovoz aidaytyn Marken eskertkishting shanyn juyp bolyp, әldekimdi sybap boqtap, shlangalaryn jinap jatyr eken.

–Kimdi boqtap jýrsing ei?– dedi Dórjan ony qorqytpaq bop.

–Kimdi bolushy edi, әiteuir sen emessin.

–Endi kimdi?

–Bәrin.

–Onda men de kettim ghoy.

–Ketseng ket, ózgelerden әuliyemisin?

–Kóppen kórgen úly toy, jaraydy, kettim, – dedi Dórjan mynanday quanyshty kýni darqandyq tanytyp.

–Atam zamanghy milisiyanyng bastyghyna eskertkish qoyyp, – dep búrqyldady su tasushy, – búl bizding auylgha kelgen joq, bizding auyl ony tanymaydy da, sóitip oghan eskertkish qoyady. Qoysa qoysyn-au, juuyn aitsayshy. Ózin shiynelimen qoyypty, qatpar-qatparyna túrghan shandy ketiru qúdaydyng bir azaby.

–Oghan neng ketti, sudy shashasyng da ketesin.

–Nem ketushi edi, uaqytym ketedi. Búl ýshin sovhoz diyrektory maghan bir tiyn da tólemeydi. Al men bir reysti kem jasaghan bop shygham. –Ol sózding ayaghyn oryssha-qazaqsha boqtaumen bitirdi de mashinasyna otyrdy.

–Marken, bizding Bonapart jazyldy,–dedi Masaqbay at ýstinde qyzday syzylyp otyrghan jigitke sýisine qarap.

–Jazylmaytyn ol SPID dep pe edin, әriyne jazylady.

–Jýz gramgha qalaysyn?

–Joq. Taghy bir reys jasauym kerek. Mynaghan ketken uaqytymdy ótemesem bolmaydy, – dep ol Dzerjinskiy eskertkishine qarap qoydy.

–Býrsigýni qúdalyqqa baramyz, qalasang birge jýr.

–Qaydaghy qúdalyq?

–Ne, bilmeytin be en?

–Bilem, biraq barmaysyndar?

–Nege? Ne dep túrsyng ózin?

–Sol, barmaysyndar. Qúdalaryng kóship ketken. Aldyngýni «ýilenuge bir ay qalghanda sýndetke otyrghyzylyp jatqan jyndygha beretin qyzymyz joq» dep olar әuletimen Syrdyng ar jaghyna kóship ketti.

Osyny aitty da Marken esigin sart jauyp jýrip ketti.

Tóbelerinen jay týskendey búlar bir-birine qarap sileyip túrdy da qaldy.

Sol kýni týnde búl habardyng ras-ótirigin anyqtap bilu ýshin Ábdәshim qúdalar auylyna bir jansyzyn attandyrdy. Ertesine ol qaytyp kelip, antalap túrghan olargha:

–Masqara boldyq, ras eken! – dedi saly sugha ketip.

Aghayyndar arasynda dau-janjal búrq ete qaldy. Bәri Ábdәshimdi jerledi, «esek» dedi, «shoshqa» dedi, «misyz» dedi, tenemegen jan-januarlary qalmady. Ony birjola iylep bolghan song balasyna auysty. Ony da «iyt» dedi, «shoshqa» dedi, «tering adamnyng terisi emes, donyzdyng terisi» dep úrysty. «Jalpy, bizding túqymgha tartpaghansyn» dep kelip, naghashy júrtyna da til tiygizip ótti.

«Tótenshe komissiya» týndeletip taghy bas qosty. Sol komissiyanyng sheshimi boyynsha el-júrtqa masqara bop otyra beruding endi orynsyz ekeni aitylyp, Ábdәshim eng jaqyn tuystarymen birge Sozaqtyng miday dalasyna jeti otar qoy alyp, óz betinshe arendalyq әdiske kóship tyndy.

Kóshken kezde olar Bonapart jatqan qarasha ýidi júrtqa tastap ketti, «barlyq qyrsyq – osydan» dep jorydy.

Búl eki arada Kashpirovskiyding kezekti seansy televizordan taghy berildi. Seans kezinde rizashylyq bildirgen kóp telegrammanyng biri etip ol Bonaparttan barghan maghynasy jat, sózi búldyr telegrammany oqyp ózi de tang qaldy. Telegramma mynanday týrde berilip edi:

«Asa qúrmetti Anatoliy Mihaylovich! Siz–jer betindegi eng úly adamsyz. Sizge dýniyejýzindegi әrbir ýy esigining aldyna bir-bir eskertkish qonglary kerek. Men, Bonapart, әke-sheshemning salaqtyghynan ýilenuge bir ay qalghanda sýndetke otyrghyzylyp edim. Esebimiz boyynsha ary ketkende bir jarym jetiden song jazylyp, ýilenuge jarap qaluym kerek edi. Biraq jaghday biz oilaghanday bolmay shyqty. Terim jaman ba, әlde Rәt aqsaqaldyng ústarasy dezinfeksiyalanbaghan ba, sýndetim ýsh jetide de jazylmay qoydy. Qúdalar men qalyndyghymnyng aldynda endi masqara bolghaly túrghan jerimde siz meni qútqaryp aldynyz. Sizding bir seansynyzdan song men qúlan-taza sauyghyp, atqa minip shabatyn boldym. Eki kýnnen song qalyndyghymdy әkeluge baramyn. Sizge myng da bir rahmet. Qolynyz tiyse bizding auylgha keliniz.

Sizge tabynushy –Bonapart»

Seans ýstinde eshtenege týsinbey Kashpirovskiyding ózi de tútyghyp qaldy.

–Ghajap! – dedi ol әlden song baryp. – Jer beti ghajayypqa toly degen osy. Jolyng bolsyn, Bonapart! Ýilenuge kómegim tiygeni ýshin asa quanyshtymyn.

Arada on kýn ótken song Ábdәshimning júrtynda qalghan qarasha ýiding syrtqy jaghyna qyljaqbas jigitter mynanday jazuy bar taqta ilip ketipti: «Búl ýide 1989 jyly 8 iili men 28 iili aralyghynda Bonapart sýndetke otyrghyzylghan». Búl jazudy kórgen adam kýlmey ótpeytin boldy. Qazaq bop ómir sýru qyzyq siyaqty.

Abai.kz