"Belden ketken" deputattardyng jalaqysy kóbeyipti
Osy aptada Astana jaqtan jetken habar – búrynghyday saylanbaghan, partiya jetekshileri tarapynan taghayyndalghan deputattardyng jalaqylary kóteriledi-mis.
Today.kz deytin sayttyng jazuynsha, 2017 jyldyng 1-nauryzynan bastap birqatar qazaqstandyq deputattardyng jalaqylary kóbeygen.
Ortasha jalaqy ósimi 30-50 payyz aralyghyn qúrapty. Búl aqpardy Parlament deputattary Baqytbek Smaghúl men Ekaterina Nikitinskaya da rastaghan kórinedi.
«IYә, jalaqymyz kóterildi. Tek bir aitarym, bizge Ýkimet mýshelerinen góri az qosty. Men múny naqty aita alamyn. Dese de, Halyqaralyq tәjirbiyede deputat – eng jogharghy sayasy qyzmetting biri bolyp tabylady», - deydi Nikitinskaya hanym.
Tipti, qay deputat qansha jalaqy alatyny da mәlim boldy. Deputattar júmys isteytin komiytet basshylyghy úsynysy boyynsha, onyng enbek ótili eskerilip baryp, ýsteme jalaqy taghayyndalghan.
Ortasha eseppen, bir deputattyng ailyq jalaqysy 500 myng tengening ainalasy boldy.
Mysaly, Parlamenttegi az dauysty fraksiyanyng tóraghasy Azat Peruashev bir aida 450 myng tengeni eki bólip alady.
Keshe ghana Parlament qabyrghasyn tәi-tәilap attaghan boksshy Serik Sәpiyev (sayasatker dep atau qisynsyz) birinshi transhta 180 myn, ekinshi transhta 370 myng alatyn kórinedi.
Mәjilismen Ersúltan Bektúrghanov bar bolghany 408 myng tengeni talghajau etuge mәjbýr.
Europalyqtarsha aitqanda, «qaltaly» parlament halyqqa qyzmet etpeydi. "Býgingi parlamentting syqpyty Snejannalar bolyp túr" dep jazghan edik, ótkende. Býgingi de aitarymyz osy. Esim-soyyn el bilmeytin tasadaghy «tobyr» demeske shara joq.
Myna azamattar nege ýnsiz otyr? Ne istep otyr? Bar ma ózi...Bәlkim kórmey jýrgen bolarmyz. Áy, qaydam...
Zvoliskiy Sergey, Imasheva Snejanna, Kim Roman, Kliymenko Ivan, Kozlov Evgeniy, Kesebaeva Balayym, Magerramov Magerram, Mikaelyan Narine, Ótemisov Shavhat, Suslov Aleksandr, Hituov Taras, Chirkov Mihaiyl, Hahazov Shakiyr, Temirjanov Múrat...
Búlar deputattar eken. Elbasynyng 2021 jylgha deyin senim bildirgen búl deputattaryna izdeu salamyz.
Deputattyng biylikke yqpal etuining basty qúraly – deputattyq saual. Óitkeni zang boyynsha deputattyng saualyna Ýkimet te, barlyq qúzyretti oryndar da jauap beruge mindetti. Qazir deputattyq saualdardyng da qadiri ketti. Al attary atalghan adamdardyng deputattyq saual jasap nemese BAQ aldynda sóilegen sózderin estidiniz be? Joq! Parlament Ýkimetti jasaqtaytyn eng manyzdy sayasy institut. Al bizding «belden ketken» Parlamentimizge qarap, búlay aita almaymyz.
Negizi bizding týsinigimizde Parlament — Qazaqstan Respublikasynyng zang shygharu qyzmetin jýzege asyratyn Respublikanyng eng joghary ókildi organy. Alayda, Qazaqstan Parlamentining býgingi kýii – «kimning tarysy pisse – sonyng tauyghyna ainalghan». Qazaqstan Parlamentining deputattary turaly tom-tom qaghytpalar jazugha bolatyn shyghar. Halyqtyng әleumettik problemalary turaly úsynystar aitugha kelgende ýnderi әreng shyghatyn deputattar Aq Orda jaqtan búiryq týsse, tanaurap jýrip tau qoparyp tastaugha dayyn.
Gerontokratiyalyq jýiege ynty-shyntasymen berilgen demogog deputattar - «autsayderler».
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz