Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Alang 10386 9 pikir 10 Sәuir, 2017 saghat 12:07

Múhtar Tayjan. Bizge qarsy shyghatyndar - latifundister

Jaqynda QR Parlamenti dau tudyrghan jer mәselesi jónindegi Zang jobasyn qarastyrmaq kórinedi. Ol ýshin Mәjilis janynan arnayy komissiya qúrylghan. Ótken jylghy Jer komissiyasy engizgen ózgertuler men tolyqtyrulardy talqylaytyn júmysshy topqa Ýkimettik emes úiymdar ókilderi arasynan qogham belsendisi Múhtar Tayjan kirgen.

Mәjilisting qarauyna kelgen Zang jobasyn talqylau ýshin tómengi palatanyng agrarlyq komiyteti Múhtar Tayjangha arnayy shaqyrtu jibergen. Búl turaly qogham belsendisi Múhtar Bolathanúly ózining әleumettik jelisindegi paraqshasynda bólisti.

Sonymen Ýkimetting ýndemey jýrip jerde jekeleshendirip jibermek bolghan jymysqy sayasaty oryndalmady. Jalpyhalyqtyq tolqular bolyp, birneshe azamattar torgha toghytylghannan keyin Elbasy morotoriy jariyalady. Dauly 26-bap ózgermeytin boldy. Jer sheteldikterge jalgha satylmaq týgili jalgha berilmeytin boldy.

Biz Parlamentting qarauyna kesheuildep jetken byltyrghy jylghy Zang jobasyn talqylaytyn topqa kirgen belsendi Múhtar Bolathanúlyn sózge tarttyq.

- Múhtar agha, Jer turaly Zandy talqylaytyn komissiya qataryna qosylypsyz. Sizden basqa  taghy kimder bar? Komissiya jetekshisi kim? Nege jalghyz Tayjan jýr?

-Shynymdy atsam, men ony әli bilmedim. Maghan elektrondy poshtama osy hat keldi. Aldym da, «Feysbuktegi» paraqshama bólisip jiberdim.  Menen basqa taghy kimder komissiya qúramyna alyndy, onyng jetekshisi kim degendi әli bilmeymin.

-Búl byltyrghy jylghy dau tudyrghan Zang jobasy ghoy...Parlamentting tómengi palatasyna endi jetip otyr. Komissiya júmysy bastaldy ma?

-Komissiya júmysy әli bastalghan joq. Beysenbi kýni birinshi otyrys bolady, sol jerde janaghy aitqandarynyzdyng barlyghy belgili bolady.

- Siz ótken jyly Jer komissiyasy kezinde júmysshy topta boldynyz, bilesiz. Halyqtyng dýmpuine sebepshi bolghan 26-bap boldy.  Jerding sheteldikterge satyluy әm jalgha berilui mәselesi jóninde 3 ay boyy júmys istegen komissiya engizilgen týzetuler jana Zangha endi me?

-Jýz payyz endi dep senimmen aita alamyn. Esinizde me, men «Feysbuktegi» paraqshama komissiyanyng sheshimderi boyynsha protokoldardy jariyaladym. Ol 11 punktten túrdy. Sosyn, osy Zannyn  prezentasiyasyn da jariyaladym. Sol Zandy jazyp shyqqan júmysshy topta men de boldym, ras. Sondyqtan, biz engizgen 11 punkt týgelimen jana Zanda bar, boluy kerek. Bizding endigi júmysymyz -  Zandy Parlamentte qorghap, bekitip alu.

-26-bap she?

-26 bap sol búrynghy qalpynda qaldy. Qazaqstan azamattaryna jer jeke menshikke berilmeydi. Biz keshe mitingke shyqqanda Jer satylmasyn dep shyqtyq. Shet el azamattaryna da satylmaydy, jalgha da berilmeydi. Tek Qazaqstan azamattaryna jerdi jalgha beruge bolady. Óitkeni qarapayym sharua júmys jasau kerek.

-Qazaqstan azamaty qansha jylgha jalgha ala alady?

-49 jylgha deyin. Biraq, jyl sayyn QR Auylsharuashlyghy ministrligi men әkimshilik jalgha berilgen jerdi tekserip otyrady.  Jalgha alushy jerdi qanday maqsatta qoldanady, oghan qanday kýtim jasalady, jerdi jaqsartu ýshin qanday himiyalyq dәriler qoldanylady, barlyghy derlik baqylauda bolady.

-Zanda bekitilgen kýtim normasy búzylsa, jerdi qaytaryp alu qúqysy bar ghoy?

-Eger jerdi alghan adam, onymen dúrys ainalyspaytyn bolsa, bekitilgen normalar búzylatyn bolsa, onda Ýkimet jerdi qaytaryp alugha qúqyly. Óitkeni jer ortaq qazynamyz, ortaq baylyghymyz. Óitkeni jer bizding úrpaghymyzgha amanat. Búl ýlken jauapkershilik.

-Zangha ózgertuler men tolyqtyrular engizildi. Ótken jylghy qúrylghan komissiya jana Zandy jazyp shyqty. Onyng qúramynda óziniz da boldynyz. Taghy qanday týitkildi tústary bar, jana Zannyn?

-Bizding endigi maqsatymyz – bizge ashyq kadastr kerek. Men múny erteng Parlamentte de aitamyn. Ashyq kadastr degen sóz – jermen kim ainalysady, jer kimning qolynda degen aqparattyng ashyqtyghy. Biz bәrin biluimiz kerek. Búl dýniyejýzilik praktikada bar. Sondyqtan bizding basty maqsatymyz ashyq kadastrgha qol jetkizu.

-Jogharyda aittyq, Elbasy tapsyrmasymen qúrylghan komissiyada birsypyra azamattar boldy. Úzyn-yrghasy 3 ay degende jana Zang jazylyp shyqty. Al Parlamentke biyl jetken búl Zandy qorghau ýshin nege jalghyz Múhtar Tayjan kelgen? Dos Kóshimder nege joq?  Siz jalghyzsyz. Kóp boluylarynyz kerek-ti.

-Men ony bilmedim.  Men jalghyz bolsam, dauysym qanshalyqty shyghatyny belgili ghoy. Sondyqtan bizding qoghamdyq úiymdardyng ókilderi kóptep bolsa jaqsy bolar edi. Ótken jyly jer komissiyasy kezinde Orazaly Sәbden aghamyz boldy. Dos Kóshim agha boldy. Sol kisiler de osy joly talqygha qatysuy kerek dep esepteymin. Áriyne, men ony sheshpeymin. Mýmkin kirgen de bolar, ol beysenbi kýni belgili bolady. Men de byltyrghy komissiya kezinde qúqyqtyq júmysshy topta boldym, zandy jaqsy bilemin. Mening moynyma artylghan jauapershilik bar. Men búl mәseleni ayaghyna deyin jetkizuim kerek.

Men óz júmysymdy ashyq kórsetip otyramyn, әleumettik jeli arqyly. Bizge qarsy shyghatyndar - latifundister.  Búl norma boyynsha – biz latifundisterding artyq jerlerin alyp, halyqqa beruimiz kerek.

-Jaqsy, Múhtar agha, júmysynyzgha sәttilik!

-Sizderge de, raqmet!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1669
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048