Kerme — adamnyng ózge adammen baylanysy kezinde tuatyn keri әser etetin quat arnasy. Eki basty úghym bar: quat arnasy jәne quat kermesi. Ekeui bir nәrse emes. Osy ekeuining arajigin ashyp kórsetuge tyrysayyq.

Kerme degen de arnayy torap, biraq múnda biz quattyng búzyluy turaly nәrseni zertteymiz. Kerme adamnyng bir nәrsege, basqa adamgha tәueldiliginen shyghady. Yaghni, tabighat zandylyghyna qarsy shyqqan quat. Adamnyng erkindigine kedergi keltirushi kýsh.

Quat kermesining qauiptiligi damudy tejeuinde ghana emes, oghan qosa osy kerme arqyly keri әser, kónilsizdik, kýizelis tuady.
Ómirde әr adam ózine quat kermesin jasap alady. Ony ózi sezbeydi de. Búl onyng ómirine qanshalyqty kedergi keltiretinin de bilmeydi. Quat kermesi adamgha tiyanaqty damugha jol bermeydi. Al, adam jetilusiz degradasiyagha týsedi.
Kermening payda boluyna tabighy damu zandylyqtyng búzyluy sebepshi. Jaghymsyz kónil kýy neshe týrli sezimderdi tyghyryqqa tireydi. Olardy birneshege bólip qarastyrsa da bolady:
1. Qorqynysh, ashu;
2. Nәpsi, qúmarlyq;
3. Biylikke úmtylu nemese shekten tys moyynsúnu;
4. Mahabbat pen jekkórushilik;
5. Damugha úmtylu;
6. Ústanym men maqsat;
7. Egrogender.
Kermeni birneshe jolgha bólip qarastyrsaq, onyng әr tarabynan әr týrli týske boyalghan quat ótedi.
Kermening ózinen búryn osy taraptaryna bólingen quat arnalarynyng qarym-qatynasyndaghy búzushylyq qauiptirek. Adam ózge adamdy ózine tәueldi etuge tyrysqanda kerme asqynady.
Kermening bas kóterui adamdarmen aralasudy búzady. Biraq adam úrysqan, bas tartqan adamyna qatty tartylys kýshin sezedi. Kermening myqtylyq dengeyi әr týrli bolady. Kerme adamnyng erkindigine núqsan keltiredi, ózgege tәueldi etip, ruhany damuyn tejeydi.
Kerme adam qalauynan tys payda bolady. Bireu kórshisine jamandyq jasady delik. Ekeuining arasynda quat kermesi bastaldy degen sóz. Ol degeniniz qarym-qatynastyng izi.
Ony qoldan da jasaugha bolady. Ózgege syrtynan qara dúgha jasau osynday kerme tudyrady. Múnday kezde kerme týrli týiin, baylau sipatynda bolady. Múnday dúgha adamnyng taza quat kózin túmshalaydy. Qara dúgha jasaushylardyng da kermesi túiyqtala beredi.

Quat kermesi belsendi jәne bayau boluy yqtimal. Bәri de quattyng jyljuyna baylanysty.
Kermening mysaldaryn keltireyik:
• Ayaushylyq, kómek kórsetuge, qútqarugha úmtylys. Kóp adam osy niyetten teris jolgha týsip ketedi. Men jaqsylyq jasap jýrmin dep oilaghan adam quat jegish ashqaraqtyng qaqpanyna týsip qalady. Ol mensiz ómir sýre almaydy dep oilaudyng ózi qatelik. Parazitke jem bolu.

• Renish. Búl óte kýshti sezim. Ol densaulyqqa qater tóndiretin kýshke iye. Renjigen adam renjitken adamgha oisha qayta-qayta orala beredi. Sol oimen oghan ózining quat-kýshin jegizedi.

• Kek. Óz dúrystyghyndy dәleldeu. Kek alamyn degen sayyn ol adamdy oiynnan syzyp tastay almaysyn. Ne aityp, ne isteymin dep ózindi ózing tauysasyn.

• Kinә sezinu. Ózine baghyttalghan ashu. Ózindi qatelik jasaudan tyn. Olay bolmaydy. Ár adamnyng qatelikke qaqysy bar. Kinә sezinu – ónimsiz sezim. Adam jasaghanyn ózgerte almaydy. Ózin ózi mýjigennen eshtene ózgermeydi. Ózgening aldynda kinәsin sezingen adam qalay keshirimin alsam dep kýndiz-týni mazasyzdyqqa týsedi. Nәtiyjesi – quat kermesi tas bekiydi.

• Materialdy shyghyn. Uaqtyly qaytarylmaghan qaryz eki adamdy bir-birine úzaq merzimge baylap tastaydy. Qaryz mólsheri ýlken bolghan sayyn quat kermesi de myghym bola bermek. Qaryz berushining tandar joly bar: oisha qaryzdy keshu. Sol aqshany oghan syiladym dep eseptese kermeni ýzedi. Qaryz alushynyng jaghdayy qiyndau. Ol qaryz bergen adamdy eshqashan úmytpaydy. Bir ghana sheshim bar: qaryzdy beru nemese esesin enbekpen qaytaru. Úrlau, tonau, alayaqtyq — múnyng barlyghy qylmysker men qúrban bolar jannyng arasynda quat kermesin týzedi. Týiin: aqsha men dýniyege qúmartudan boydy aulaq ústau kerek.

• Qyzmet kórsetken adamgha esesin qaytarugha úmtylu. Múnda da bir qaryzdanyp qalghan sekildi beymazalyq oryn alady. «Saghan bereshekpin» deydi jaqsylyq kórgen adam. Sol arqyly quat kermesin jasap alady. Qaryzdy qaytaru kerek degen oy tiyanaq taptyrmaydy. Biraq ekinshi adam jaqsylyqty erikti týrde jasaghanyn esten shygharmau kerek. Jay ghana riyasyz alghys aitudyng ózi jetkilikti.

• Eki adam úzaq uaqyt boyy birge túrady. Biraq bir birine bóten. Belgili bir ómir jolyn artqa tastady. Ary qaray ne isteuin bilmeydi. Sebebi, bir birin baylap tastaghan. Ne ekeuding biri búl qarym-qatynastan ósip ketti, algha jyljiyn dese, ekinshisi keyin tartady. Búl da quat kermesin jetildiredi. Ádet, paryz saqtau, mindet, úrpaq aldyndaghy borysh, ortaq mýlikke degen basybaylylyq, serigine degen ayaushylyq. Kez kelgen nәrse. Tek mahabbat emes.

• Ózge adamgha iyelik etu, qúmartu, qyzghanysh sekildi beymaza sezimder. Jýrekke týsken jegi qúrtyn úmytugha esh sebep taba almaydy. Oiy, sanasy tek sony qalaydy. Qaytsem qolgha týsiremin dep esten adasady. Qalaghan oiynshyghyna qoly jetpegen kishkentay bala siyaqty bolyp ketedi. Sony ghana kóredi. Basqa eshteneni qalamaydy. Búny mahabbatpen shatastyrugha bolmaydy. Búl auru. Mahabbat ózgening erkindikke degen qúqyn taptamaydy.

• Jauapsyz mahabbat. Óte úzaq uaqytqa sozylatyn nәzik týisikti qúrylym. Ol adamnyng saulyghyna qater tóndiredi. Barlyq sólin syghyp alady. Múnday kýy sýigen adamdy da, onyng mahabbatyna jauap qata almaghan adamdy da kýizeltedi. Óte kýshti quat kermesi. Bar kýsh-jigerin jep qoyady. Onyng ýstine quaty tek bir adamgha ketip jatqan song adam basqa mahabbatty jolyqtyra almaydy.

• Eng myqty quat kermesi ata-ana mahabbaty. Ata-ana (әsirese, shesheler) óz balasynyng jýrip-túrghanyn ýnemi mýltiksiz qadaghalaghysy kelip túrady. Onyng damuyn ózining baqylauy men qamqorlyghymen túnshyqtyrady. Búny analyq mahabbat deuge kelmeydi. Búl ózge túlghany óz degenine kóndirgisi keletin sanasy dertti jannyng belgisi. Nәtiyjesi óte qiyn boluy yqtimal. Bala ózin myna kermeden azat etetin jol tabady. Ol ata-anasyna at izin saludy qoyady. Nemese tolyqqandy túlgha bolyp qalyptaspay qalady. Jany mýgedek bolyp qalmaq. Eger sheshesi jetkinshek jastaghy úlyn jeke túlgha retinde qabylday almasa, onda ananyng quaty balasynyng negizgi azamattyq qasiyetterin jauyp tastaydy. Úlynyng jeke ómirinde qiyndyqtar tuady. Al, әiel balasyna әkesimen qarym-qatynasyna mәn beru kerek. Degenmen, әke men qyzy arasynda quat kermesi ana men úly arasyndaghy kermege qaraghanda óte siyrek kezdesedi. Ákeler qyzynyng boyjetkenin tez qabyldaydy.

• Ózge adamgha baghyttalghan shynayy sezimin jasyrsa quat kermesi boy kóteredi. Árdayym jýrekti tyndau kerek. Barlyq stereotipti ysyryp tastau shart. Kim, ne deydi deumen ómir sýruge bolmaydy. Bireuler únatqan adamyna sezimin bildiruge úyalady. Aqymaq bolyp kórinuge, kýlkili jaghdaygha tap bolugha qorqady. Nemese búlay bolu mýmkin emes, júrt ne deydi degen oy maza bermeydi. «Men ol oilaghanday adam emespin» deu de qate pikir. Sezimdi kórsetu kerek. Aytu kerek. Ony qalay únatatynyndy, baghalaytynyndy, qúrmetteytinindi bildiru kýnә emes.
Óte manyzdy! Quat kermesi óte tez ornyghady. Eger jaman kónil kýy kýshtilik etse, onda kermege baylana beredi. Adam osynday quat kermelerden qútylmasa, ómirinde búryn oryn alghan jaghdaylardy, sonday adamdardy tarta beredi. Barlyq tartylys kýshteri osy kermelerge tәueldi.
Artyq kermeden qútylu sabaqtary bar. Ezoterika salasynda olardy shauyp, órtep, búzyp, qúrtady. Biraq búlay qútylu ýshin adamgha ekstrasensorlyq qasiyetter kerek.

Múnday qasiyeti joq adamdar ne istemek? Eger adam óz kermesin bayqay almaytyn bolsa, qaytu kerek? Kermeden qútylmas búryn adam óz kónil kýiin nemen qorektendiretinin qadaghalauy qajet. Jaghymsyz nәrselerdi joigha tyrysqan abzal. Sýigen adamyndy bar bolmysymen qabyldau, sýie almaghanyndy jiberu. Sonda kerme bosaydy.

Eger búl qiyn bolsa, oilap qaranyz, ómirinizding sonyna deyin osy adam turaly jaman oilap ótkiniz kele me, әlde bәrin ózgertkiniz kele me? Siz búl adammen әrbir ómirinizde kezdese beretin bolasyz. Sondyqtan mәseleni birden sheship ýirengen dúrys.
Kermeni joi ruhany dengeydegi baylanysty ýzbeydi. Kermeden qútylghan adamdar bir birin jaqsy kóruden tanbaydy. Tek әr adam erkindikke qol jetkizedi. Sonda әrkim óz taghdyrynyng iyesi atanady. Shynayy mahabbat degen osy.
Aynalamyzdaghy nәrsening bәrin sau kózben kórip daghdylanu qiyn emes. Bolymsyz dýnie ýshin eshkimdi kinәlaudyng qajeti joq. Kermeden qútylu onay ekenin esten shygharmanyz.

Audarghan Shynar Ábildә

Facebook-tegi paraqshasynan