Týbi bir tamyrlas halyqtar әlemde jahandanu prosesi jýrip jatqanda, birlesken jobalar men auqymdy strategiyalardy birigip atqaru arqyly, osy týitkildi jenedi. Qazirgi tanda,  әlemdik arenada ózindik oiyn alghan orny bar Qazaqstan damyghan 30 elding qataryna qosylu maqsatynda, Elbasy úsynghan «Qazaqstan 2050» strategiyalyq jobasyn bekitip, sonyng ayasynda qanshama qyruar júmystar jasap, jer jahangha ýlgi bolyp otyr. Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynda  elimiz ben jerimizdi, tarihy mol múralarymyzdy saqtap qana qoymay, keleshek úrpaq kәdesine jaratu, sonymen birge býkil әlemge tanytu maqsatynda «Tughan jer» baghdarlamasyn qolgha alu qajettigin úsyndy. Osy tarapta atqarylyp jatqan «Qazaqstannyng kiyeli jerlerinin, geografiyasy» jobasy elimizdi tanytugha tyng serpilis bereri dausyz. Sonyng arqasynda Úly Dala elining úlanghayyr atyrabynda ornalasqan Týrkistan, Úlytau, Manghystau, Jetisu, Altay syndy kiyeli oryndardyng qayta týleuine zor mýmkindik beretini belgili.

Qaryshtap damyp kele jatqan qoghamgha, sonyng ishinde óskeleng jastar buynyna óte qajet ekenin jete eskergen Elbasy N.Á.Nazarbaev 2004 jyly "Mәdeny múra" baghdarlamasyn qalyptastyrdy. Tarihy terenge ketken  qazaq halqynyng dәstýrli mәdeniyeti men kórkem foliklorlyq tuyndylaryn, ondaghy filosofiyalyq oi-týiinderdi  qayta óndep, qoghamnyn  ruhany jetiluine qyzmet etkizu jarqyn bolashaqqa aparatyn danghyl jol ekenine halyqtyng kózin jetkizdi. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyn  úsynghan әrbir baghdarlamasy elimizding ruhany damuy jolyndaghy baspaldaq, izdenister men armandargha toly jospar dese de bolghanday.

Aqparattyq tehnologiyanyng qaryshtap damyghan  zamanynda әleumettik jýiede ýstemdik etetin latyn әlipbii ekendigi dausyz. Barshamyzdyng qoldanyp otyrghan elektrondyq jeke poshtamyz bar. Ol kirill, arab, nemese basqa emes, latynmen jazylghan. Kerek deseniz, astymyzdaghy kóligimizding  nómiri,  jeke kuәligimizdegi әripter de latyn tilinde berilgen. Osynday mysaldar jeterlik. Demek, latyn әlipbii bizge tansyq dýnie emes. Elbasymyz N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynda qazaq tilin birtindep latyn әlipbiyine kóshiru júmystaryn bastap, búl mәselege neghúrlym dәiektilikpen tereng týsinip, bayyppen qarau qajettigin

tilge tiyek etti. Rasynda, tariyhqa kóz jýgirtsek, V-XV ghasyrlarda týrki tili Euraziya aumaghynyng asa auqymdy bóliginde últaralyq qatynas tili boldy.  Altyn Orda, Aq Orda, Kók Ordanyng býkil resmy qú­jat­tary men halyqaralyq qatynasy týrki tilinde jazyldy. Latyn әlipbiyining jazu ýlgisi qazaq qoghamynda 1929 jyldan 1940 jylgha deyin qoldanylyp, keyin kirillisagha auystyrylghandyghy mәlim. Eger biz isting týbegeyli jaghyna ýnilsek, Elbasymyzdyng kóterip otyrghan mәselesi  - til tazalyghy.  Búl bizge ne beredi der bolsaq, búdan biz útpasaq útylmasymyz anyq. Qazaq tilindegi jat dybystardy tanbalaytyn әripterdi qysqartyp, sol arqyly qazaq tilining tabighy taza qalpyn saqtaugha mýmkindik beredi. Sonymen birge,  qazaq tilin oqytqan kezde basy artyq tanbalargha qatysty emle, erejelerdi qysqartady.  Ol mektep qabyrghasynan bastap barlyq jogharghy oqu oryndarynda oqytu ýrdisin jenildetuge mýmkindik beredi. Latyn әlipbiyine kóshu arqyly – qazaq tilining halyqaralyq dәrejege shyghuyna, halyqaralyq aqparat kenistigine kiriguge tiyimdi joldar ashylmaq. Latyn әlipbiyine kóshu arqyly últ múratynyng jana bir beleske órleuine, týrki tildes halyqtardyng ózara til baylanysynyng artuyna, jana zaman talabyna say óskeleng úrpaqtarymyzdyng aghylshyn tilin mengeruine zor mýmkindik tuady.  Sondyqtan Elbasynyn til mәselesine qatysty oy tolghamyna ynta jigerimizben qoldau bildiru býgingi tanda kezek kýttirmeytin mәsele.

Berik BAYBOLOV,

Týrkistan qalasy 

Abai.kz