Júma, 7 Qazan 2022
Bilgenge marjan 15420 21 pikir 18 Sәuir, 2017 saghat 12:18

Jana qazaq әlipbii nemese latyn jazuyna «Ahmetshe» kóshu

Búl jazbagerding (A.Seyitúly) monografiyalyq enbegi  «Jana qazaq әlipbii kerek» degen ataumen 2000 jyly, 25 qazanda «Ana tili» gazetinde (№25)jәne 2005jyly «Qazaq tarihy» (№1) jurnalynda  qysqasha mazmúnda jariyalanghan bolatyn. Latyn qarpine kóshu mәselesi talap sanatyna ie bolghandyqtan, til janashyrlaryna oitýrtki bolar degen niyetpen sol maqalany tolyq mәtinde jariyalap otyrmyz.

 Jana qazaq әlipbii nemese latyn jazuyna «Ahmetshe» kóshu

 

  1. Tilimizding qazirgi qoghamdaghy jaghdayy

“Qazaqtyng tili sonshalyqty mol. Lәkin qazaqtyng tilimenen qanday kitap bolsa da jazugha bolady. Qazaq tili múnshalyqty jatyq әm anyq bolar edi, eger de bizding qazaqtar angharyp, bóten til aralastyrmastan ilgeri bastyryp sóilese.”

  Ybyray Altynsariyn

 

Jasyratyny joq, «kenestendiru» sayasatynyng XX ghasyrdyng 70-jyldary Qazaq Respublikasynda qatty kýsh alghany belgili. Aldymen qazaqtyng qalalaryn «orystandyrdy». Sol sebepten, ana tilimizdi alghashqy mensinbeushiler qala qazaqtary boldy. Óitkeni olar   sol tildi iygergendikten, dýniyeni sol til arqyly tanyghandyqtan, sonyng shyrmauynan shygha almay qaldy. Kenes biyligi qazaqtyng qalalaryndaghy jergilikti halyqtyng sanyn arttyrmau sayasatyn ústandy.

Ekinshiden, olardyng tildi mensinbeu sebebining týp tórkini odan da terende. Mәselen, Kenes Odaghy kezinde qazaqtargha qalada túrugha shekteu salyndy, olardyng tek 20 payyzyna ghana rúqsat etildi. Al syrttan kelgender bolsa, tómen qyzmetterge qabyldandy, baspanasy bolmady. Sol sebepti qalalyqtar olargha ýstem kózqaraspen qarady. Al auyldan kelgen qazaqtyng balalary ortagha beyimdelu ýshin qisyny kelsin, kelmesin basqa tilde shýldirley bastady. Qúdaygha shýkir, tәuelsizdik jyldary jergilikti halyq óz elinde negizgi óndiristing júmysshy kýshine ainaldy. Olardyng ziyaly qauym sanatyna kóterilu dengeyi de qarqyndap damyp keledi. Degenmen, kýni býginge deyin biylik satylarynda tәuelsiz jyldary dýniyege kelse de qazaqsha bir auyz sóz qaqpaytyn, ne shala sauatty budan buynnyng ókilderi de kezigip qalady. Olar әu basta ana tilin boyyna sinirmegen son, ruhany kembaghal bolyp qala berude. Tipti osy tәuelsizdikpen týiedey qúrdas jiyrma bes jastaghy jastardyng qazaqsha bilmeuin nemen jәne qalay týsindiruge bolady?! Qazaqtyng tili turaly syndarly enbek jazghan alash azamattarynyng biri H.Dosmúhamedúly (1883-1939): «Jasynda últ mektebinde dúrystap oqyghan adam ana tilining zanyn úmytpaydy, bóten tilding sózderin ana tilding zanymen aitamyn dep shatasady» - deydi. Al, dәl qazirgi úrpaq oqudy ózge tilde bastap, keyinnen ana tilde sóileymin dep shatasyp jýr. Sondyqtan, búl mәsele әlipby tandaumen ghana sheshile salayyn dep túrghan joq. Ol ýshin aldymen 1957 jyly irgesi qalanghan “Qazaq tili orfografiyasynyng negizgi erejelerin” ózgertu kerek.

Býgingi kýni latinisagha ótuge múqtajdyq bar. Latinisagha kóshu mәselesi birinshi bolyp tәuelsizdik alghan jyldary bir kóterildi. Qazaq qoghamy ekinshi mәrte atalmysh mәseleni 2005-2007 j.j. taghy bir kóterdi. Elbasy «2025 jyl» dep naqty merzim belgilegennen keyin, «latyn әlipbiyine kóshken dúrys pa, búrys pa?» degen saual tónireginde 20 jyl boyy jýrgen kókezu talqylau tyiylyp, búl manyzdy is bir taban ilgeri basty. Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev 2017 jyldyng ayaghyna deyin ghalymdardyng kómegimen, barsha qogham ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq әlipbiyining jana grafikadaghy birynghay standartty núsqasyn qabyldaudy jýktedi.

 

 

  1. Tilimizding senimdi saqtaushysy – ýndestik zany

 

“El tilining búzyluyna eng aldymen oqyghandary sebep bolady”

                                          Halel Dosmúhamedúly

 

Qazaqstan Respublikasynyng 1997 jylghy Til turaly zany qazaq tiline memlekettik mәrtebe berse de, tura sol zanda orys tilining resmy týrde qatar jýretindigin hәm kórsetedi. Sayasy túrghydan alyp qaraghanda tәuelsizdikting aldynghy jyldarynda әlgi sheshim de dúrys shyghar dep qabyldadyq. Alayda jiyrma jyldan assa da memlekettik til resmy tilmen teneser emes.

Eger әlemdik bolyp sanalatyn orys tilimen taytalasa, iyqtasa otyryp, qazaq tilin qajetimizge jarata alsaq, hәm osy tilge elimizdegi jýzden asa últ ókilderin qarata alsaq, onda tilding әlemdik dengeyge kóterilgeni. Demek, aldymyzda qazaq tilining bәsekelestik qabiletin arttyru mәselesi túr... Búl uaqyt kýttirmeytin manyzdy mәsele. Óitkeni, jas memleket ýshin uaqyttyng әr sәti jauapty. Sol jauapkershilikting jýgi barshamyzdyng moynymyzda ekendigin eskerip, biz de qalys qalmay, tildi damytudaghy naqty úsynystarymyzdy oqyrman qauymgha jetkizudi jón kórdik...

Bizding oiymyzsha, qazaq tilin ózining layyqty mәrtebesine shyghartpay otyrghan bir ghana kedergi bar. Ol kedergi-kirillisa (ghylymy kózqaraspen qaraghanda, qazirgi әlipbiyimiz kirillisa negizinde emes, taza orys әlipbii negizinde qúrylghan). Sanamyzgha әbden ornyghyp alghan orys әripterinen arylmayynsha ana tilimizding ekinshi dәrejede qala berui zandylyq.

Qazaq tilin ýirengisi keletin shetel azamatynyng ne qazaq tilin bilmeytin óz azamattarymyzdyng «әp» degennen tilashardan biletini mynau: - “Sovremennyy kazahskiy alfavit sostavlen na osnove russkoy grafiky y sostoit iz 42 bukv. Iz nih 32 bukvy oboznachait te je zvuki, chto y v russkom yazyke”.

Ol ol ma: «Blagodarya russkomu yazyku v leksiku kazahskogo yazyka voshla mnogo slov putem kalikirovaniya y pryamogo zaimstvovaniya. V razvitii, usovershenstvovaniy kazahskogo liyteraturnogo yazyka yarko zametno bolishoe y blagotvornoe vliyanie sovremennogo russkogo liyteraturnogo yazyka...» – dep, qazaq tilindegi orys әripteri men sózderining yqpalyn, basymdyghyn týrtki etip, әlemge jar saluda. Auyz ashpay jatyp, «bireudiki» hәm «bireuden» dep bastalyp jatsa, kez-kelgen adamnyng (әsirese jastardyn) qazaq tiline degen qyzyghushylyghy arta qoymasy anyq. Bir kezderi «Karavan» gazetinde basylyp shyqqan, Almatyda oqyp jýrgen bir ýndi studentinin: «Qazaq tili әr tilderden alyp qúrastyrylghan» dep jariyalaghan jansaq pikirin osy kirillisa tughyzsa kerek. Qazaq әlipbiyining orys әripterining negizinde qúrylghany bylay túrsyn, tipti orys tilining kóptegen ghylymiy-tehnikalyq jәne sayasiy-qoghamdyq terminderi eshbir ózgerissiz, eshqanday zandylyqpen sanaspay, tura sol qalpynda ene bergen. Bir aita ketetin jayt, sol orys tilinen engen barlyq sózderding tegi orystiki emes. Mysaly, preziydent, konstitusiya, sivilizasiya, funksiya, kommunizm, kapital, professor, institut, t.s.s. tolyp jatqan orys sózderining tegi latynnan shyqqan. Tek orys tili jat sózderdi qabyldaghanda mindetti týrde ózining til zandylyghyna sәikes etip ózgertu arqyly engizedi. Onda nege sol latyn sózderin qazaqtyng dybys zandylyghyna baghyndyra otyryp, tikeley qabyldamasqa?

Jalpy qazirgi qazaq tilining kýii tanymastay beyshara qalypqa týsken. Óitkeni, tilimizdin  - dybys zandylyghy búzylghan, últtyq sipaty qiratylghan. Ahmet Baytúrsynúly kórsetken qazaq tilinde 9 dauysty, 19 dauyssyz bar. Eng damyghan tilderding әrip sany qashan da 26-28 –den aspaghan. Búl ústanym bizde de boldy. Kirillisanyng keluimen kiyeli singarmonizm zany búzylyp qazaq til bilimi asa kýrdelenip ketti. Sol ýshin biz bir nәrseni jaqsy týsingendigimiz abzal: kirillisadan arylu – qazaq halqy ýshin emes, ózining kiyeli dybys zandylyghynan airylyp qalghan qazaq tili ýshin asa qajet bolyp otyr. Al qay tanbagha kóshu kerek ekendigi, ol – ekinshi mәsele.

Kez-kelgen bir tildi shúbarlau ýshin sol tilding dybys zandylyghyna baghyna qoymaytyn bir әripti engizse bolghany. Endeshe, san ghasyrlar boyy ózinsheligin, ereksheligin barynsha saqtap kelgen qazaq tiline kenestik dәuirde ondaghan orys әripterin engizude ýlken sayasy astar bolghandyghy aidan anyq. Kenestik dәuirding (XX ghasyrdy solay atasa da bolady) 30-ynshy jyldary qazaq halqynyng «qaymaghynyn» sýzip alynghandyghyn eskersek, onda 40-ynshy jyly kirillisany kimderding qabyldaghanyn da týsinu qiyn emes. Songhy alpys jyl ishinde -  ë, s, ch, sh, e, yu, ya siyaqty orys әripteri men olardyng jinishke jәne aiyru belgileri qazaq tiline óte kýshti sintaksistik yqpal jasap, onyng dybys zandylyghyn shayqaltyp, ekpin túraqtylyghyn búzyp, tól әripterin shetinen yghystyra bastady. Osy tól әripterimizben bolghan uaqigha, kezindegi patshaly Reseydin, Kenes ýkimetining qazaq halqyn shúrayly jerinen aiyryp, birte-birte qúnarsyz iyen dalalargha yghystyru sayasatyn eriksiz eske týsiredi. Ekeuinde de bir ghana «qoldyn» tanbasy jatyr...

Sanasy ulanyp, qúldyqqa úrynghan qandasymyzdyng biri – Vladimir Nýsiphanov («Izvestiya Kazahstan», 15.10.2002) tughan tili turaly óz pikirin bylay bildiredi: «Kazahskiy yazyk – eto yazyk zastoliya, pesen y aitysov. On byl u nas na kuhne, tam y ostanetsya. Tak zachem nadevati na vysohshee derevo prazdnichnye bukety. Tam doljen viyseti venok».    Astapyralla!..

Qúdaygha shýkir, jer tútastyghyn saqtadyq, al til tútastyghyn, onyng ómirshendigin saqtauymyz ýshin, eng aldymen, kirme әripterden aryluymyz qajet. Lingvistikalyq túrghydan keletin bolsaq, qazaq tilinde bir fonemagha bir dybys jýredi. Qazirgi qazaq tilinde qosamjar orfografiya jýrip otyr. Tól sózderdi jazar bolsaq, qazaqtyng tól әripteri qoldanylady da, al kenes zamanynda kirillisamen kirgizilgen kirme sózder qazaq tili dybys zandylyghymen esh sanaspay, orys tilinde qalay jazylsa, dәl solay berilip keledi. Eng soraqysy, tәuelsizdik alghan jyldary da jana naryqtyq-ekonomikalyq, sayasiy-әleumettik terminder orys tilining týpnúsqasynan auytqymay, sol qalpymen ózgerissiz engizilip jatyr. Sol ýshin jana kirgen ataulargha, birinshi, qazaq tilinen balamasynyng tabylghany abzal. Bolmasa, ekinshi, kirme әripterding ornyn tól әripterding basqany lәzim. Mysaly: budjet – býdjet, sement – sement, uniyversiytet - ýniversitet, kompiuter – kómpýter, Alyaska – Alasqa, t.s.s. bolyp, kirme sózder týgelimen ýndestik zanyna baghynyp, birynghay halyq tilining qoryn toltyrar edi. Búl – birinshi qajettilik.

Keybir til mamandary halqymyzdyng shet tilderin tetkusiz erkin sóileuin qazirgi 42 әripting arqasy dep, bir jaqty әri qate tújyrym aityp, kirme әripterdi barynsha saqtap qalghysy keledi. Joq! Búl mýldem olay emes. Qazaqtardyng shet tilin erkin sóileui – olardyng gendik zatyna baylanysty. Tipti ana tilin bilmeytin orys tildes qandastarymyz da kez-kelgen shet tilin óte taza sóileydi emes pe?!

Bir nәrsening shyndyghyn dәleldeu ýshin búrynghy jazba derekterge, mәshhýr adamdardyng aitqanyna jýginu dәstýri – baghzy zamannan kele jatqan ghylymy ýrdis bolghandyqtan, dәlel retinde ataqty orys týrkitanushysy Vasiliy Radlovtyng (1837-1918) myna sózderin keltire keteyik:

«Qazaqtardyng aqyl-oy qabiletining zor ekenine barghan sayyn kózim jete týsude. Qanday әsem sóileydi. Aytqysy kelgenining bәrin tez týsindirip, qarsylasynyng sózine de sheber toytarys bere biledi. Tipti balalarynyng aqyl-esi óte tez jetiledi...»

Qazaq tili – sóz qoryna óte bay tilderding biri. Balama bolatyn qazaq sózi jeterlik bola túra, kirme sózderdi erejeden tys qabylday salu – deni dúrys tildi qorlau degen sóz. Qazaq tili ózining tarihy da tabighy tazalyghyn saqtaghanda ghana әlemdi ózine qyzyqtyra alady. Al tilimizding senimdi saqtaushysy, ol – ýndestik zany. Erterekte engen arab-parsy sózderin aitpaghanda, orys tilinen engen sózderding ózi de aralas buyn qalpynan ajyrap, birynghay (juan yaky jinishke) buyn bolyp qalyptasty: bәtenke (botinka), bórene (brevno), kәmpit (konfet), nómir (nomer), sәten (satiyn) t.b. Búlay bolatyn sebebi, aralas buyndy sózder tilding ilgerindi-keyindi qozghaluyn qajet etedi, al til ýndestigi sol tilding neghúrlym az qimylyna, ýnemdi jәne birqalypty qozghalysyna negizdelgen.  Sondyqtan, kenestik dәuirde retsiz enip ketken jәne әli kýnge sheyin tәrtipsiz kirip otyrghan kirme sózderding tilimizge әkelgen beybereketsizdigin bir qalypqa keltiru ýshin, osy bir qatang zandylyq qayta saltanat qúruy tiyis. Ahmet Baytúrsynúly morfem, buyn, tasymal emle-erejelerin keremet bir qalypqa salyp ketken. Sol zandylyqtardy qalpyna keltiru - qazirgi ghalymdardyng enshisinde. Búl – ekinshi qajettilik.

 

  • Dәiekshe – dybys zandylyghyn qadaghalaytyn retteushi

 

“Qazaqtardyn tili – islamnyn býldirushilik (ekpin túraqsyzdyghyn aitady. A.) әserine úshyramay, týpki taza týrin – týrkilik sipatyn saqtap qalghan til. Ras, oghan da biren-saran jat sózderding engeni bayqalady. Biraq ol sózder, qazaq tilining ýndestik zanyna baghynyp, birynghay halyq tilining qoryna qosylyp ketken”

V.V.Radlov

 

Kenes dәuirinen kýni býginge deyin betaldy enip jatqan barlyq kirme sózder ýndestik zanyna baghynuy tiyis. Al, endi ol qalay jýzege aspaq?

Til tarihyn bilmey, tildi damytu mýmkin emes. Sondyqtan, jauapty búrynghy jazba derektermen úshtastyra otyryp tabuymyz lәzim...

1937-38 j.j. qughyn-sýrginning qúrbany bolghan qazaq әdebiyettanu ghylymynyng negizin salushy Ahmet Baytúrsynúly 1913 jyly shyqqan «Qazaq» gazetining túnghysh sanynda bylay dep jazady: «...Ózimizding elimizdi saqtau ýshin bizge mәdeniyetke, oqugha úmtylu kerek. Ol ýshin, eng aldymen, әdebiyet tilin órkendetu kerek. Óz aldyna el bolugha, ózining tili, әdebiyeti bar el ghana jaray alatyndyghyn biz úmytpaugha tiyispiz. Búl mәselede bizding halqymyz ondy emes. Osy kýni orys shkoly men tatar mektepterinde oqyp shyqqandar qazaq tilin eleusiz qylyp, hat jazsa, ózge tilde jazyp, qazaq tilinen alystap barady. Búl, әriyne, jaman әdet. Eger tilge osy kózben qarasaq, tabighat zanyna baghynbay, bizding ata-babalarymyz myng jasamasa, ol uaqytta tilmen de, sol tilge ie bolghan qazaq últymen de mәngi qoshtasqanymyz dep bilu kerek. Eger ony istegimiz kelmese, osy bastan til, әdebiyet júmysyn qolgha alyp, órkendetetin uaqytymyz jetti».

Ahmet Baytúrsynúly - ózining býkil sanaly ómirin qazaq jazba tilin leksikalyq shúbarlyqtan, basqa tilderding sintaksistik yqpalynan tazartumen ainalysyp, qazaq tili ghylymyn damytqan iri ghúlama. Eger biz, Ahmet Baytúrsynúly qúrghan әlipbiyine óte múqiyat zer salyp qaraytyn bolsaq, onda qazirgi halqymyzdyng tirelip otyrghan til mәselesining sheshimin sol ghalym XX ghasyrdyng basynda-aq sheship ketkenine ghylymy týrde tolyq kózimiz jetedi. Ol ýshin aldymen, Ahmet Baytúrsynúlynyng arab grafikasynan alyp jasaghan әlipbiyine (tóte jazuyna) nazar salayyq:

 

Qazirgi

әlipbiy

Tóte

jazu

Qazirgi

әlipbiy

Tóte

jazu

Qazirgi

әlipbiy

Tóte

jazu

1 A a 15 Q q 29 F f
2 Á ә 16 L l 30 H h
3 B b 17 M m 31 H h
4 V v 18 N n 32 S s
5 G g 19 NG n 33 Ch ch
6 Gh gh 20 O o 34 Sh sh
7 D d 21 Ó ó 35 Sh sh
8 E e 22 P p 36
9 Ë ë 23 R r 37 Y y
10 J j 24 S s 38 I i
11 Z z 25 T t 39 i ﺀ (dәiekshe)
12 Y iy 26 U u 40 E e
13 Y y 27 Ú ú 41 y yu
14 K k 28 Ý ý 42 Ya ya

 

*Kóne әlipbiyge V, F, H, Ch әripterin til ghylymynyn damuyna qaray gumanister keyinnen engizgen. Asylynda, dauyssyzdardyng ýndestik zanyna tiygizer esh ziyany joq.

 

Búl әlipbiyde erekshe kózge týsip, qyzyghushylyq tudyratyn bir tanba bar. Ol – dәiekshe (jinishkelik belgisi). Dәiekshe – tek buyndardyng jinishkeligin bildiretin belgi ghana, desek te, Ahmet Baytúrsynúly ony әripter sanaghyna kirgizgen. Nege?

Qazaqtyng sózderi birynghay juan buyndy, ne birynghay jinishke buyndy bolyp keletindigin eskersek, onda dәiekshening eng aldymen osy tәrtipti qatang qadaghalaytyndyghyn bayqaymyz...

 

Juan buyndy sózder

(dәyekshesiz)

Jinishke buyndy sózder

(dәyeksheli)

aybat - ﺍﻴﺑﺎﺕ әibәt - ﺃﻴﺑﺎﺕ
tys - ﺗﺪﺱ tis - ﺗﺌﺱ
bas - ﺑﺎﺱ bәs - ﺑﺄﺱ
ún - ﯘﻦ ýn - ﯝﻦ

 

Yaghni, dәiekshe – ýndestik zanynyng oryndaluynyng qatal baqylaushysy. Eshbir kirme sóz ony ainalyp óte almaydy. Dәiekshe -  qazaq sózining ýndesim әuezin, morfem qúramyn, buyn tәrtibin búzyp jazugha esh mýmkindik bermeydi. Endeshe, sol dәiekshe qazaq tiline ener bolsa, ol keremet bir sýzgi qyzmetin atqarady da, kelesi mәseleler jedel týrde óz sheshimin tabar edi:

  1. Kenes dәuirinde tәrtipsiz ene bergen myndaghan kirme sózderding osy sýzgiden ótpey qalary anyq. Búl jaghdayda, ol sózderding ne qazaqsha balamalary tabylady, ne dәiekshe ony ýndestik zanyna say ózgeriske úshyratady. Hәm zaman talabyna baylanysty enip jatqan týrli ghylymy jana terminderdi de osy dәiekshe jýieli bir tәrtipke baghyndyrady.
  2. Tipti osy dәiekshe qazaq tilining qoryna engen, alayda ýndestik zanyna baghynbay kirgen eski arab-parsy sózderining birazyn qayta týrlendirip, olardy da dybys zandylyghyna moyynsúndyrady:

 

Buyn ýndestigi búzylghan arab tilinen engen keybir sózder Sýzgiden ótkendegi ózgeretin týri
qate

qadir

múghalim

qazir

lәzzat

kitap

qauipsizdik

qarip

qajet

qata

qadyr

múghalym

qazyr (kәzir)

lәzzәt

kitәp

qauypsyzdyq

qaryp (әrip)

qajat (kәjet)

 

  1. Kóne orhon-enesay jazba eskertkishteri (VI-VIII gh.gh.) týrki júrtynyng sanskriyti ekendigi tarihtan mәlim. Osy kóne orhon jazuynda әripter juan jәne jinishke bolyp bólinedi. Búl erekshelik әlemdegi basqa tilderding eshqaysysynda kezdespeydi. Mine, orhon jazuynyng osy bir zandylyghyn týrki tilderining ishinde qazaq tili barynsha saqtap qalghan. Al, dәiekshe bolsa, osy kiyeli de kóne tәrtipti qalpyna keltiruimen qatar, bolashaqta onyng búzylmasyna da zor kepildigin beredi.
  2. Kýrdeli sózderdi qúrastyrghanda, búl dәiekshe olardy ne birynghay juan, ne birynghay jinishke buyndy jәy sózderden qúru kerektigin talap etedi. Tipti kýrdeli sózdi әrtýrli buyndy sózderden qúru kerek mәselesi tuyndaghan jaghdaydyng ózinde de – dәiekshe olardy ne syzyqsha arqyly bólip jazdyrady (zeynet-aqy, kempir-qosaq, әleumet-tanu, t.s.s.), ne bolmasa bireuin fonetikalyq ózgeriske úshyratady. Mysaly: búl+kýn – býgin, bel+bau – belbeu bolghany siyaqty, jarym+es – jәrimes, jan+kýier – jәnkýier, bir+ynghay – byrynghay, t.s.s. bolyp týrlenip, buyn ýndestigi qatang saqtalady. Sondyqtan osy sýzgi qazirgi kezde etek alghan qazaq tilindegi kirme sózderge balama tabudaghy nauqanshylyqqa qatty talaptar qong arqyly til mamandaryna birshama oy salar edi... Qoryta aitqanda, dәl qazir qazaq tili Ahmet Baytúrsynúly kórsetip ketken dәiekshege asa múqtaj bolyp otyr. Búl – ýshinshi qajettilik.                    

 

  1. Latinisa – zaman talaby

 

“Kense tili qazaqsha bolmay, is onbaydy...”

                                                                               Cәken Seyfulliyn.

 

Birinshi, mynany úmytpaghanymyz jón... Eng jaqsy jazu, ol - әripterining sany az, al dybystarynyng sany kóp jazu. Árip – ol dybysty jazbasha týrde belgileytin tanba ghana. Sondyqtan tanba qoldanugha qolayly, jazugha ynghayly bolghany lәzim. Aghylshyn әlipbiyinde 26 ghana әrip bar. Biraq sol әripter 44 dybys beredi. Al, bizding әlipbiydegi 42 әrip – 37 dybys ghana beredi. Onyng ishinde basy artyq kirme әripter de jeterlik. Taghamdy talghausyz ýsti-ýstine jey beretinderding aurugha shaldyghatyny siyaqty, tilimiz de ózine qajetsiz artyq әripterdi shamadan tys qabyldap-qabyldap, dertke úrynyp otyrghany ras. Endeshe, qazirgi kirillisa keleshekte kerek pe?

Tariyhqa ýnilsek, Ejelgi Rim jaulap alghan Europa elderine ghylym men mәdeniyetin latyn tilinde taratsa, orta ghasyrlardaghy Arab Halifaty shyghys elderine dini men mәdeniyetin arab tilinde engizdi. Batys elderi óz әlipbiylerin latyn әlipbiyining negizinde qúrsa, shyghys elderi tól әlipbiylerin arab grafikasynan alyp jasady. Kiyeli Injil latyn tilinde basylyp shyqsa, Qasiyetti Qúran arab tilinde sóiledi. Orta ghasyrlarda Europa ejelgi grek oishyldarynyng enbekterin arab tilinen latyngha audaryp tanysa, atom ghasyrynda shyghys halyqtary ozyq tehnologiyany latyn tilinen alyp ýirenuge mәjbýr. Osylaysha ghasyrlar boyy talasa-tartysa kelip, Batys pen Shyghys, Latyn men Arab ghylym-mәdeniyet jolyndaghy jarys tuyn kezek almasa ústap, kýlli adamzatqa «ortaq múra» atanyp, qyzmet etude. Mine, osy eki tilding alghashqysynyng әlipbiyinde 24 әrip qana bolsa, keyingisinde 28 әrip. Al, osy ekeuining de eki myng jyldan asa ghúmyr keship, bәz-bayaghy qalpynda saqtaluynyng basty sebebi әlipbiylerining túraqtylyghynda bolyp otyr.

Kóne qazaq әlipbiyinde de dybystardy belgileytin tanbalar qazirgidey kóp bolmaghan. Ahmet Baytúrsynúly jasaghan әlipby – qazaq jazu tarihyndaghy úly janalyq. Qazaq tilining emle túraqtylyghy osy әlipbiymen ghana saqtalady. Tek sonda ghana qazaq tilining grammatikasy men emlesi (orfografiyasy) bir izge týsedi. Sondyqtan, bolashaqta Ahmet Baytúrsynúly anyqtaghan dybystyq jýieni ústanuymyz kerek. Ol ýshin, qazirgi zamanghy ghylym tilining aghylshyn ekendigin, hәm latyn grafikasyn týrki әlemi týgeldey qoldanyp otyrghandyghyn eskere otyryp, arab grafikasynan alyp jasaghan A.Baytúrsynúlynyng әlipbiyin dәl sol qalpynda, tek latyn grafikasymen belgileuimiz qajet. Sonda qazaq jazuynda ýndestik zany ýstemdik etetin kemel әlipby payda bolady.

Ekinshi, biz latyn qarpine kósher bolsaq, onda aghylshyn әlipbiyindegi 26 әripten basqa birde-bir artyq tanbany almay kóshuimizge bolady. Saraptamaly taldau jasasaq, osylay kóshuding mynanday manyzdy jaqtary bar:

  1. Egemendi el bolyp, óz qalauymyzben el ordasyn tandap alghanymyz siyaqty, tól әlipbiyimizdi  de óz qalauymyzben tandaghanymyzgha tarih kuә bolmaq;
  2. Latinisagha kóshu arqyly biz býkil týrki halyqtarynyng ortaq jazugha kóshu ústanymyn qúptaymyz;
  3. Kompiuterlik baghdarlamalardyng ýnemi janaryp, týlep otyratyndyghyn eskersek, 42 әriptik kirillisagha orasan zor qarajat júmsaghannan góri, 26 әriptik latinisagha shyghyndalu әldeqayda útymdy;
  4. Latyn qarpi negizinde qúrylghan singarmoalfavit til tútastyghyn saqtaydy;
  5. Latinisa el keleshegi – jastarymyzdy kompiuterlik bilimdilikke, әlemdik (aghylshyn) tilge etene jaqyndastyryp, yntasyn arttyrady;
  6. Latyn әripteri óz ataluynda berilgendikten, sheteldikterding qazaq tilin ýirenui әldeqayda jenildeydi;
  7. Latyn tanbalarynyng әlemde ýstemdik etetindigin eskersek, olar elimizdegi etek jayghan orys әripterin lezde meselin mes qylyp basyp tastaydy da, qyzarghangha qúmar keletin keybir jastarymyzdyng yntasyn qazaq tiline búrady (Búl “orys tilin ýirenbe” degen sóz emes, memlekettik tilding mәrtebesin kóteru maghynasynda aitylghan pikir);
  8. Býgingi jas buyn úyaly baylanys bolsyn, ghalamtorda bolsyn, jalpy telekommunikasiya qúraldary da latyngha әldeqashan «kóship» qoyghanyn eskergen jón.

 

Bir sózben aitqanda, kez-kelgen nәrsening alty jaghy bolady: aldy-arty, ony-soly jәne ýsti men asty. Mine, osy alty jaghynan da alyp qaraghanda, latyn tanbalarynyng qazaq tiline dәl qazirgi uaqytta asa qajettiligi aiqyn bayqalady. Latinisany tek Europanyng tól әlipbii dep qaramau kerek, ol – jalpy adamzatqa ortaq múra. «Latyn» degen úlys joq. Sondyqtan «bireudiki» dep tilge tiyek etetin jattyghy da joq. Endeshe, sol latyn qarpine kóship, týrkilerding ortaq  grafikasyna ilesetin uaqyt keldi.  Al, búl – tórtinshi qajettilik bolmaq.

 

  1. Jana qazaq әlipbiyi

“Búryn últshyldyqpen kýressek, endi

últsyzdyqpen kýresip jatyrmyz”

Ghabit Mýsirepov

 

Sonymen, Ahmet Baytúrsynúlynyng jasaghan әlipbiyin tek qana kompiuterding pernetaqtasynda bar latyn tanbalaryna auystyrsaq, ol bylay bolar edi:

  1. 25 latyn әrpimen (H-tan basqa) 25 qazaqtyng dybysyn belgileymiz:

 

Latyn әlipbiyining 1 núsqasy:

 

Qazirgi

әlipbiy

Jana

әlipbiy

Qazirgi

әlipbiy

Jana

әlipbiy

Qazirgi

әlipbiy

Jana

әlipbiy

1
A a
A a
15
Q q
K k
29
F f
F f
2 Á ә 16
L l
L l
30
H h
 
3
B b
B b
17
M m
M m
31 H h
H h
4
V v
V v
18
N n
N n
32 S s
5
G g
G g
19
n
33 Ch ch
6
Gh gh
Q q
20
O o
O o
34 Sh sh
7
D d
D d
21
Ó ó
35 Sh sh
8
E e
E e
22
P p
P p
36
9
Ë ë
23
R r
R r
37 Y y
I  i
10
J j
J j
24
S s
S s
38 I i
11
Z z
Z z
25
T t
T t
39 i
‘ dәiekshe
12
Y iy
26
U u
W w
40 E e
13
Y y
Y y
27
Ú ú
U u
41 y yu
14
K k
C c
28
Ý ý
42 Ya ya

 

  1. Aghylshyndaghy (kompiuterdegi) «`» apostrof belgisin dәiekshe etip alamyz. Sonda juan dauysty a, o, ú, y әripterine dәiekshe qoysaq, tiyisinshe tórt jinishke dauysty dybys shyghady:

 

latyn әripteri a – a` o –o` u – u` ii`
qazaqsha ataluy a - ә o - ó ú – ý y – i

 

 

  1. Dәiekshe belgisi tóte jazudaghyday k (s), g (g), e (e) әripteri bar sózderge qoyylmaydy. Mysaly:

 

kilem – cilem       gýl – gul       ermek – ermec

ókil – ocil            ógiz – ogiz     óren - oren

 

  1. Qazaq tilindegi h әrpining emlesin ashyp alghan lәzim. Sebebi, h әrpi arab tilinen engen sanauly sózderde ghana kezdesedi. Sondyqtan, h әrpining aityluy arab tilindegi ﻫ dybysymen birdey boluy shart. Al, ﻫ dybysy  keudening ishinen shyqqan auanyng kómeyde jenil ýikelui arqyly shyghady. Sondyqtan, arab tilinde ﻫ dybysy hәreketterdi (qysqa dauystylardy) jinishke etip shyghartady. Aghylshyn tilindegi h dybysy da «júmsaq» dybystalady.  Eger osy emleni ústansaq, onda h әrpi k, g әripteri siyaqty tek jinishke dauystylarmen kelip, ýndestik zany taghy da óz ústanymyn bekitedi. Búl jaghdayda  -   birinshiden, h tanbasy túrghan sózderge dәiekshe qoyylmaydy, ekinshiden, til ýndestigine búrynnan iylikpey, ala-qúlalyq tudyryp jýrgen kóptegen kirme  sózderdi h әrpi zandylyqqa oray birynghay jinishke buyndy etip, ózgertip jazdyrady.

Mysaly:

-Arab tilinen engen sózderding ýndestik zanyna baghynuy bylay bolmaq:

qúrmet – hurmet (hýrmet)

qúdiret – hudiret (hýdiret)                                                                                                                                                                 

 qoshemet – hoshemet (hóshemet)

 rahmet – rahmet (rәhmet)

 shahar – shahar (shәhәr)  

 jihaz – jihaz (jihәz)       t.s.s. 

*Erterekte ontýstik ónirde qara halyq «qúrmet» degen sózdi «ýrmet» dep dybystaghan.

 

Nәtiyjesinde qazaq tilindegi qatandar men úyandar segiz júpty qúraytyn bolady:

 p-b, f-v, k-g, q-gh, t-d, sh-j, s-z, h-h.

 

  1. Jazbada sózding birinshi buynyna ghana tóte jazudaghyday dәiekshe qoi arqyly sol sózding jinishke buyndy ekendigin kórsetuge bolady:

Juan buyndy sózder

Jinishke buyndy sózder

bas – bas

bәs – b’as

nar – nar

nәr – n’ar

tor – tor

tór – t’or

sol – sol

sól – s’ol

súr – sur

sýr – s’ur

túz – tuz

týz – t’uz

tyl – til

til – t’il

tys – tis

tis – t’is

 

  1. h, sh, ch, ng dybystaryn eki әripting tirkesi arqyly beremiz:

 

     h – kh                   sh – sh                        ch – ch                               ng – nh

 

habar – khabar     shynar – shinar     Chikago – Chicago (Chikәgó)       ang – anh

ahlaq – akhlak      shól – sh’ol           Karachy – Carachi (Kәrәchi)      jana – janha

 

  1. Qazirgi kezde emle erejeleri men oqulyqtarda qoldanylyp kele jatqan iy, u әripterining әuelgi kezde -yi, -iy jәne -úu, -ýu qosarlaryn belgileu ýshin engizilgeni belgili. Biraq uaqyt óte kele olar oqulyqtarda dauystylar dep atalyp ketti. Búl emledegi iy men u-dyng dauysty dep ataluy qazaq tilindegi birneshe zandylyqqa núqsan keltirude. IY, u әripteri sózding orfoepiyasyn auyrlatyp qana qoymay, buyngha bólude de oralghy bolyp jýr. Mysaly, bu, by degen sózderge tәueldik jalghauyn jalghasaq, buy, bii dep jazylady da, qazaq tilining birneshe zandylyghy oryndalmay qalady. Birinshiden, dauysty dybysqa tәueldik jalghauy -sy, -si týrinde jalghanudyng ornyna -y, -i bolyp jalghanady. Ekinshiden, eki dauysty (u men y, y men i) qatar kelip túr. Ýshinshiden, birinshi buynnan basqalary dauystydan bastalmauy kerek edi, búlardaghy ekinshi buyn y men i-den bastalady. Ereje boyynsha u, y әripteri bar sózder buyndalmaydy, tasymaldau ýshin bólshektenedi. Al sózder buyngha bólinuge tiyis. Taghy da qayshylyq. Asylynda, qazaq tilinde dauysty iy men dauysty u degen bolmaghan. A.Baytúrsynúly búl eki әripti «qysqa dauystylar» dep ataghan. Yaghni, olar dauyssyz ghana bola alady: tau, tay, qyrau, balaqay t.s.s. Qazaq tilinde úzyn u men úzyn iy-ding joq ekendigin alashtyq ghalym - Eldes Omarúly ta aitady. Sol ýshin olardy tóte jazudaghyday úu, ýu jәne yi, iy qosar dybystary retinde qarastyrsaq, onda til zandylyghynyng tirelip otyrghan qayshylyghynan qútylamyz. Qazirgi til mamandarynyng biri, filolog Álimhan Jýnisbekov «Qazaq tilinde dauysty iy men dauysty u degen bolmaydy, dauyssyz y men dauyssyz ў ghana bolady. Olardy úў, ýў jәne yi, iy qosar dybystary retinde qarastyrayyq, sonda barlyq qayshylyqtan qútylamyz», – dep qúptaydy.

 

  1. Qazirgi qazaq tiline engen artyq kirme әripterding bolashaqta bolmaytyndyghyn eskersek, әzirshe olardy qazaq tilining óz zandylyghyna say eki, ne ýsh әripting tirkesi retinde kórsetuge bolady: s – ts, ya – iya t.s.s.

 

  1. 9. sh әrpining qazaq tilinde tek ýsh sózde ghana keletinin nazargha alsaq, ony da eki sh (sh) әrpi tirkesimen beruimizge bolady:

 

                ashy – ashshi, túshy – tushshi, keshe – ceshshe

* Asylynda, Semey ónirinde aitylyp jýrgen “ashty”, “túshty” dialektisi dúrys siyaqty. (A.)

 

  1. e әrpimen engen kirme sózderding barlyghyn qazaqtyng tól e әrpi arqyly ózgertuge bolady:

 

      elektr – elektir, Everest – Everest, energiya – energiye t.s.s.

 

  1. h(iks) әrpi aghylshyn tilinde eki әripting (ks) ornyna qoldanylady. Biz de h әrpin juan buyndy sózderde – «qs», al jinishke buyndy sózderde – «ks» bop keletin әripter tirkesining ornyna qoldansaq, onyng eki útymdy jaghy bar: qazaqtardy europa tilderin mengerude jәne sheteldikterdi qazaq tilin ýirenude shatastyrmaydy.

 

 

Mysaly:

 

Juan buyndy sóz
Jinishke buyndy sóz
jaqsy – jaxi bókse – boxe
toqsan – toxan sekseuil – sexewil
aqsaq – axak ólekse – olexe
Aqsay - Axay jeksenbi – jexenbi

 

 

  1. Ýndestik zanyn jetik biletin azamatqa (tóte jazudaghyday) dәieksheni mýldem qoldanbay jazuyna da bolady...

 

Al, eger dәiekshe men grafemalardy qúp kórmegen jaghdayda, «bir dybysqa bir әrip» qaghidasyn ústansaq, onda týrikting dauysty  ö,ü,ı әripteri men ğ, ç, ş dauyssyzdaryn jәne nemisting ä (ә) dybysty umlautyn (týrikmende de bar), týrikmenning ň (n) dybysyn esh kedergisiz qabyldaugha bolady. Yaghni, ә,ó,ý jinishke dauystylardyng ýstine eki diakritikalyq nýkte qoyylady:

Latyn әlipbiyining (grafemasyz) 2 núsqasy       

 

Qazirgi

әlipbiy

Jana

әlipbiy

Qazirgi

әlipbiy

Jana

әlipbiy

Qazirgi

әlipbiy

Jana

әlipbiy

1
A a
A a
15
Q q
Q q
29
F f
F f
2 Á ә
Ä ä
16
L l
L l
30
H h
H h
3
B b
B b
17
M m
M m
31 H h
H h
4
V v
V v
18
N n
N n
32 S s
C c
5
G g
G g
19
NG n
Ň ň
33 Ch ch
Ç ç
6
Gh gh
Ğ ğ
20
O o
O o
34 Sh sh
Ş ş
7
D d
D d
21
Ó ó
Ö ö
35 Sh sh
8
E e
E e
22
P p
P p
36
9
Ë ë
23
R r
R r
37 Y y
I ı
10
J j
J j
24
S s
S s
38 I i
İ i
11
Z z
Z z
25
T t
T t
39 i
12
Y iy
26
U u
W w
40 E e
13
Y y
Y y
27
Ú ú
U u
41 y yu
14
K k
K k
28
Ý ý
Ü ü
42 Ya ya

*Jogharydaghy diakritikalyq nýkteleri arqyly qazaqtyng tól әripterin tandaghanda,osyghan deyingi qabyldanghan tuysqan týrki halyqtarynyng latyn әripteri eskerildi.

 

Grafemasyz qazaq әlipbii – 34 әripten qúralady.

Al endi, qúrmetti oqyrman, jogharydaghy jana әlipby men onyng erejelerin paydalana otyryp, myna úlaghatty sózderdi óz betinizben oqyp kórseniz, latyn tanbalary arqyly da qazaq tilin ýirenu men jazudyng esh qiyndyq tughyzbaytynyna aqiqy týrde kóziniz jetedi:

 

  • XX ğasırğa şeyin türictiň tilin azdırmay asıl qalpında alıp kelgen, til tuwrasındağı abıroy men alğıs qazaqqa tiyis. Atanıň azdırmay bergen mulkin qolımızğa alıp bıt-şıtın şığarsaq, ol unamdı is bolmas.

                                                          Axmet Baytursınulı (2 núsqa boyynsha)

 

Mine, aghayyn, bizding úsynyp otyrghan kemel әlipby osynday. Dәlirek aitsaq, bizding úsynysymyz Ahmet Baytúrsynúly jasaghan tóte jazuyn latyn tanbalaryna auystyru ghana...

Ýndestik zany – kiyeli zan. Ol – qazaq tilining jany. Ýndestik zany bar bolsa, qazaq tili de bar. Ýndestik zany joghalsa, qazaq tili de joghalady. Eger qabyldanar jana әlipby ýndestik zanyn eskermey, dәl qazirgi qoldanysta jýrgen әlipbiyding kebinin kiyse, onda jana grafikagha kóshu – óz manyzdylyghyn joghaltady. Kenes jyldarynda qazaq tilinde 13 dauysty bar degen filolog ta, 14 dauysty dybys bar degen ghalymdarymyz da, tipti 15 dauysty bar degen aghalarymyz da týrli «akademiyalyq» dengeylerge jetip jatty.  Sol ýshin, ghylymy akademiyalyq ataqtaryn «kirillisamen» qorghaghan kenestik «til atalary» jana әlipbiyge kósherde taghy bir shalys qadam jasamay, til abyroyy ýshin óz lauazymdaryn qúrbandyqqa shalsa, til túnyghyn saqtaugha ýles qossa, keyingi úrpaqtyng alghysy men dúghasynan basqa aitary joq. Ghasyrlar boyy ýndestigin saqtap kelgen til jeke ghalymnyng oi-pikirine emes, býtkil ghalymdardyng kerisinshe, til zaidylyghyna baghynghany lәzim.

 

  1. Týrki sózi – tól sóz

 

«Ana tilimning baylyghyn pash etetin myng bәiitti jatqa oqugha barmyn»

Omar ibn Hattab (r.a.)

 

Ár tilding ózine tәn sanauly dybystary bolady. Býkil sóz qory sol tól dybystarynan ghana qúralady. Alayda, ghylym bolsa uaqytpen jarysyp órbip barady. Soghan baylanysty qazaq tili de zaman aghymynan qalys qalmauy ýshin ghylymy jana sózderdi audarmay-aq sol qalpynda qabyldaugha tyrysyp baghuda. Biraq, jana sóz ener bolsa, ony da ishki dybys zandylyghy ózine baghyndyra qabyldauy tiyis.

Jana termin qabyldau – tildegi sóz qorynyng kedeyliginen tuyndaghan mәsele emes. Ol – uaqyt talabyna say tilding damu zandylyghy...

Aytalyq, halyqaralyq bolyp sanalatyn aghylshyn tili sózdigining jarymynan artyghy – roman sózderi. Fransuz tilining 30 payyzy arabizmnen, al 30 payyzy germanizmnen túrady. Týrik sózdigining 40 payyzyn arab terminderi qúrasa, kәristerding sóz qorynda 75 payyz qytay sózi bar. Al orys tilinde basqa tilderden engen kirme sózderding ýles salmaghy odan da kóp. Biraq, onysy ýshin osy tilderdi eshkim de syngha alyp otyrghan joq. Sondyqtan, biz de kirme sózderge (әsirese, ghylymy terminderge) balama tagha bermey tilimizding zandylyghyna moyynsúnghan sózderdi qaldyrghanymyz jón.

Biz – bir kezderi әlemdi dýrliktirgen týrki halqynyng bir buynymyz. Buyny bolghanda qanday! Týrki halqynyng tarihy qazaq jerinen bastau alady. Endeshe, biz – agha buynbyz. Sondyqtan, bizding el býkil týrki júrtyna aghalyq aqylyn, tuystyq talabyn qoya alatyn dәrejede boluy tiyis. Al, búl jerde tilding yqpaly asa zor ról atqarady. Tilding týrkilik syipaty neghúrlym saqtalsa, soghúrlym alty alashty ózine baurap, әlem júrtshylyghyn ózine qyzyqtyrady. Osyny úmytpauymyz kerek.

Qazaq tili – tolymdy til. Qazaq tilining iyilgishtigi maghynasy jaghynan qysqa da qonymdy jana sózder shygharuyna zor mýmkindik beredi. Alayda, osy tamasha qasiyetti - til mamandarymyzdan balama tabuda kóre almauymyz ókinishti-aq. Bәlkim, til aghasyna oiy úshqyr aityskerlermen, bilimi kәmil ghúlamalarmen, kópti kórgen abyz aqsaqaldarmen jii aqyldasqany jón bolar. Odan qaldy qany bir, dini bir, tili bir tuysqan aghayyndarymyzdyng da sózdik qoryna ýnilsek, qazaq tilining qory san myndaghan týrki sózderine tolatyndyghy sózsiz. Týrikter petroldy qazaqtyng eski “múnay” degen sózimen, qazaqtar ofiyserdi týrikting “súbay” degen atauymen atasa, eki tuysqan halyq sol bir babalar ansaghan ortaq týrki tilin, týrki júrtyn qúrugha bir adym ilgerileydi emes pe?

Bizding oiymyzsha, kirme sózderge balama tabudyng mynanday rettilik sharttary bolugha tiyis:

- Eng birinshi, kirme sózding balamasy qazaq tilining ózinen tabylghany jón;

- Tabylmaghan jaghdayda, ekinshi, balamany tuysqan týrki sózdikterinen izdestirgen lәzim;

- Osy ekeuining jәne tek qana ekeuining mýmkindigi jetpese ghana, ýshinshi, kirme sózding ózin til ýndestigine baghyndyra otyryp, qabyldaghanymyz dúrys.

Týrki tili - óz tarihyn tasqa qashap jazghan kóne til. Týrkining qayta órlep, gýldenu dәuirinde sóz qoryn biriktirsek, búl qadam tórtkýl dýniyedegi týrki halyqtarynyng biriguining nyshany bolmaq. Sondyqtan, alghashqy batyl qadamdy bizge bastamaqqa kerek.

 

 

(Jazbager – Almaty oblysy, Qapshaghay qalalyq meshitining bas imamy, dintanushy, Aldajar Seyitúly, baylanys tel: 8-7052690000, 8-/727/3981333)

 

 

Paydalanylghan әdebiyetter

  1. Ahmet Baytúrsynov, Til taghylymy. Almaty – 1992 j.
  2. Ámedy Hasenov, Til bilimi. «Sanat» baspasy, Almaty – 2003 j.
  3. Bayynqol Qaliyúly, Qazirgi qazaq tili. Almaty – 2004 j.
  4. Saparhan Myrzabekov, Qazaq tilining dybys jýiesi. «Sózdik-Slovari» baspasy, Almaty – 1999 j.
  5. R. Barlybaev, Qazaq tilinde sóz maghynasynyng keneni men taryluy. «Mektep» baspasy, Almaty – 1968 j.
  6. Qirabaev S., Kenes dәuirindegi qazaq әdebiyeti. – Almaty: Bilim, 1998j.
  7. Djusupov M.  Fonemografiya A.Baytursynova y fonologiya singarmonizma.-Tashkent: Uzbekistan, 1995 g.

Aldajar Seyitúly 

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

 

21 pikir