Últqa tastalghan úran

El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng kýni keshe jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasyn astyn syzyp otyryp ýsh qaytara oqyp shyqtym. Sosyn «búl tek maqala emes, kelesi kezendegi últtyq damuymyzdyng túghyrnamasy!» dep qabyldadym. «IYdeologiya joq!» degen sóz jii aitylady, meninshe, endigi jerdegi iydeologiyalyq baghytymyz osy qújatpen tikeley baylanysty bolu kerek! Búl – әbden pisip-jetilgen, el kýtken eng iri oqigha!

Tәuelsizdigimizge shiyrek ghasyr boldy! Dýniye-diyirmenning ýstingi tasy bir rette ainalmaghanmen, astynghy tasy shyr ainalyp, qúmsaghattay qúbylyp túr. Esik-terezeni tars bekitip alyp, syrtpen baylanysyn ýzgen elderding ýzengi bauy byrt-byrt ýzilip jatyr. Al, esik-terezeni ashyq-shashyq tastasang aulang jyn-jybyrgha, sayasy aqylmandargha, opa-dalapqa shylanghan pop-mәdeniyet pen dinkendi qúrtatyn týrli diny qauymdargha tolyp ketedi. Áriyne, Qazaqstan — tórt qaqpasyna kýzetti myqtap qoyyp, әlekedey jalanghan әlemmen ashyq baylanysqa týsip jatqan el. Osynday «bara jatqannyng baltasyn, kele jatqannyng ketpenin» alatyn osynday jahandanu jaghdayynda «alyptardyng oiynyna» jútylyp ketpey, eldik tútastyqty saqtay otyryp damudyng negizgi alghysharty – Elbasy aitqan «Últtyng ruhani  kody»! Búl – búghan deyin aitylmaghan, bәlkim, uaqyt pen kenistik aitqyzbaghan tyng mәsele. Memleket basshysy osy kózqarasy arqyly jana tarihy kezenning bastalghanyn sezindirdi.

Preziydent: — Janghyru atauly búrynghyday tarihy tәjiriybe men últtyq dәstýrlerge shekeden qaramaugha tiyis. Kerisinshe, zamana synynan sýrinbey ótken ozyq dәstýrlerdi tabysty janghyrudyng manyzdy alghysharttaryna ainaldyra bilu qajet. Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy. Men halqymnyng taghylymy mol tarihy men yqylym zamannan arqauy ýzilmegen últtyq salt-dәstýrlerin aldaghy órkendeuding berik dini ete otyryp, әrbir qadamyn nyq basuyn, bolashaqqa senimmen bet aluyn qalaymyn, — dep kesip aitty.

Rasynda, ótken tarihymyzgha tas atyp, ghasyrlar boyy babadan balagha miras bolyp kele jatqan dәstýr-salt pen әdet-ghúryptargha sanasyndaghy diny ústanymdaryn qarsy qoyghan dýmsheler men «sәldelilerdin» sәnimizdi qashyryp túrghany aiday aqiqat!

«HHI ghasyrdaghy últtyq sana turaly» atty birinshi bólimdegi alty tarmaqtyng altauy da – endigi Tәuelsizdik iydeyasynyng belaghashtary bolu kerek. «Bәsekelik qabilet», «Pragmatizm», «Últtyq biregeylikti saqtau», «Bilimning saltanat qúruy», «Qazaqstannyng revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damuy», «Sananyng ashyqtyghy» — rasynda realizm men pragmatizmning basty qúndylyqtary bolu kerek.

Al, «Tayau jyldardaghy mindetter» atty ekinshi bólimning negizgi túghyry – últtyq patriotizm! Ashyghyn aitu kerek, bizde patriottyq sezimdi úshtau baghytynda saghat sayyn, sәt sayyn nebir jobalar jasaluda. Biraq, sonyng deni alaulatyp jalaulatqan nauqanshyldyq, qúmyragha otyrghyzghan jasandy gýl sekildi әser qaldyratynyn nesine jasyramyz?!.

Núrsúltan Ábishúlynyn: «Men «Tughan jer» baghdarlamasyn qolgha aludy úsynamyn. Baghdarlama nege «Tughan jer» dep atalady? Adam balasy – sheksiz zerdening ghana emes, ghajayyp sezimning iyesi. Tughan jerin qayda jýrse de jýregining týbinde әldiylep ótpeytin jan balasy bolmaydy.

Babalarymyz ghasyrlar boyy úshqan qústyng qanaty talyp, jýgirgen annyng túyaghy tozatyn úlanghayyr aumaqty ghana qorghaghan joq. Olar últtyng bolashaghyn, keler úrpaghyn, bizdi qorghady. San taraptan súqtanghan jat júrtqa Atamekenning qarys qadamyn da bermey, úrpaghyna miras etti. Sondyqtan tughan jerge, onyng mәdeniyeti men salt-dәstýrlerine inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyz­dy kórinisi», — degen oiy Qazaq jerinde túratyn barlyq úlystargha qaratyp aitylghan sóz dep qabyldauymyz kerek.

Al, әlipby – birneshe jyldan beri mamandardyng talqysyna salynyp, uaqyt ótken sayyn ii qanyp kele jatqan mәsele. Rasyna kelse, әlipby – qyp-qyzyl sayasat. Bizding últ әlipbiyding әlegin san ret bastan ótkergen. Sondyqtan, әlemdik kóshting basynda túrghan latyn qarpi bizding basymyzdy odan sayyn azat etpese, mazaq etpeydi!

Qysqasy, Elbasy maqalasynda әdebiyet pen ónerge, tariyhqa, bilim beru isine, turizm, bәsekelestikke qatysty Ýkimetting aldyna naqty mindetter jýktedi. Jәne ziyalylardyng basyn biriktirip otyrghan Qazaqstan Jazushylar odaghy men Ghylym Akademiyasyna, ózge de qoghamdyq úiymdardyng jana tarihy kezendi sezine otyryp, Tәuelsizdik iydeyasy baghytyndaghy iygi isterdi jýzege asyrugha shaqyruy – últshyl azamattardyng iyghyna artylyp otyrghan ýlken senim dep baghalaghan jón.

«Oraghyng ótkir bolsa, qaryng talmaydy,

Otanyng berik bolsa, jauyng almaydy», — deydi halyq naqyly.

«Bir kisi qazghan qúdyqtan myng kisi su ishedi», «Jaqsy ómir sýru ýshin – jaqsy oilau kerek» degen naqyl bar. Al memleket basshysynyng bas basylymda jariyalanghan maqalasy azamat retinde ózimning jeke basymdy quatty da jaqsy oilargha jeteledi. Osy jyldar ishinde kezen-kezenimen týrli baghdarlamalar jýzege asyryldy. Onyng kóbi ekonomikalyq-әleumettik, sayasy salmaghy basym dýniyeler boldy. Al, «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» — erneuinen jel gulep, aulasyn alabota qaptap ketken iydeologiyalyq kenistigimizge qan jýgirtetin, bolashaghymyzgha baghyt silteytin, últtyghymyzdy saqtaugha shaqyr­ghan ÚRANDAY әser etkenin jasyrghym kelmeydi…

Rasynda, búl – últqa baghyttalghan Úran!

Janarbek ÁShIMJAN, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma tóraghasynyng orynbasary, Almaty qalalyq Qoghamdyq kenesining mýshesi

Ozyq oidyng jemisi

Elbasynyng «Egemende» jaryq kórgen maqalasy bәrimizding kókeyimizde jýrgen arman-maqsattyng ýstinen dóp týsti desek, artyq aitqandyq emes.

Ol tildi aitty, dildi aitty, dindi aitty. Qysqasy, tәuelsiz elge kerekti dýniyening bәrin týgendep, elding ertengi ómirine naqty jospar jasady. Últtyq sananyng qalyptasyp, odan әri damuyn jik-jikke bólip, júrttyng jýregine jyly tiyetin joldardy kórsetip otyr.

Sonyng ishinde, maqaladaghy «Tughan jer» baghdarlamasy bir kýnning emes, birneshe jyldargha sozylghan kemenger oidyn, súnghyla sananyng jemisi ekeni aqiqat. Ólketanu men abattandyru júmystary jәne tarihy eskertkishter men mәdeny nysan­dardy qalpyna keltiru sharalaryn qazirden bastap qolgha almasaq, «әttegen-aylap» qaluymyz da mýmkin. Sol sebepti, Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda aitylghan mindetter men tapsyrmalardy ertenge qaldyrmay, býginnen bastap jabyla oryndaugha tiyispiz. Búl – әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna kiruge birden-bir kepil.

«Patriotizmning eng jaqsy ýlgisi orta mektepte tughan jerding tarihyn oqudan kórinis tapsa iygi. Tughan jerding әrbir sayy men qyrqasy, tauy men ózeni tarihtan syr shertedi. Árbir jer atauynyng tórkini turaly talay-talay anyzdar men әngimeler bar. Árbir ólkening halqyna suyqta pana, ystyqta saya bolghan, esimderi el esinde saqtalghan birtuar perzentteri bar. Osynyng bәrin jas úrpaq bilip ósuge tiyis», – dedi Elbasy. Maqalada aitylghan osy joldar­dan-aq Núrsúltan Nazarbaevtyng tughan jerge degen ystyq yqylasyn, zor mahabbatyn angharugha bolady emes pe?!

Endeshe elin sýigen Elbasymyz barda bizding de ayanyp qalghanymyz jaramas. Qoldaymyz. Quattaymyz.

 Qazaqbay QASYMOV, «Ahyska» týrik mәdeny ortalyghynyng tóraghasy

Abai.kz