Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Átten... 3368 3 pikir 19 Sәuir, 2017 saghat 23:10

Aqyn Bas prokurorgha hat jazdy

Qazaqstan Respublikasynyn
Bas prokurory
J.Asanov myrzanyng nazaryna!

Qazaqta «Aytayyn dep aitqam joq, Aytashymnan obal-dy» dep keletin kóne óleng bar. Sol aitpaqshy, mening de aitpasyma bolmaytyn mәsele tuyndap túr. Tuyndap emes, búl mәsele songhy kezde balalap, kóbeyip, derttep, balaqtan basqa shyghyp ketkeli qashan?! Sondaghy aitpaghymyz tómendegishe:
Byltyr ghana ózining tabandylyghymen, qabiletimen, songhy kezde júrt shulay jónelip, shúbyrtpalatatyn «shymkenttik variant» jasamay, óz kýshimen, manday terimen Saryaghash audandyq bilim bólimine әdil konkurs arqyly basshylyqqa taghayyndalghan Múrat Mahanov jazyqsyzdan jazyqsyz isti bolyp jatqanynan qalyng júrt habardar.

Men Múrat myrzanyng audan halqyna, audandyq bilim salasyna sinirgen enbekterin tizbelep jatpaymyn. Sebebi, ol turaly tolyq mәlimetter Sizderge jetip te ýlgergen boluy kerek. Eger asa mәrtebeli nazarlarynyzdy salsanyzdar. Mening aitpaghym basqa...

Men sonau alty atadan jalghyz kindik bop kele jatqan, ózining de jalghyz tal on-aq jasar býldirshin úly bar (ony da jalghyz ózi tәrbiyelep otyrghan), osy qazir pәlen aidan beri tergeu izolyatorynda jazyqsyzdan jazyqsyz temir torgha telmirip otyrghan Múrattyng jeke basyna toqtalmaqpyn.

Men sol Múratpen Shymkent pedagogikalyq institutynyng filiologiya fakulitetinde tórt jyl birge oqyp, bir jataqhanada jatqan, jarty qúrtty bólip jegen adammyn. Onyng minez-qúlqyn, azamattyghyn, jan balasyna janyn qiya salugha dayyn túratyn janashyrlyghyn jaqsy bilemin. Jalghyz ananyng qolynda jalbyrap jalghyz ósken úl ekenin, qinalyp jýrip jetilgenin, oqugha da jogharyda aitylghan «shymkenttik variantpen» emes, qúrylysta júmys istep, odan әsker qataryna baryp kep, es jiyp týskenin de beske tanimyn.

Bizding damyghan, tolyqqandy qogham bolamyz, pәlen elding qatarynan kórinemiz dep keude qaghyp, shirengende ýzengimizdi ýzip jibere jazdaytynymyz ótirik emes. Al endi mynanday soraqylyqtan son, kórer kózge әdil jolmen jýrip, kisi aqysyn jeuge arlanghan, adaldyqqa ghana adymdaghan azamatty qorlap, japtym jala, jaqtym kýie dep jýrip qayda baramyz?! Qay jerlerge jete alamyz?!

Men 111 jas ghúmyr keshken, eki soghysqa kuә bolghan qariyanyng balasymyn. Ilgeride qarttar bar bolatyn. Qazir she?! Sol Mahanovtyng janashyldyghy men janashyrlyghyna, songhy kezde bedeli әbden týsip bara jatqan MÚGhALIM, ÚSTAZ ataulynyng bedelin qayta kóterip, ensesin tikteuge atsalysqan tirligine Saryaghash audanyndaghy birer «toptardyn» qarsy әreket etkeninen býkil audan habardar. Olar qarttar emes. Olar «dejurnyy shaldar» ghana. Iya, olar ShALDAR ghana. Alash balasyna ataly sóz aityp, auzyna qaratyp, qara qyldy qaq jaratyn jasqa jetkende nәpsisi taza adamnyng artyna shala baylap, jala jabatyn jasqa kelgen kisi qariya yaky qart bola alushy ma edi?! Joq!

Óz basym sudy da, otty da, oqty da, sotty da kóp kórgen adammyn. Sondyqtan, eshteneden hәm eshkimnen (eger ol adamzat balasy bolsa) qoryqpaytynym ózime ayan. Kim ne dese o desin, degenmen mening ózimning azamattyq ústanymym, aqyndyq kózqarasym men dausym bar. Endeshe, men Múrat Mahanaovtyng jazyqsyzdan jazyqsyz isti bolyp, jabylyp jatqanyn óte ýlken sayasy jәne qoghamdyq, әleumettik qatelik dep esepteymin. Kezinde talystay ghyp súlatyp, atyp tastaghan arysymyz Ahmet Baytúrsynúly «Maghan qatty batatyny bәrinen, Óz auylymnyng itteri ýrip, qapqany» demep pe edi?! Onda nege ary taza, jany júmsaq, peyili perishte azamattyng artynan birer shәuildekterdi shәu-shәu ýrgizip, jalghan jala japtyryp, qarap otyruymyz kerek?!

Qasiyetti Qúranda «Ásilinde bireuding artynan jalghan sóz aityp, nahaq jala japqan pendening kýnәsi dua jasaghan pendening kýnәsimen birdey» degen sóz bar. Al, dua jasau degeniniz eng auyr, keshirilmes kýnә. Ony oilaytyn pende, sanasy qúldyqtan azat QARIYa әz-әzirge tabylmay túrghany óte ókinishti. Búdan da kóp jazugha, qúlash-qúlash, bet-bet etip shimaylaugha mýmkindigim barshylyq. Biraq, mynanday әdiletsizdikke, misyzdyqqa, arsyz әreketke yzasy kep otyrghan adamnyng jýregi shydamaydy eken.

Asa qadirli Jaqyp dep asa úly payghambarymyzdyng (Gh.S) esimin bergen el aghasy, qalyng qazaqtyng qazylyq tarazysy!

Sizdi júrtshylyq tek qana әdildikke jýretin, adaldyqty tu etken azamat dep bagha beretinin talay estidik. Kórip te jýrmiz. Sondyqtan, osy mәselege songhy әri әdil nýkteni Óziniz qoyyp, isting aq sheshiluine, arly azamattyng nәpsige qúl bolyp jýrgen birer mýddeli «toptyn» qúrbany bolyp ketpey, qoghamdaghy ózining әdil әri taza ornyna qayta ornyghuyna yqpal jasaytynynyzgha senim artamyn. Tәmat-tәmәm!!!

Ózinizge degen ýlken qúrmetpen jәne ýkili ýmitpen,
Aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi,
Qazaqstan Jazushylar odaghy Ontýstik Qazaqstan
oblystyq filialynyng diyrektory,
kóptegen halyqaralyq, respublikalyq syilyqtardyn,
Resey Federasiyasy Qaruly kýshterining eng jogharghy
«Slava Rossiy» ordenining eng songhy altynshy tolyq
kavaleri, basqa da kóptegen orden-medalidardyng iyegeri
Baqytjan ALDIYaR

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2291
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2790