Áygili aqyn Orazaqyn Asqar: Kýltegin, Tonykók - tegimiz,

Ejelgi týrik elimiz.

Altaydan Alpygha deyin

Sozylghan baytaq, jerimiz, - dep jyrlap ketkendey, ata-babamyz etek jenimizdi en qondyryp ketken qazaq degen elmiz. Babalyrmyz bizge miras etip ketken keng dalaly, ózen-kóli dariyaly, taulary biyik qyratty, shalqyghan sheksiz jeri bar qazaq elinin, tәuelsiz el atanyp, ózge memlekettermen terezemizdi tenestirgenimizge de jiyrma jyl boldy. «Tәuelsiz el», «tәuelsiz memleket» - degen qasiyetti de, qasterli úghymdardy óz aldymyzda da, ózgening aldynda da, dәleldep, úyalmay kórsetip túratyn әr memleketting ózindik simvoldary bolatyny shart. Olar tәuelsiz memleketting tuy, әnúrany, memleketting halyqaralyq qauymdastyq moyyndaghan shekarasy jәne - tól valutasy.

Áygili aqyn Orazaqyn Asqar: Kýltegin, Tonykók - tegimiz,

Ejelgi týrik elimiz.

Altaydan Alpygha deyin

Sozylghan baytaq, jerimiz, - dep jyrlap ketkendey, ata-babamyz etek jenimizdi en qondyryp ketken qazaq degen elmiz. Babalyrmyz bizge miras etip ketken keng dalaly, ózen-kóli dariyaly, taulary biyik qyratty, shalqyghan sheksiz jeri bar qazaq elinin, tәuelsiz el atanyp, ózge memlekettermen terezemizdi tenestirgenimizge de jiyrma jyl boldy. «Tәuelsiz el», «tәuelsiz memleket» - degen qasiyetti de, qasterli úghymdardy óz aldymyzda da, ózgening aldynda da, dәleldep, úyalmay kórsetip túratyn әr memleketting ózindik simvoldary bolatyny shart. Olar tәuelsiz memleketting tuy, әnúrany, memleketting halyqaralyq qauymdastyq moyyndaghan shekarasy jәne - tól valutasy.

Tól tengemizdi shygharu әri ony qoldanysqa endiru onayshylyqpen bolmaghany beseneden belgili. Memleketimiz egemendik alghan sonau 90-shy jyldarda, ekonomikamyz toqyraugha úshyrap, halyqtyng әleumettik jay-kýii tipten nasharlap, jas-kәrisi ne zeynetaqysyn, ne jalaqysyn ala-alamay, alsa da, qúnsyzdanyp ketken aqshasyn mise tútqan, túrmys-tirshilik kýrt tómendep ketken jadau kezeng boldy. Sol kezenderding basynda ondaghan jyldar boyy taskeneshe qabysa jabysyp qalghan kommunisttik josparlau jýiesinen naryqtyq ekonomika jýiesine bozdatyp kóshken jyldary, jalpy alghanda memleket ýshin de, qarabayyr halyq ýshinde adam tózgisiz mehnatty uaqytta, jaghdaydyng qiyndyghyna jәne qyspaqtyghyna qaramay, ózimizding últtyq valutamyz boluy kerek jәne ony uaqyt úttyrmay engizu kerek degen ong bastama kóterildi. Elimiz ýshin osy bir manyzdy bastamany Elbasy Núrsúltan Nazarbaev kóterip jәne atalghan iygi bastamany jýzege asyru barysynda basy-qasynda jýrip, at qúnyna bergisiz aqylyn, nar qúnyna bergisiz naqylyn aityp, atsalysqan azamat-aghalarymyzdyng birden-biri -  Dәulet Hamiytúly Sembaev.

Dәulet Hamiytúly Sembaev - múqym qazaqqa keninen tanymal memleket jәne qogham qayratkeri. Dәulet Hamiytúly 1935-shi jyldyng 10-shy tamyzynda Almaty qalasynda dýniyege keldi. Keyinnen V.IY.Lenin atyndaghy Qazaq poliytehnikalyq institutyn 1958-shi jyly «injener-metallurg» mamandyghy boyynsha tәmamdady. Júmys jolyn 1958-shi jyly S.M.Kirov atyndaghy zauytta tehnolog, master bolyp bastap, osy zauytta 1966-shy jylgha deyin ter tógip, qyzmet etip, keyin Qazaq Kommunisttik Sosialisttik Respublikasynyng Memlekettik josparlauynda bólimning bas mamany, bólimshe bastyghy, bólim bastyghynyng orynbasary qyzmetterin atqardy. KSRO Memlekettik josparlauy - kenes zamanynda jas mamandardyng ysylyp, úrshyqsha iyirilip, mol tәjiriybe jinaqtap, myqty maman bolyp shyghatyn birden-bir úiymnyng biri bolatyntúghyn. Dәulet Hamiytúly - Memlekettik josparlaudan tәjiriybesi mol, jetik maman, isker azamat bolyp shyqty. Kenes ýkimetining dәureni jýrip túrghan kezende Dәulet Hamiytúly, Memjosparlaudan song QazKSR Ministrler Kenesining kenesshisi, Ministrler Kenesi hatshylyghynyng mengerushisi, Ministrler Kenesining ister basqarushysynyng orynbasary, QazKSR Memlekettik josparlauynyng bólim bastyghynyng orynbasary, Memlekettik josparlau tóraghasynyng orynbasary qyzmetterin úzaq jyldar boyy abyroymen atqardy.

Qazaq eli tәuelsiz memleket atanghan son, kóptegen manyzdy salalardy uaqyt talabyna sәikestendirip qaytadan qúrylymdau qajet boldy. Onyng ishinde jetpis jyl boyy josparlaumen jýrgizilgen, anau-mynauyna beyimi joq ekonomikalyq jýieni naryqtyq ekonomikagha birtindep beyimdeu, jana formasiyagha kóshuge baylanysty alda qiyn mindettermen maqsattar túrdy. Sol kezderi jana talaptarmen jana zaman tolqynyna ýirenisu, beyimdelu kim-kimge de onay soqpaghany ras. Preziydent Nazarbaevtyng basqaruymen jasalghan reformalardy ómirge engizu barysynda, reformatorlar toby ózgeristerdi «bir jaghynan búqany da óltirmey, ekinshi jaghynan arbany da syndyrmay» jýzege asyrugha tyrysyp baqty. Osy ózgeristerding basy-qasynda jýrgen Dәulet Hamiytúly 90-shy jyldary QazKSR Preziydent Kenesining mýshesi, QazKSR Joghary ekonomikalyq Kenesi tóraghasynyng orynbasary, Qazaqstan Respublikasy Premier-ministrining orynbasary, keyinirek Premier-ministrding birinshi orynbasary sekildi, joghary lauazymdy qyzmetterdi belsendilikpen jәne yjdaghattylyqpen atqara otyryp, ýkimette memleketting qarjy-ekonomikalyq sektory ýshin jauap berdi. Ol kezdegi qiyn әleumettik-ekonomikalyq jaghdayda, Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ózining qasyna bilgir-bilikti, tәjiriybeli, kerek uaqytynda arqa sýiey alatyn azamattardy jinaghany belgili. Osy orayda, Dәulet Hamiytúlynyng kóptegen jyldar boyy jinaqtaghan tәjiriybesimen iskerligi, bilimdiligimen biliktiliginin, qabilet-qarymynyng memleket ýshin eng biyik kәdege jaraghan jyldary, aghamyzdyng - Qazaqstan Respublikasy Últtyq Bankining tóraghasy bolghan jyldary desek artyq aitpaghanymyz shyghar. Dәulet Hamiytúly QR Últtyq Bankin 1993-shi jyldyng jeltoqsanynan 1996-shy jyldyng qantar aiyna deyin basqardy. Qazaq qarjy-bank jýiesining jana aghymgha beyimdelip, ornyghyp, túraqtala bastaghany, elimizding qarjy-monetarlyq jýiesine eng qajetti zannamalyq qújattardyng qabyldanghan, jalpylay aitsaq, qazaq qarjy jýiesining týpqazyghy qaghylghan kezen  - dәp osy jyldar aralyghy ekenine eshkimning dauy da, shýbәsi de joq shyghar. Dәulet Hamiytúlynyng QR Últtyq Bankinde basyn bastap ketken júmystary keyin de, onyng shәkirtterimen jalghastyrylyp, kenestik qarjy-normativtik jýiesinen birtindep aryla bastaldy, tәuelsiz  memleketke qajetti janadan normativtik bazalar engizilu sayasaty jýrgizildi. Ol kezeng bizding qarjy jýiemizding halyqaralyq qarjy úiymdarymen aralas-qúralastyghy bastalyp, olar biz ýshin, biz olar ýshin ashyla bastaghan, bir-birimen tanysa bastaghan jyldar edi. Qarjy-bank salasyndaghy sol kezendegi jauapkershiligi joghary sheshimderding bastauynda Dәulet Hamiytúly Sembaev jalghyz ózi túrdy nemese jalghyz ózi atqardy deuding auylynan aulaqpyz. Jalpy aitqanda, eldegi jaqsyly-jamandy jasalghan isting barlyghyn bir adam jasamaydy jәne ol ýshin bir nemese eki-ýsh adam jauap bermeytini belgili. Dәulet Sembaev búl jerde qazaqtyng dana naqyldarynyng biri, «kenesken jerde kemdik joq, kenessiz jerde tendik joq» - degen qaghidatty berik ústana otyryp, qanday da bolmasyn kýrdeli, týitkildi mәselelerding týiinin әriptesterimen birge talqylau arqyly sheship otyrdy.

Dәulet Hamiytúly memleketimizding atqarushy biylik tarmaghynda júmys jasap qana qoymay, sonymen qatar, 1996-shy jyldyng qantar aiynda Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Nazarbaevtyng úsynysymen QR Senatynyng deputattyghyna taghayyndaldy. Dәulet Sembaev atalghan qyzmetti atqara jýrip, Senattyng ekonomika, qarjy jәne budjet komiytetining tóraghasy boldy. Búl qyzmetti de, Dәulet Hamiytúly ýlken abyroymen atqara otyryp, qarjy-monetarlyq sektorgha baylanysty, kerekti zannamalardy dayyndaugha  at-salysyp,  úsynyp, olardyng qabyldanuyna az ter tókken joq. Dәulet Hamiytúly Sembaev Senat deputattyghynan 1997-shi jyldyng sәuir aiynda ketip, sol jyldan beri jeke jәne bank sektorynda qyzmet etip keledi. Ár jyldary «ABS-Balhash» Tau-ken kompaniyasy» JTAQ diyrektorlar Kenesi tóraghasynyng orynbasary, «Hong Kong-Shanghai Bank Corporation Kazakhstan» (HSBC) AQ-y diyrektorlar Kenesining mýshesi qyzmetterin atqardy. Al, 1999-shy jyldan 2002-shi jyldyng qyrkýiegine deyin elimizding ekinshi dengeyli eng iri banki «Qazkommersbankinde» diyrektorlar Kenesining tóraghasy qyzmetinde boldy. Sol 2002-shi jyldyng qyrkýiek aiynan beri, dәl qazirgi kýnge deyin «Qazkommersbank» AQ-y diyrektorlar Kenesi tóraghasynyng orynbasary qyzmetinde. Shyny kerek, qazaq qarjy jýiesinde Dәulet Hamiytúlynyng alatyn orny erekshe bólek.   Dәulet Hamiytúly 1999-shy jyly ózining bastamasymen qúrylghan «Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghy» úiymynyng bas kezeninde Kenes tóraghasy qyzmetin atqardy, al býgingi kýni osy úiymnyng Qúrmetti tóraghasy bolyp otyr. Dәulet Sembaev bastamasynda túrghan, atalmysh úiym qúrylghan kezeninen on bir jyldan beri qarjy sektorymen biylik arasyndaghy kópirge ainalyp, zady atyna say júmysyn atqaryp keledi. Búl qauymdastyqtyng elimizdegi birden-bir, ýlken isker qauymdastyqtardyng biri boluyna jәne belsendi júmys jasap, damuyna Dәulet Hamiytúlynyng jeke basynyng bedelimen qosqan ýlesi orasan zor. Bylaysha aitsaq, Dәulet Hamiytúly zeynetker jasyna bayaghyda shyghyp, qazir jetpis besti alqymdasa da, elimen halqynyng aldynda qyzmetin jalghastyryp keledi. Osy elge adal qyzmet atqarghany ýshin ol әr jyldary «Enbek qyzyl tu Qúrmet belgisi» ordeninin, Qazaqstan Respublikasy Qúrmet gramotasymen jәne «Parasat» ordenining iyegeri atandy.
Dәulet Sembaevty biz tek tәjiriybeli qarjyger dep bilsek, búnymyz Dәulet aghamyzdyng túlghasyna degen birjaqty kózqaras bolar edi. Dәulet agha ózining negizgi júmysyn atqara otyryp, sonymen qatar, artynda bilikti, tәjiriybeli, uaqyt talabyna say, ózgeristerge tez beyimdele alatyn maman-shәkirtter dayyndaghan  - úlaghatty ústaz. Dәulet Hamiytúlymen әr jyldary qyzmettes, júmystas bolghan Serik Ahanov,  Grigoriy Marchenko, Oraz Jandosov, Núrjan Súbhanberdiyn, Aybar Dәuitov, Ánuar Sәidenov, Nina Jýsipova, Qadyrjan Damitov sekildi el aldynda jýrgen marghasqa qarjygerlerdi, Dәulet aghanyng mektebinen ótken, bilikti shәkirtteri dep ataugha tolyq negiz bar. Dәulet Hamiytúly shәkirt dayyndau ýderisin toqtatqan emes, ol qazirgi kezde Qazaq menedjment ekonomika jәne boljau institutynyng Qúrmetti professory, Halyqaralyq Biznes Akademiyasy qamqorshylyq Kenesining mýshesi bolyp tabylady.
Dәulet Hamiytúlynyng taghy bir qyry, «qatardan assang da, halyqtan aspa» degen qazaqtyng naqyl sózi sekildi, әrqashanda qarapayymdylyqpen jýrui, ol kisi «baytaqtan ozghan baqtyly, sýleymendey taqtyly» oryndarda qyzmet etse de, eshqashan da asyp-tasu nemese tәkapparlyq degen jat qasiyetterdi bilgen emes jәne ol kisini jaqsy biletinderding aituynsha,  Dәulet Hamiytúly Sembaev qay qyzmette júmys istese de, eshqashan jeke basynyng mýddesin kýittegen emes. Últymyz «jetim kórsen, jebey jýr» - deydi. Dәulet Hamiytúly osydan birneshe jyl búryn óz bastamasymen «Qús joly» qayyrymdylyq qoryn» qúrghan bolatyn, atalghan qor qazirgi kezde elimizding aumaghynda qayyrymdylyq is-sharalaryn ótkizip, jetim balalar ýiine materialdyq kómek, әr-týrli әleumettik sharalargha belsene qatysyp, qarjylay jәne materialdyq kómegin kórsetip, bilimdi balalardyng oquyna demeu jasap, ózindik әleumettik jauapkershiligin eskerip, júmystaryn atqaruda. Dәulet Hamiytúlynyng taghy bir aita ketetin qasiyeti, qay lauazymdy orynda júmys jasasa da, ol sol «jyly» oryndarda «ket» degenshe otyra bermey, óz erkimen bosatyp otyratyn. Sonymen qatar, Dәulet Hamiytúly «altyn kórip azbaytyn, kýmis kórip qyzbaytyn», oiyndaghysyn irikpey tura aitatyn, «aghyn - aq, qarasyn - qara» - dep, aitsa әdil aitatyn, adal azamattardyng qatarynan! «Boldym-toldym», «boldym-jettim» degenderding arasynan emes! Negizinde, myqty, daryndy, bilimdi túlghalardy ózge elding úly, tarihy túlghalarymen salystyru ghadeti bar emes pe, al Dәulet Sembaevty eshkimmen salystyrugha kelmeydi, Dәulet Sembaevty tek Dәulet Sembaevpen salystyrghan dúrys sekildi.
Dәl qazirgi kezde bireu-mireu, baqytty adam kim dep, -  súrasa, búl súraqqa esh mýdirmesten - Dәulet Hamiytúly Sembaev, - dep jauap beruge bolady. Sebebi, Dәulet Hamiytúly eline qyzmet etuden ayanghan emes, әli de qyzmet etude, óz ómirinde birneshe, el aldynda úyalmay kórsete alatyn, atpalday shәkirtterin dayyndady, sonymen qosa qiyn kezende tәuelsiz elding ayaqqa túryp, damuyna óz septigin tiygizip, el tarihyna ózining atyn qaldyryp otyr. Osynyng ózi ýlken baqyt emes pe! Qazaq halqynyng tóbe biylerining biri, Mónke by kezinde «Sózding maghynasy ketip, samaly qaldy, adamnyng jaqsysy ketip, jamany qaldy», - dep aityp ketken eken, alayda, bizding aramyzda atyna zaty say, sarabdal Dәulet Hamiytúly Sembaev sekildi jaqsyly-jaysandy aghalarymyz bar, Allagha shýkir! Bizden tilek bireu, osynday aghalarymyz aman jýrse eken deymiz!

Ghadilbek Ákim,

әleumettanushy-ekonomist.

«Abay-aqparat»