Erekshe әser qaldyrghan maqalany eng birinshi dúrys taldauymyz kerek. Óitkeni, taldaugha den qoymay, tek jaqsy jazylghanyn ghana aitar bolsaq, maqaladaghy basty mәseleler nazargha ilikpey qaluy mýmkin. Elbasynyng búl maqalasy – jýieli, baghdarlamalyq jospar.

Meninshe, múnda eki baghyt bar. Birinshisi, jalpylyq baghyt. Yaghni, ruhany qúndylyqtargha mәn beru. Búl jerde qoghammen aqyldasu, pikirlesu bar. Zaman talabyna say ruhany janghyru. Búl júmysty qoghamdyq úiymdar, Ghylym akademiyasy, Jazushylar odaghy atqarady. Ekinshisi, naqty, pragmatikalyq baghyt. 100 kitapty audaru, «Tughan jer» siyaqty memlekettik baghdarlamalardy jasau. Búl ispen Ýkimet ainalysady. Osy isting bәrin qogham óz nazarynda ústauy tiyis. Óitkeni, Elbasynyng barlyq tapsyrmasy ózi oilaghan dengeyde jәne qoghamnyng da talabyna say oryndalyp otyruy qajet. Eshqanday kózboyaushylyq әreketter bolmauy kerek. Ziyaly qauymnyng aldynda túrghan taghy bir mәsele, osynyng bәrin orystildi ortagha týsindiru júmystary. «Ruhany janghyru búl qazaq halqynyng janghyruy ma, әlde Qazaqstannyng janghyruy ma?» degen súraqtar qoyylyp jatyr.

Áriyne, búl eng aldymen, qazaqtyng ruhany janghyruy. Maghan erekshe әser etken bir sóilemdi aitayyn. Elbasy: «Eger janghyru elding ruhany últtyq tamyrynan nәr almasa, ol adasugha bastaydy», dedi. Búl eng birinshi basshylyqqa alatyn dýniye. Ghalymdar, aqyn-jazushylar naqty úsynys jasap, Ýkimetke tapsyru kerek.

Dos KÓShIM, sayasattanushy

Abai.kz