Akademiyk-jazushy Gh.Mýsirepov óz kýndeligine: «Qazaqta eng kerekti eki týsinikting dәlme-dәl ataulary joq: «Blagorodstvo», «Preten­ziya». Osynyng ózi tereng bir oilaugha jol ashady. Týsinikting atauy bolmauy nening belgisi? Ózi de joqtyng belgisi me? Olay bolmasa kerek! Jas el әzir jaqsy-jamandy týgel atap bola alghan joq» (Mýsirepov Gh. Tútqyn qyz. Al., Balausa. 1993 jyl.  430-bet), – dep jazghan eken.

Qazaqtyng sóz baylyghyn jete mengergen klassiyk-jazushy «bagorodstvo» sózine «aqsýiektilik», «ziyalylyq», «tektilik», «kóshelilik», «asyldyq», «parasttylyq», «izgi niyettilik», «qadir-qasiyettilik» siyaqty sózderding birin, al «preten­ziya» sózine «kýdik», «kýmәn», «shýbә», «uәj», «qarsylyq» siyaqty sózderding birin balama etip alugha bolatynyn bildi, biraq olardyng birde-bireuining әlgi sózderding dәl maghynasyn kez kelgen mәn-mәtinde (kontekste) ashyp bere almaytynyn eskergen bolar. Sosyn biz de ózimizshe izdendik.

Qazirgi kezde qazaqta búryn bolmaghan-au degen keybir úghymdargha qazaqsha atau izdestirip jýrgender kóp. Biraq solardyng kópshiligi tilimizding sózjasam jýiesinen onsha habardar emes siyaqty. Áyteuir, búrynnan bir úghymgha telingen sózge janadan qosymsha jalghap jana sóz jasaugha nemese eki týbir sózdi biriktiru arqyly jana ataular jasaugha ghana baryp, al tilimizding janadan sóz tudyrudaghy basqa da amal-tәsilderining bar ekenin qaperden shygharyp alghanday.

«Zabolevaemosti», «smert­nosti», «rojdaemosti» sózderining qazaqshasy qalay boluy mýmkin? Medisinalyq oqu qúralyn jazyp jýrgen bir ghalym-oqytushy kelip, «men búlardy «aurushyldyq», «ólimshildik», «tuushyldyq» dep audardym, sizder búghan qalay qaraysyzdar?», – degende, jópeldemede ne aitarymyzdy bilmey, «qúday-au, oryssha osy sózderding bildiretin maghyna-úghymdary – týsinikti, qazaqshasy da bar sekildi ghoy, al myna audarmalar mýldem qisyngha kelmey túr ghoy» dep oigha qaldyq.. Aqyr ayaghynda  bir tabylsa, M.Áuezovting shygharmalarynyn  tabylar dep «Abay jolyn» aqtardyq. Sóitsek, sóz zergeri M.Áuezov janaghy oryssha sózderding qazaqshasyn «auru-syrqau», «ólim-jitim», «ósip-ónu» dep qos sózben bergen eken. Demek, jana úghymgha sózderdi qosarlau arqyly atau beru – tilimizding ózindik bir ereksheligi.

Búnday sózjasamdyq (slovoobrazovaniya) әdis orys tilinde joq. Mýmkin, Gh.Mýsirepov atamyzdy oilandyrghan «pretenziya» sózining qazaqsha balamasy jogharyda atalghan sózderding bireui de emes, «kýdik-kýmәn» shyghar dep oilanyp jýretinbiz. Sóitsek, «pretenziya» sózining qazaqsha balamasy atam qazaqtyng tilinde bayaghydan bar eken.

Osy juyrda ghana bir kónegóz qariyanyng auzynan «Búl aitqanyma qanday datyng bar?» degendi estip qalyp, osy «pretenziya» sózining qazaqshasy «dat» emes pe eken degen oigha qaldyq. Sózikterding bәrinde búl sózding parsy tilinen engenin kórsetip, maghynasy – «әdildik súrau, múng shaghu» dep bergen (Qazaq tilindegi arab, parsy sózderining týsindirme sózdigi. Almaty: MTDI, 2014 jyl, 159-bet//Qazaq sózdigi. Almaty: «Dәuir» baspasy, 2013 jyl, 352-bet//Qazaqtyng dәstýrli ataulary. Almaty: «Arda+7», 2013, 126-bet).

Álbette, bizding búl uәjimizge «dat» keltiretinderding bolary  anyq.  Solay bolsa da, biz osy sózdi «әdildik súrau, múng shaghu» degen maghynasymen qatar «pretenziya» sózining qazaqshasy retinde de qoldansaq, qalay bolar eken!? Tipti eki maghynasy da qatar bola bersin. Óitkeni qay tilde bolsyn keyde bir atau birneshe úghymdy bildiredi.

Beybit Jәlelúly

Abai.kz