Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2245 0 pikir 24 Qazan, 2010 saghat 21:42

BAGhDAT ÁRIPOV AQSh-TA NE BITIRIP JÝR?

Baghdat Áripov... Búl azamat qazaq qoghamy ýshin onshalyqty tanys ta esim emes. Áytse de, AQSh-qa baryp sayasy baspana súraghaly jýrgeni turaly aqparat taraghan son, keybir BAQ nazary oghan aua bastady. Ózi Qyzylorda oblysy Shiyeli audanynyng tumasy, Qajygeldin Ýkimetining Kensesinde qyzmet etken. Ózining aituy boyynsha, "Bәimenovtyng qysymymen qyzmetten ketken" kórinedi.

Keyinnen qant óndirumen ainalysyp, onda da "Rahat Áliyevting qysymymen biznesimnen aiyryldym" degendi aityp jýrdi. Ras-ótirigin kim bilsin. Sosyn últ patriottaryna qosylyp, Dos Kóshim basqaratyn "Últ taghdyry" qozghalysynda atqarushy diyrektor boldy. Keyin "Dos Kóshim biylikting ssenariyimen jýredi, "Últ taghdyryn" Preziydent Ákimshiligi qarjylandyrady" degen sebeppen ol jaqtan da ketti de, ózi "El bolashaghy" degen úiymdy ashty. Bes-alty adamnyng basyn jiyp, aldaghy kýnde  jasalatyn qyruar júmystardyng josparyn da jazyp shyghady. Úlytaugha baryp, ýlken jiyn da ótkizbek bolady. Tilge, oralmandargha, jastargha baylanysty atqarar sharualary shash-etekten bolatyn. Ókinishke oray, qaghaz jýzinde qalghan is boldy barlyghy. Shanyraq, Shelek, Molovodnoe, Mayatas oqighalarynda boy kórsetip qalghany bolmasa, naqty ister atqarylghan da joq. Júmystyng kóbi kóztanys, sózi jarasatyn últ patriottary men jeltoqsanshylarmen kensede otyryp, birin-biri syrttarynan kýlki etuden ary asa bermeytin. "Ósekpen ainalysqan" úiymnyng isi qaydan onsyn sosyn?

Baghdat Áripov... Búl azamat qazaq qoghamy ýshin onshalyqty tanys ta esim emes. Áytse de, AQSh-qa baryp sayasy baspana súraghaly jýrgeni turaly aqparat taraghan son, keybir BAQ nazary oghan aua bastady. Ózi Qyzylorda oblysy Shiyeli audanynyng tumasy, Qajygeldin Ýkimetining Kensesinde qyzmet etken. Ózining aituy boyynsha, "Bәimenovtyng qysymymen qyzmetten ketken" kórinedi.

Keyinnen qant óndirumen ainalysyp, onda da "Rahat Áliyevting qysymymen biznesimnen aiyryldym" degendi aityp jýrdi. Ras-ótirigin kim bilsin. Sosyn últ patriottaryna qosylyp, Dos Kóshim basqaratyn "Últ taghdyry" qozghalysynda atqarushy diyrektor boldy. Keyin "Dos Kóshim biylikting ssenariyimen jýredi, "Últ taghdyryn" Preziydent Ákimshiligi qarjylandyrady" degen sebeppen ol jaqtan da ketti de, ózi "El bolashaghy" degen úiymdy ashty. Bes-alty adamnyng basyn jiyp, aldaghy kýnde  jasalatyn qyruar júmystardyng josparyn da jazyp shyghady. Úlytaugha baryp, ýlken jiyn da ótkizbek bolady. Tilge, oralmandargha, jastargha baylanysty atqarar sharualary shash-etekten bolatyn. Ókinishke oray, qaghaz jýzinde qalghan is boldy barlyghy. Shanyraq, Shelek, Molovodnoe, Mayatas oqighalarynda boy kórsetip qalghany bolmasa, naqty ister atqarylghan da joq. Júmystyng kóbi kóztanys, sózi jarasatyn últ patriottary men jeltoqsanshylarmen kensede otyryp, birin-biri syrttarynan kýlki etuden ary asa bermeytin. "Ósekpen ainalysqan" úiymnyng isi qaydan onsyn sosyn?

Búdan qalsa ýisiz-kýisiz qazaqtargha "zang boyynsha 10 sotyq jer tegin berilui kerek" dep, Shanyraq, Trudovik jaqtan óz betinsh jer ýlestirip bergenin taghy da kózimiz shalghan. El-júrtqa qújat jinatyp, "keyin zandastyryp beremiz" degenimen, onysynyng da bos sóz bolyp shyqqany belgili. Eki ortada jerimiz zandasady eken dep senip qalghan halyqty ayaysyn. Qújat jinap sandalghany azday, erteng sol oryngha qaraytyp birdene túrghyzyp qoysa, ol biylik tarapynan búzylsa, sosyn halyqtyng ashu-yzasy tuyndamaydy ma? Biraq, búny oilaghan Baghdat joq.

Keyin partiyalyq tizimmen Mәjiliske saylau nauqany bastalghanda, Aqordadan shaqyrtular alyp, sonda baryp qaytyp jatty. Kim biledi, búl azamat әu bastan-aq biylikting tapsyrmasymen últ patriottarynyng arasyna kelip, olardy bólshekteu ýshin, aralaryna ot salu ýshin, olardyng bedelderin týsiru ýshin jýrgen de bolar.

Kim biledi, el ýshin jasaghan eleuli enbekteri bolghan shyghar. Ókinishke qaray onysyn kópshilik kóre almay otyr. Ras, bir-eki aqparat qúraldaryna súhbat berip, úiymnyng mәlimdemelerin jariyalap túratyn. Biraq, auyzben oraq oratyndardan halyq әbden sharshap bitti ghoy.

Endi kelip búl azamatymyz Amerika asypty. Sóitse, biylikke qarsy shyqqan son, Qazaqstan ÚQK-si kýn bermey qoyghan kórinedi.

- Últtyq qauipsizdik komiyteti meni shaqyryp, «Shanyraqtan» eki adam jalghan qújattar jasap, jer satyp jýrgen kezderinde ústalghanyn aitty. Solargha maghan qarsy týsinik jazdyryp, meni «Shanyraqtaghy» jerding bәrin satqyzghan, halyqty biylikke qarsy qoyyp, bolashaqta revolusiya úiymdastyrmaq bolghan adam etip kórsetip, jalghan týsinik jazdyrtypty. Ekeuine eshqanday shara qoldanbay, sotta bosatyp jiberdi. "Bolashaqta sizben ainalysamyz" degendey, menen alayaq jasaghysy keldi ghoy endi. Shyn mәninde biylik bizge sayasy jaghynan qysym kórsetip, sayasy júmyspen ainalysqan belsendilerdi janaghyday alayaqtyq qylmys jasady dep, neshe týrli is-әreket jasady. Sol jóninen men qysym kórdim. Qolymda olardyng shaqyru qaghazy bar, - deydi ol BAQ-qa bergen súhbatynda.

Jer jóninde dau shyqqany ras ta shyghar, óitkeni, búrynnan "jer beremiz" dep júrttan qújat jinatqanyn aittyq qoy jogharyda. Álgi eki adam qolastynda istegen Ýmit degen siyaqty әielder bolar. әriyne, biz múnyng anyq-qanyghyn aiyryp bere almaymyz, tek solay boluy mýmkin-au degen dolbar ghana.

Mine, osylaysha AQSh-qa qashyp barghan Baghdat Áripov endi sol jaqtan sayasy baspana súraghysy keledi. Biraq, onyng sózine AQSh ýkimeti sene qoyar ma eken?

Taghy bir dolbar bar. Alda týrli saylaular jaqyndap keledi. Al shetelde jýrgen qazaq oppozisionerleri az emes. Eng birinshi bolyp búl kýnde AQSh-ta túratyn Ákejan Qajygeldin túr. Ári múnyng Qajygeldin Ýkimetinde istegeni bar. Osy jaghynan alghanda, biylik tarapynan sheteldegi oppozisiyanyng saylau aldynda qanday is-әreketpen ainalysatynyn bayqau ýshin jibergen "tynshysy" emes pe eken degen de oy keledi.

Týrli boljamdar jasaugha bolady, biraq, bir nәrse anyq siyaqty: qoghamdaghy orny sonshalyqty erek emes azamatty biylik sayasy kózqarasy ýshin qughyndaydy ma? Joq, meninshe. Demek, ol qoldan jasalyp otyrghan quyrshaqtyng biri nemese shynynda da qylmysy bolghan. Endi múny uaqyt kórsetedi.

E.MOLDABEK.

 

R.S.: Osy maqalagha baylanysty biz birneshe últ patriottarynyng qatarynda jýrgen azamattardyng oiyn bilgen bolatynbyz. Soghan da nazar audarsanyzdar. Ortaq saual tómendegidey boldy:

«"El bolashaghy" qozghalysynyng tóraghasy Baghdat Áripov "Qazaqstanda qughyngha úshyradym" degen sebeppen AQSh ýkimetinen sayasy baspana súramaq kórinedi. Siz búghan ne deysiz?»

 

Aydos SARYM, Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng jetekshisi:

- Sol jaghyn ózim de týsinbedim. Baghdatty osyghan deyin bireuler qudalady degendi estimeppin.

"El bolashaghyna" kelsek, búl úiymdy qatardaghy klon úiymdardyng biri dep sanaytynmyn.

 

Marat UATQAN, últ patrioty:

- Baghdattyng últshyl ekeni ras.

Songhy ret kóktemde Qazaq últshyldarynyng qúryltayynda kezdestik. Alayda biylik tarapynan qysym kórip jýrgeni jóninde tis jaryp eshtene aitqan joq.

Sayasy kózqarastarynyng negizgi tezisterin ózining súhbatynda da aitqan eken. Al, joghary biylikke qatysty aitylghan sózderi ýshin bizding elde kez kelgen adamnyng qughyngha úshyraytyny әbden mýmkin ekenin besiktegi bala da biledi. AQSh-qa barghan eken, joly bolsyn! Alayda, elim deytin azamattar eng aldymen osynda qalyp júmys istese tiyimdirek bolghan bolar edi. Ketip qalghanyna qaraghanda, qysym da qattyraq tiygen boluy kerek.

Súhbatyndaghy "Qazaq - memleket qúraushy últ" degenning ornyna, "Qazaq - memleket qúrushy últ" dep jazsa naqty bolady. Baghdat sózden sýrinbeytin jigit edi, qate jazylyp ketken siyaqty.

 

Janbolat MAMAY, "Ruh pen til" klubynyng jetekshisi:

-  Baghdat Áripov turaly syrtynan estigenim bar, ony jaqsy bilmeymin. Shynyn aitqanda, Qazaqstanda onday qayratker joq jәne bolghan da emes.

 

"Halyq ýni"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470