Qazaq aitady: «Jaqsynyng úrpaghy», «Asyldyng synyghy», «Tektining túyaghy», «Kónening kózi» dep. Osynday jaqsy sózding bәrine layyqty jan – Mýgilsim Qadyrqyzy (qújatta – Abdulkadyr) Syrttanova.  Mýgilsim Qadyrqyzy – Alashtyng aiboz úly, qazaqtyng alghashqy konstitusiyalyq enbegining avtory, Alash qozghalysynyng teoriyalyq negizin salushylardyng biri Barlybek Syrttanúlynyng tughan nemeresi eken.

Biz Mýgilsým Qadyrqyzyn qalay taptyq? Ángimeni osydan bastalyq.

Áueli, Barlybekting atyn úlyqtap, auyldyq okrugke qayratkerding atyn bergizgen, býgingi B.Syrttanov auyldyq okrugining әkimi (Almaty oblysy, Aqsu audany) Mayra Ábishevamen sóilesip, tarihy túlgha turaly túshymdy derekter biletin kónekóz qariyalardyng deregin aldym. Auyl basshysy Mayra Esimqyzynyng núsqauymen, osy jyldyng 23 qantarynda belgili memleket jәne qogham qayratkeri Gýlsha Tәnirbergenqyzymen kezdesip, mәn-jaydy bayandap, ol kisiden birqatar qújattardy alghan edik. Qolgha týsken tarihy qújattar – Gýlsha apaydyng әkesi, belgili qalamger, ólketanushy Tәnirbergen Qalilahanov esimdi aqsaqalgha tiyesili. Kezinde búl kisi Alash qayratkerining úrpaqtarymen jaqyn aralasyp, Bәkeng jayly ghylymiy-izdenis júmysyn jýrgizipti. Búny – bizding qolymyzgha týsken qújattar aighaqtaydy.

Tәnirbergen atamyzdyng jeke múraghatyndaghy qújattyng biri – Kәke (Abdulqadyr) Barlybekúlynyng ómirbayan ýlgisinde jazghan kýndelik-dәpteri. Álgi dәpterde: «Ýlken qyzym Qaraghandydaghy glaznoy institutta vrach jәne medinstitutta múghalim, partiya mýshesi; Ortanshy qyzym Kegen audanynda vrach- VLKSM; Kishi qyzym – VLKSM, Almaty medinstitutynyng songhy kursynda oqyp jýr. Ýlken úlym Sovet minstirde; Ortanshym avtoshkolda – múghalym – instruktor; Kishi úlym, zam.minsterstva avtotrans songhy qyzymnan basqalardyng bәri de semiya qúrghan. Nemerelerim ósip jatyr. Aldy instituttyng 5 kurssinde. Kishileri det.sad, besekte», - degen mәlimet kezdesedi. Osy mәlimetti oqyp alyp, onyng úrpaqtarymen kezdesu kerek degen oigha keldik. Sodan Kәkening úrpaqtaryn el arasynan izdestirip, meken-jaylaryn anyqtay bastadyq. Áueli – Qaraghandy qalasynda túratyn úrpaghy jayynda mәlimet taptyq. «Industrialinaya Karaganda» gazetinen «Ne zabyvay imya svoe» (avtory – L.Tusupbekova, 2002 jyl, 27 qarashadaghy sany) dep atalatyn maqalany bayqap, oqyp shyqqan son, Mýgilsim әjemizding sol jyldary jasy 80-nen asqanyn bilip, «әjemiz qazir bar ma eken?» dep birde ýmittenip, birde kýdiktene jýrip, qaraghandylyq tanys ghalym agha-apaylaryma habarlasyp, izdestiru júmysyn bastap kettim. Sodan ne kerek, t.gh.d., professor J.Artyqbaev, ólketanushy T.Arshabekov, t.gh.k., professor N.Beysembekovalargha habar berdik.

Aqyrynda professor N.Beysembekovanyng kómegimen qazirgi uaqytta  әjemizding tiri ekenin, bala-shaghasynyng ortasynda aman-esen jýrgenin estip, bir sәt bolsa da, attay tulaghan jýregimiz bayyz tauyp, kýdigimiz seyilip, ýmitimiz artty.

Mýgilsim Qadyrqyzy Syrttanova – elimizdegi medisina salasynyng damuyna ólsheusiz ýles qosqan bilikti dәriger әri mediyk-ghalym. Ol – KSRO Densaulyq salasynyng ýzdigi. Qanshama nauqastyng dertine arasha týsip, asa kýrdeli otalardy jasaghan eken. Bәlkim, sol nauqastardyng tilegi bolar, әjemizding aramyzda aman-esen jýrgeni. Bәlkim, atasy Barlybek, әkesi Qadyrdyng qughyn-sýrginnen kóz ashpay, mezgilsiz ýzilgen taghdyrlarynyng óteui – osy jannyng mandayyna jazyldy ma eken?!

Núrsahan Ahmetqyzynan әjeyding baylanys nómerin alghan edim. 14 aqpan kýni Mýgilsim әjening ýiine telefon soqtym. Tútqany ózi kóterdi. Hal-ahualyn súraghan son, ózimdi tanystyryp, atasy Barlybek Syrttanúly turaly zertteu júmysyn qolgha alghanymdy qysqasha bayan ettim. Ájem búryn-sondy múnday tosyn әngime bolaryn kýtpese kerek, tolqyp, kónili bosap, kóz jasyn syghymdap aldy. Ózining 96 jasta ekenin, eki kózining de kórmey qalghanyn, mening әbden kesh habarlasqanymdy aityp, qinalyp sóiledi. Men de әngimeni úzaqqa sozbay, «úlynyzben sóilesip, kezdesu uaqytyn belgilep, tayau kýnderi ýiinizge baramyn» desem kerek.

Sodan ne kerek, kópten kýtken kezdesuding sәti – 18 aqpan kýni týsti. Senbi bolghan son, týske taman Astanadan Qaraghandygha jolgha shyqtym. Meni ol jaqtan jurnalist, qanattas dos Núrlyhan Qalqamanúly men tarihshy-ghalym, professor Núrsahan Ahmetqyzy, jurnalist, «Ortalyq Qazaqstan» gazetining bólim mengerushisi Jәnibek Áliman ýsheui kýtip aldy. Túp-tura 14:25-te Lenin kóshesining boyyndaghy №46 ýiding 1 pәterining qonyrauyn basyp, ishke endik. Ájemiz ózi qarsy alyp, ashyla sóiledi. Ángime auany – HH ghasyr basyndaghy qazaq halqynyng ómiri, Barlybekting otbasy, onyng ainalasyndaghy adamdar tónireginde boldy. Ájening jasy úlghaysa da, kónil-zerdesine kólenke týspegen eken. Ótken kýnning uaqighalaryn býgin kórip otyrghanday qylyp aitqanynda, jantýrshigerlik zúlymdyqtardy estip, deneng titirkenip, qorqyp ketedi ekensin. Mýgilsim әje dýniyege kelgen sәtinen bastap qazaqtyng ata salty boyynsha, әjesi Erkejannyng bauyrynda ósipti. Barlybektey azamattyng jary bolghan Erkejan oqyp-toqymasa da, jazylmaghan dala «zanyn» jaqsy mengergen, jaqsynyng jary bola bilgen adam bolypty. Erkejan әjesine ilesip, bala kýninen Qapal, Aqsu ónirin aralap, sol zamandaghy ziyaly adamdarmen aralasyp, Mamanday ataqty baydyng balalaryn kórgen Mýgilsim әjening ótken tarihtyng shynayy kuәgeri ekenin týsinip, auzynan shyqqan әr sózin múqiyat tyndap, taspagha jazyp otyrdym.

Osy arada taspagha jazylghan әjemizding әngimesinen birer mysal keltireyin: «E-e-e balam-ay, ótken zamannyng salqyny bizding әuletke óte qatty tiydi. Ásirese, atam ólgennen keyin ýige tintu, baqylau júmystarymen NKVD jendetteri jii kele bastady. Olar әrqashan kelgen sayyn ýiden bereke qashyp, maza ketetin edi. Bir kýni Erkejan әjem ekeuimiz Sýttigenning arghy jaghyndaghy Aqsu auylyna qonaqqa baryp, ýige kelsek, qara kiyim kiygen әlgiler taghy da kelip, ýy ishin tintip jýr eken. Sandyqtyng týbindegi dorbadan kóptegen fotosuretterdi alyp, atammen birge estelik suretke týsken adamdardyng әrqaysysyn әjeme shúqyp kórsetip, «mynau kim?», «anau kim?» dep tergep, jauap alghan bolatyn. Keyin student bolghan shaghymda, sol fotosurettegi aghalardyng bәrin 1937-1938 jyldary repressiyalap, «halyq jauy» dep attyryp tastaghanyn bildim ghoy. Jýregim sonda qanjylady. Sóitsem: әlgiler osylay ziyalylardyng ýilerin aralap, bas kóterer azamattardy qúrtu ýshin fakt jinap jýr eken. Barlybekting kózin kórgen, onymen aralas bolghandardyng bәrin de qúrtypty. Barlybek ólgenine deyin baqylauda bolypty. Onyng balalary da qughyn-sýrginnen kóz ashpady. Nemerelerining birazy atatekterin auystyryp, aman qaldy. Áytpese, olardy da qúrtar ma edi.

Barlybekting ýlken úly – Qadyr әkem qazaq intelliygensiyasymen óte jaqyn aralasty. Ýiimizge M.Áuezov, I.Jansýgirov, F.Ghabitova, O.Jandosov, Qanabek, Kýlәsh Bәiseyitovter kelip túratyn. Ákem uaghynda jauapty qyzmetterdi atqarghan edi. Barlybekting nemerelerining kóbi dәriger bolyp, medisina salasyna keldi. Men –  kóz dәrigerimin. Osy Qaraghandydaghy medinstitutta oqytushy boldym. Sinlim Ánisa da dәriger, Almatydaghy Medinstituttyng dosenti, medisina ghylymdarynyng kandidaty. Mening ýlken úlym – Núrlan da dәriger, osyndaghy medinstitutta kafedra mengerushisi, ghalym.

Barlybekting nemereleri de elimizding damuyna ýlken qosty. Mysaly, uaghynda Sara Dәribekqyzy baylanys ministrining orynbasary, Áset Abdulqadyrúly energetika ministrining orynbasary, Samed Abdulqadyrúly avtotransport ministrining orynbasary, Tóle Abdulqadyrúly gaz ministrining orynbasary boldy. Al, Samúrat Dәribekúly – qazaqtan shyqqan alghashqy generaldardyng biri. Jalpy, Barlybekting biraz úrpaghy ghylymy dәreje qorghap, ghylym salasynda enbek etip jýr.

-Áje, sóziniz auzynyzda, Barlybek atanyzdyng «Dәrilik ósimdikter» dep atalatyn enbek jazghan estidik. Soghan qaraghanda atanyzdyng dәrigerlik, emshilik qasiyeti bolyp pa edi?

-Barlybek atamnyng kózin kórmedim dep aittym. Ájem bizge atamyz jayynda kóp nәrseni ashyp aitpaytyn edi. Ol zaman býgingidey erkin uaq emes edi. Sondyqtan әjem saqtanyp, saq jýretin. Áytsede atam Peterbordan oqyp kelgen son, Jetisudyng dәri-dәrmekke paydaly shópterining qasiyetin bilip, ony em-domgha qalay qoldanu kerek ekenin jazypty. Barlybek atamnyng esimin halyqqa tanytqan ghalym Sәken Ózbekúly degen azamat әkemning qaryndasy Qanipa apayymnan atamnyng әlgi ózing aitqan enbegin alypty. Sol kisi onyng osynday ýlken enbek ekenin aitqan bolatyn. Atamnyng kóp dýniyelerin, qújattaryn әjem jerge kómdirip tastapty. Sony Qanipa apam bilgen eken. Keyin zaman tynyshtanghan shaqta, ózi qazyp alyp, saqtaghan eken. Ony keyin bildim ghoy. Atamnan taraghan balalarynyng qay-qaysy bolmasyn elge qyzmet etti ghoy. Dәrigerlik mamandyqty tandaghandaryna da sol sebep bolghan shyghar. Aytpaqshy, atamnyng aghasy Kenjehannyng úly – Qanathan aghamyz «Alash» әsker polkining qúramynda bolypty. Ájemnen estigen edim», - degen edi.

P.S. Keyingi uaqytta jii oilaymyn: HH ghasyrdyng basynda «elim», «jerim» dep Patshalyq Reseyding otarlyq ezgisinen úlanghayyr myna atyrapty qorghau ýshin bastaryn qaterge tikken Alash serkelerining ózderi de, úrpaqtary da taghdyrdyng tauqymetin tartyp, mehnatyn keshti-au dep. El ishinde  osy Alashtyng úrpaqtarynan ósip-óngen jaqsylar bar emes pe, nege solardy izdemeske! Dýniyening tórt búryshyna qazaq bosyp, bas saughalap ketkende, neni joghaltyp, neden aiyrylghanymyzdy da tolyq bilmeymiz. Ashy bolsa da aitugha tiyis shyndyqtyng biri – býgingi osy qara qazaq keshegi qabylan azamattarynyng ghúmyrnamasyn da jetik bile bermeydi. Ayta bersek, qazaqtyng týgendelmegen múrasy, baghasyn almaghan túlghasy jeterlik eken. «Ay, ainalayyn-au, qazaqtyng esesi ketken túsyn qaytaryp, joghyn joqtap, óshkenin jandaryp, ólgenin tireltetin uaqytta bos jýrip, dalbalaqtau jaramas» dep ózin-ózi jigerlendiretin jas ghalymdardyng qatary kóbeyse eken... Alashtyng múrasynan taghylym alyp, el arasyndaghy úrpaqtaryn tanyta bereyikshi...

Eldos Toqtarbay,

B. Syrttanúlynyng ómirbayany men enbekterin zertteushi ghalym, әdebiyettanushy

Abai.kz