Jaqsylyq eselep qaytady eken-au!..

Alla taghalanyng jaratylysy adamdy qayyrly iske de, qayyrymsyz tas jýrektikke de jaqyn etti. Búl sipattarsyz ómirding de mәni bolmas edi-au. Adamdardyng barlyghy tek qayyrymdy ghana bolsa, shaytannyng azghyruyna ergen pendeler jomart jandardyng esebinen kýn kóruge tyrysary anyq. Pendelerding jaqsylyqqa da,  jamandyqqa ýiir bolyp, biri sauap jinaugha tyryssa, ekinshisi kýnә arqalaytyny da sodan shyghar-au.

Júmabek atasy oqyghan molda bolghasyn ba, Aygýl dinning qadir-qasiyetin kishkentayynan sanasyna týiip ósti. Kýndelikti sharuasyn eshqashan bismillasyz bastap  kórgen emes. Osy sipaty ony ózgelerge de qarasyp, qamqor bolugha qúlshyndyryp túratyn edi. Ásirese, jetim-jesirler men ash-jalanashtargha qolyndaghysyn ýzip beruge dayar túratyny sodan ba dep qalasyn. Jasaghan jaqsylyq olardan qaytpasa da, Alladan qaytsyn dep әrdayym tilekte jýredi.

Sauap alu degen qanday jaqsy is ekenin oigha alghanda, dindar atasynyng óz úrpaghy ýshin basyn tasqa da soghyp, jargha da úrghany kóz aldyna keledi. Shirkin, ol bir qiyn-qystau zaman edi-au. Kenes ókimeti ornap, bar  imam-moldalardy qughyndap, qysastyq kórsetkeni úmytyla qoyar ma eken?! Kókiregi qars airylyp, ómirding tauqymetin tartyp jýrse de, úrpaghynyng imandy bolsyn qalamady deysiz be?!

Júmabek molda qanjyghaly elinde, atap aitsaq, qazirgi Sileti ózenining boyyndaghy Qulykól auyly manynda ósip-ónip,  patsha zamanynda Troisk shaharyndaghy qazaqtyng kózi ashyq azamattary bilim alghan medreseni  tәmәmdaghan. Keyin ataqty Sәduaqas Ghylmany Qazaqstan qaziyatyna tóragha bolghanda, onyng ornyna Aqmola oblysy imamdyghyna úsynylady. Biraq, taghdyrdyng jazuymen qatty syrqattanyp, kóp úzamay Ombynyng irgesindegi Dәriger auylynda dýnie salady.

Búl kiyeli jer keshegi kenes zamany tuyp, bar dindarlardy qudalaghanda ózine úzaq jyl pana bolghan ónir eken. Keyin tughan eline qaytyp oralsa da, baqilyq ómir jaqyndaghanda ahiyret kýni tayalghanyn sezdi me eken, syrqau kýiinde Reseyding Dәriger auylyna aparudy súrapty. Sóitip, ol jerden topyraq búiyrghan eken.

Mine, sol adamnyng nemeresi Aygýl de imandylyqqa jaqyndap, músylmandyqtyng adamgha shýbәsiz jaqsylyqtar әkeletinine әbden qanyghyp ósti. Allanyng kәlәmi – Qúrandaghy aitylghan qaghidalardyng talay ret tang qaldyrghanynyng kuәsi de boldy.

Birde ol bazar aralap kele jatyp, qol jayyp qayyr súraghan miskindi kórdi. Alaqan jayghan adamnyng jetiskennen otyrmaytyny da anyq jay. Ómirding tauqymetin tartyp, әbden jýdegen jannyng janashyrlyq tanytshy degen ótinishi janarynan da sezilip túrdy. Ózi de talay jyl jetim balalarmen júmys istegende ata-anasyz kýy keshken talay jetimekterdi kórgeni bar. Ananyng ayaly alaqanyn sezbey, teperish kórgen jandar kómek-qoldaugha zәru bolatynyn bir sәt úmytqan emes.

Myna mýsәpir adamnyng da taghdyry sharasyzdyqtyng saldarynan bolyp otyrghanyn ishtey sezedi. Ótip bara jatyp qaltasyna qol saldy, tiyn-teben bolsyn, nәr jalghar bir nәrse beru edi oiy. Qolyna eki myng tengelik kók aqsha ilikti. Qaltasyn taghy aqtaryp edi, bar qalghan aqshasy osy eken. Miskin adamnyng aldyna kelip túryp, qolyna ilikken әlgi aqshany keyin alugha dәti barmady. Bir jaghynan әlgining jәudiregen janarynda qayyrymdy adamgha degen riyasyz alghysy aitylyp túrghanday edi.

Ol ózining songhy aqshasyn esh oilanbastan, janaghy miskin adamnyng qolyna ústatty. Múnday kóp aqsha beredi dep oilamasa kerek, ol dúgha etip, shynayy rizashylyghyn bildirdi.

Al, Aygýl bolsa, ózining aqshasyz qalghanyna esh renjigen joq. Qayta bir mýsәpir adamgha qol úshyn bergenine riza kónilmen ýiine qaytty. Shyn músylman osylay ister edi dep te qoydy ol ishinen. Ózine sonshalyqty qajet bolyp túrsa da, ol nәrsendi basqagha  esh oilanbastan qiyp bergenindi islam óte joghary baghalaydy. Bәlkim, Allanyng razylyghy týsse, ol dýniyeng eselep qaytatynyna sengen abzal.

Osy oqighan keyin Aygýl oilamaghan bir tanghajayyp jaghday boldy. Aragha birer kýn salyp, bankke bir týbirtekpen aqsha tóleuge barghanda, oghan banktegiler ózining esep shotynda birneshe jyldardan beri búrynghy qyzmetinen jiberilgen syiaqynyng jatqanyn aitty. Nege búl aqshany almay jýrgenin súrady banktegiler.

Aygýl múny estip, ózining tang qalyp túrghanyn jetkizdi. Bir jaghynan qazir bankilik tólem kәrtishkesi qashanda jan qaltannan tabylatyndyqtan, basqa esep shot bar bola túra, ony esten shygharyp alghany da anyq edi.  Osylay ózining esep shotyna  jiberilip, birer jyl jatyp qalghan syiaqy aqshasyn sanap aldy. Búl jiyrma myng tenge aqsha edi. Alla bereyin dese, osylay bere salady eken. Áneugi miskinge qayyr sadaqa bergenimning sauaby ma eken dep te oilap qoydy. Ol qayyrshy bolsa da, adam ghoy. Bәlkim, shynayy dúgha tiledi me eken?! Qalay bolsa da, ózi oilamaghan oqigha boldy.

Ýige oralghasyn hadis kitaptardy ashyp,  bireuge qayyrymdylyq jasaudyng sauaby jayly bilgisi keldi. Mine, qyzyq, júbayy oghan oblys imamy Qanat Qydyrminning jaqyndaghy bir júma namazyndaghy uaghyzynda aitqan bir әngimesin eske saldy. Ol payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.)-nyng qyzy Fatima men kýieu balasy Áliyding bastan ótkergen oqighasy edi. Onda bylay syr shertiledi:

Mekke shaharyna keruen kelse, qala túrghyndary bir jasap qalatyn. Shól daladaghy shaharda joq tansyq tamaqqa kenelip, auyzdary aqqa  tiyetin. Tipti, keruen kele jatqanyn estise, júrt búghan quanyshpen jandary jadyrap, kónilderi masayraytyn.

Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) qyzy Fatima da keruen kelgen  kýni quanyshty edi. Kýieui Ály tәtti bir nәrse әkelip beruge uәde etken-di. Fatima kýni boyy ýige syimay,  barlyghyn jinastyryp qoydy. Qútty bir merekeni qarsy alghanday әserde bolatyn.

Bir sәtte esik te qaghyldy. Ály ne әkeldi eken dep jýgire shyqty. Biraq, Ály qúr qol kelipti. Jýzi de quanyshty emes.

– Fatima, sen meni keshir, eshtene әkele almadym. Keruennen bir alma satyp alyp edim, ýige jetip qalghanymda aldymnan bir mýsәpir shyghyp, ózining ash ekenin aitty. Shyday almadym, jalghyz almany sol mýsәpirge berdim, – dedi Áliy.

– Áli, sen óte dúrys istegensin. Basqa bir músylman ash jýrgende biz qalay ol almany jey alady ekenbiz? Alla razy bolsyn, búl isine, – dedi ol.

Júbayynyng búghan týsinistik tanytqanyna dәn riza boldy. Allanyng elshisining (s.gh.s.) qyzy emes pe?. Iman bәrinen biyik úghym ghoy.

Ýy ishinde ýnsizdik payda boldy. Ony bireuding esik qaqqany búzdy. Esikti ashqan Áliyge arghy jaqtan bir beytanys adam  ydysqa salynghan almalardy ústatty.

– Búl almalardy Rasululla (s.gh.s.) berip jiberdi. Keruennen ózine syilaghan azyq-týlikti barlyghyna taratyp berdi. Sizderding ýlesterinizdi menen berip jiberdi, – dedi beytanys adam.

Ály almalardy sanap aldy.  Sosyn ol әlgi adamgha: «Bir alma jetispeydi ghoy?» dep tosyn saual qoydy. Beytanys adam múny kýtpese kerek. Bir qyzaryp, bir bozardy. Sosyn ol bir almany ózining alghanyn aitty da, qoynyna tyqqan almany qaytaryp berdi. Bir jaghynan Áliyding onyng úrlaghanyn bilip qoyghanyna tang qaldy.

– Joq, joq, almany ala ber, menin  de tanqalghan jayym bar edi. Qasiyetti Qúranda Alla taghala bireuge jasaghan jaqsylyghyng on ese qaytady deydi. Nelikten  toghyz alma, on alma emes dep tandanyp otyrghamyn, – degen edi Ály beytanys adamgha.

...Aygýl ishki jan dýniyesi erekshe bir әser alghanday boldy. Shynymen, tang qalatyn oqigha dedi ol. Mýsәpir adamgha  eki myng tenge aqsha bergeni esine týsti. Endi mine, sol aqsha tura on eselenip qaytyp otyr. Jiyrma myng tenge!

Keyin de taghy bir osyghan úqsas oqigha mening de basymnan ótti. Júmystan shyghyp, ýige asyghyp kele jatqanmyn. Jolay ortalyq bazardaghy bir dýkenge kirgen edim. Bir beytanys әiel adam on myng tengelik aqshasyn maydalap berudi súrady. Álgi adamnyn  iri aqshasyn aiyryp berdim. Biraq, men onyng on myng tengesin aiyryp jatyp, oghan taghy bes myng tengeni bayqamay qosyp jiberippin. Ony ýige kelgesin biraq bildim.  Múny estigen júbayym: «Eshtene etpeydi, ketken aqshang on ese qaytatyn shyghar!» dedi oiyn-shyny aralas bayaghy oqighany eske alyp.

Mine, ghajap, osy oqighadan song birer kýnnen keyin oblystyq din basqarmasy úiymdastyrghan jurnalister arasyndaghy shygharmashylyq bayqauda birinshi oryn alyp, elu myng tenge syiaqygha ie boldym.

IYә, biz kóp jaghdayda osynday qasiyetti Qúran danalyqtaryn este ústay bermeymiz. Ózimizge kerek nәrseni ózge bireu súrap kelse, qimaymyz. Ózime qajet qana aqsham bar, renjime, bere almaymyn deytinimiz esh jasyryn emes qoy. Qarap otyrsaq, әlgindey múqtaj adamnyng qalauynan shyqsan, ózindi de Alla taghala bos qaldyrmaydy eken ghoy. Sebebi, Alla taghala meyirimdi, rahymdy, jomart ekenin esten shygharmayyqshy!

Baqyt Smaghúl, jurnalist

Abai.kz