Dýisenbi, 25 Qazan 2021
Anyq 9998 37 pikir 8 Mamyr, 2017 saghat 10:29

Elbasy aldygha qoyghan Úly Úghymnyng týiinin Mekemtas agha sheship berdi

Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy tóniregindegi talqylaulardyng bәri eki mәselege kelip tirelude.

Birinshi, Últtyq kodymyzdy túraqtandyru;

Ekinshi, Elbasy jolgha qoyghan jobalar óz dengeyinde iske asyru.

Sonday talqylaudyng biri jaqynda «Qazaqstan» últtyq arnasynda jurnalist Beysen Qúrambek jýrgizetin «Aytugha onay» baghdarlamasynda ótti. Baghdarlama qonaghy bolyp kelgen abyz aqsaqal, Abaytanushy, ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstannyng memlekettik syilyghynyng (1996) jәne «Týrki әlemine qyzmet» halyqaralyq syilyghynyng iyegeri, "Abaytanu" ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Mekemtas agha Myrzhmetov ruhany janghyru turaly eng túshymdy oy aitty. Abyzdyng aty – abyz! Ghalymnyng aty – ghalym!!  Elbasy ortagha qoyghan «Últtyq kod» úghymyna Mekemtas aqsaqal «Últtyq kodqa erekshe mәn beru kerek, búl – sheshushi mәsele!» dep  bir toqtady. Jalpy súhbat barysynda «Abaydyng – últtyq sanamyzdyng tiregi!» ekenin ghylymy hәm tarihy qisyndarmen dәleldey kelip, sóz sonynda «Mekemtas agha, sonda bir auyz sózben jas úrpaqqa «Últtyq kodtyng ne?» degende, oghan ne dep jauap beru kerek?» degen súraqqa abyz qariya oilanghan joq. «Abaydyng filosofiyalyq lirikasy, oilary – bizding últtyq kodymyz!» dep birden kesti. Sóitip, abyz aqsaqalymyz Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev ortagha qoyghan «Últtyq Kodty» túraqtandyruda taban tirer tiyanaghymyzdy belgilep berdi. Qysqasy, ol – Abay. Edi qazaq osyghan toqtau kerek!

 

Al, endi ary qaray ne isteu kerek?!

 

«Qazir Abaydyng «Tolyq adam» ilimin segiz uniyversiytette oqytyp jatyrmyz, balalardyng beti beri qarap keledi» deydi Mekemtas agha. Olay bolsa, Elbasy maqalasynda jolgha qoyylghan qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar boyynsha «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasyn iske asyrushylar tizimning basyna ózimizding Hakim Abaydy qoyy kerek te, ary qaray әlemning tandauly 100 oqulyghyn emes, 99 oqulyghyn audarugha kirissin! Abay – negiz, qalghany sonyng ayasynda oqytylsyn!!

«Abay ózimizdiki ghoy, ol bylay da oqytyla beredi!» deushiler de shyghuy mýmkin.

Joq! Biz ruhany janghyruda Abay úlaghatyn dýniyege kózqarastyng temirqazyghyna ainaldyrugha tiyispiz. Óitkeni, Abay óz topyraghymyzdan ónip shyqqan. Qazaqruhaniyatyna, jan әlemine kerektining bәri Qúnanbayúlynan tabylady. Elbasy Tәuelsiz Qazaqstan tarihandanghy alghashqy toydy – Hakim Abaydyng 150 jyldyghyn bastaghany jәne ony Qazaqstan kóleminde emes, әdemdik dengeyde, YuNESKO ayasynda toylatqany tegin emes. Óz Egemendigin qolyna alghan qazaq shyn Abayyn bilsin, qazaq qana emes ony býkil әlem tanysyn degen Úly maqsatty ústandy. Qúdaygha shýkir, mine, 25 jylda qazaqty da, Qazaqstandy da tórtkýl dýnie tanydy, bildi. Onyng Abayyn oqydy. Qysqasy, Abay bes qúrlyqta búryn-sondy jasaghan әr últtyng qadau-qadau ghúlamalarynyng qatarynan erkin baryp óz ornyn tapty. Sonymen birge, qazir Elbasy maqalasy da Qazaqstan halqynyng ghana emes, qazaq dalasyna kóz tigip otyrghan alys-jaqyndaghy ózge memleketterding de tandanysyn tudyryp otyr. Osynday jaghdayda óz kemengerimizdi qayyryp qoyyp, «Álemning tandauly 100 oqulyghyn» audaru kishkene oghashtau sekildi. Tipti, qazaqty Abaygha qayta oraltu, әlem nazaryn Abaygha jәne bir mәrte audaru ýshin simvolidyq túrghydan bolsa da, «100 oqulyqtyn» basynda Abay birinshi bolyp túrghany dúrys! Áytpese, ózge júrt qazaqtyng ózinde eshteme joq eken ghoy dep oilauy әbden mýmkin goy! Mysaly, erteng qyrghyzdar «Álemning tandauly 100 oqulyghy» jobasyn bilim beru jýiesine engizip jatsa, eshkimmen aqyldaspay-aq, basyna birden ózderining Manasyn qoyady. Al, Almaty men Astanadaghy eki joghary oqu ornynyng qasynan eki birdey ortalyqty ashyp tastap, Qytaydyng Kýng Zysyn (Konfusiyin) bizge әkelip, oqytyp jatqanyna biraz jyldyng jýzi boldy...

Aytpaqshy, abyz aghamyz osy súhbat barysynda Múhtar Áuezovtyng «Abaydyng shyghysy batysynan basym!» degen sózine erekshe salmaq týsirip aitqanyn da eskergen jón. Aldaghy jerde «100 oqulyqpen» ainalysatyn «Últtyq audarma burosy» audarma barysynda Batystan góri Shyghys elderining oqulyghyn kóbirek audarugha mәn bergeni dúrys. Óitkeni, Abyz aqsaqalymyz «Batys bizge tehnikasyn berdi, ghylymyn berdi. Biraq ol bizge ruhany eshtene de bere alghan joq. Qazir de bere almaydy. Endi batysqa ruhany sanany biz beremiz!» degen joq pa!? Ghalymnyng búl sózine qazir bizden góri Batystyng ózi kóbirek bas shúlghityn boluy kerek!

Týiindey kelgende, qazaq ýlken aitqan jýieli sózge jyghylghan halyq. Biz de Abyzdy tyndap, ruhany janghyruda Abaygha toqtayyq!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

37 pikir