Derekti әngime

...Soghystyng tynghanyna eki jyldan asty-au deymin. Kýzde mektepke qabyldanatyn jasqa tolghan kezim. Qúrdastarym Ómirbek, Tolysh, Aqbay, Ayghara, Jarylqasyn, Medeubay, Ábilghazy, Smadiyn, Qyzay, Qalqaman, Bektúrsyn bәrimiz: «alaqay, biyl mektepke baramyz», – dep quanyp jýrmiz. Keshe oiynnyng qyzyghymen silelep sharshaghan boluym kerek, úiqydan kesh túrdym. Jazdyng qysqa týni ghayyp bolghan, dýnie jaryq jamyrap ketipti. Tósegimnen dýniyening kezekti qyzyqtarynan qúr qalghanday úshyp túrsam, tórde iyqtasyp otyrghan eki jigitke apam shay qúiyp berip otyr eken. Aqqúbasyn bilemin, auyldaghy jetijyldyq mektepting diyrektory Rahysh aghay. Ekinshisin tanymaymyn – bóten kisi. Ekeuine sәlem berdim, әkemning ýiretkeni boyynshy assalauma әlikým dep. Juynyp kelip dastarhannyng shetine otyrdym. Bóten kisi: «Atyng kim, kimning balasysyn?..» – dep meni «tergey» bastady. Aytyp berdim. Oghan da qanaghat tútpay «jeti atandy ait» dedi. Shúbyrttym. Naghashylaryng kim dedi, aittym. Qanaghattandy-au deymin: «O... o, maghan úsaghan ekensin, jaman jezdeme tartyp ketpey...» dep túla boyy týgel selkildep kýldi.

Búl jigitting otyrghandaghy boyy maghan týregelip túrghanday kórindi. Apama aityp otyrghan әngimesining jalghasy bolu kerek: «...Bir uaqytta esim kirgendey boldy, ainalama ser salghanymda, myna qolym anaday jerde shorshyp jatyr eken, apa! Sodan shoshyndym-au deymin, qaytadan talyqsyp ketippin...» dep ýndemey tómen qarap otyryp qaldy. Sonda bayqadym, bir qoly joq eken. Denem titirkenip ketti. Soghystyng súmdyghyn kórip, qan keship kelgen Rahysh aghay da kýrsindi. Soghys qúrdymyna bir anadan tughan eki inisi men ýsh qaynysyn bergen qamkónil apam qaybir jetisip jýr, kózining jasy qúiylyp jýre berdi...
Teniz tórinen oralghan әkem baldyzdarymen apaq-shapaq bolyp qaldy. Ana bóten kisi týregelip әkemmen qúshaqtasyp amandasqanda bayqadym, Qúday boydy bergen-aq eken, bizding jaman qaqyranyng tóbesin tirep túra qalghanday boldy. Qapsaghay deneli, sylynghyr qara, keskini sústy. Synar qolymen kótergende, әkemning ayaghy jerden kóterilip ketti.

Apam inilerine semiz jayynnyng sýbeliginen qarma asqan eken, kók may. Dәmdiliginen-au deymin, ekeui tynqiyp toyghansha sylqytyp soqty. Onyng ýstine Ákem: «Jamannan jarty as qalady bolmasyn. Bekire, qayaz, jayyn augha kóp týse bermeydi. Senderge búiyrghan shyghar, alyndar. Dýisemning apay tósterine bir qazan qarma degen ne túrady...» dep kýlip, әzil qashyryp otyrdy (Dýisem taypasy – әkemning qayyn júrty).

Keterde ekeui: «Biyl kýz mektepke barady ekensin. Mynaghan kitap, dәpter, boyau, karandash satyp al» dep, qolyma aqsha ústatty. Arttarynan qarap túrghanymda kózim týsti, ana kisining bir ayaghynyng da kinәraty bar eken. Syltyp basady.
– Apa, ana kisi bizge kim bolady? – dedim.
– Naghashy aghang bolady.
– Kim degen naghashym?
– Myrzaly degen naghashyn.
– Qaydan kelgen?
– Auannan kelgen. Jýsip degen naghashynnyng balasy. Myndaghy aghayyndarmen didarlasayyn, ýlkenderine sәlem bereyin dep kelgen ghoy. Alla janyna jamandyq bermegey de... – dep, apam auyr kýrsindi.
Meniki bilsem degen kәdimgi sәby kónil ghoy. Qúlaghym kýngirlegendey me: «...Myna qolym anaday jerde shorshyp jatyr eken...». Denem taghy da titirkenip qoya berdi...

* * *

Sondaghy sol didarlasudan keyin arada jeti jyl suday aghyp, jeldey esip óte shyqty. Men Kókaral jetijyldyq mektebin beske bitirdim. Jasym on tórt jarymda. Tamyzdyng songhy aptasynda apam meni bizding auyldan alpys shaqyrymday jerdegi Auangha alyp bardy. Oquymdy sondaghy onjyldyq mektepte jalghastyrugha. Auan auyly Kókaral týbegining ekinshi kesebasyna – kýnbatys betkeyge qonystaghan eken. Búl jerge tabanym birinshe ret tiyip túr. Eshkimdi tanymaymyn. Apamnyng tórkin júrty – dýisemder búl auylda da bar eken. Meni eritip jýrip bәrimen tanystyrghasyn auylgha qaytyp ketti.

Auanda ótken ýsh jyl. Men orta mektepti oidaghyday bitirdim. Maqtanghanym emes, jaqsy oqydym. Osyndaghy kóbirek ýiirsektegenim Jýsip atamyzdyng ýii boldy. Bir sebep: Ýmbetyrza degen balasy menen bir klass keyin oqydy. Bir jas kishiligi bolghanymen soqtalday iri, qatarlasyp túrghanda mening jasym odan kishi siyaqty bolyp kóriner edi. Ekeumiz bir-birimizge ish tartamyz. Demalys kýnderi keshkilik kezdesip túramyz. Mende retsiz oiyn degen bolmaydy. Jatqan ýiimning sharuasyna kómektesemin. Ekinshi sebep: basqa naghashylaryma qaraghanda, búl ýiden qaraghym-shyraghym, ainalayyndy kóp esitiymin. Ol әriyne keng qoltyq, keng peyil Jýsekemning yqylasynan ghoy.

Bala bolsam da bayqadym jәne әkemning qúlaghyma qúiyp aituynan da bolar, әkesi Jýsip te, balasy Myrzaly da búlty bar adamdar eken. Ákeli-balaly ekeuimen kim-kiming bolsa da sanasady eken. Arghy atalarynan beri óngen-ósken jәne Allanyng yqylasynan qúr qalmaghan әulet. Óteuli – Tasym bir tughan. Óteuliden – Jaqyp, odan nemeresi Myrzaly. Tasymnan – Ajyghúl, odan mening naghashy atam Demesin. Bir-birimizge bótendigimiz joq. Búl әulette sol arghy Qonyr atalarynan ýzilmey kele jatqan bir degdarlyq bar.

Al maydanger Myrzaly bolsa, auyl-aymaqqa syily bolghan ata-babalarynyng asyl qasiyetterin jaryq dýniyege ala tughan-au deymin. Jaghdayyna qarasanyz, kәdimgi maydan mýgedegi. Ýkimet pen partiyanyng ózi «birinshi toptaghy mýgedek», – dep qolyn qoyyp, mórin basyp, qan maydannyng qasaphanasynan elge qaytarghan. Qol anau, ayaq anau: jýrgende salmaghyn sau ayaghyna týsirip jýredi, túrsa da salmaghyn sol sau ayaghyna týsirip túrady. Myrzekeng biraq on eki mýshesi sap-sau keybireulerding qosaghy erine qarasa, eri jerge qaraytyndar sanatynan emes. Bitim bolmysy bólek, kópting ortasynda kisining kózine aldymen shalynady. Myrzekendi sau adamdarmen salystyrghanda, býkil ghúmyryn erlikpen ótkizdi deuge әbden bolady. Onyng ómiri beynetke toly boldy. Sol synar qolymen, sol jaraly ayaghymen qimyldaghanda joyqyn edi. Bir kýni tam tóbesine synar qolymen balshyq atyp jatqan ýstinen týstim. Auzym anqiyp qarap qalyppyn. Qayraty atan týieni alyp úratynday әbjil qimyldaydy eken.

Ol kezde (HH ghasyr ghoy, 50-jyldardyng ekinshi kezeni) jerding moyyny qashyqtyghynan jәne býgingidey shúbyryp jatqan mashina degen kólikting joq esebi, teniz týkpirining jaghalay yqtasyn quys-qoltyghyn panalap otyrghan balyqshy auyldaryna audan ortalyghynan kómir jiberip túru ýrdiske ainala qoymaghan. Jergilikti júrt otyngha nar qamysty aralastyryp malynyng tezegi men jynghyl jaghady. Myrzakenning izinen ergen qara-qúralary әli jas. Kómekke jaraytyny jalghyz Ýmbetyrza ghana. Ong jaqtaghy әkesinin, sol jaqtaghy ózining ýiinen kelimdi-ketimdi kisiler arylmaydy. Búl әulet o bastan qonaqjay, qazan-ayaghy ottan týspeydi. Búl ynghayda otyn-su eki ýige de kerek. Aqqúmdaghyday emes, Auannyng jerinen túshy su shyqpaydy. Sondyqtan, túrghyndar balyq zauytynyng múzqalasynan shúbyryp múz tasidy. Naghyz suy sorghalaghan auyr beynet. Soryqqan shyny múzdyng suy nәrli bolady, asqazangha jaghymdy. Qysta maldaryn da sol múzdyng suymen suarady, mal ish tastamas ýshin әidik qazannyng astyna týtinin búrqyratyp ot jaghyp, jylytyp beredi. Sonday beynet. Myrzekeng soghystan keyin qosylghan Úlmeken jengemizben ekeui bir-birimen selbesip jýrip sonday batpan beynetti kórudey-aq kórdi.

Múzqala degenimiz jerdi qazyp salynghan óte tereng alap, ishi daladay, týieler erkin jýredi. Tóbesi qalyng qymtalghan, shildede kýn qyzuy ótpeydi. Ishin tórtbúryshtap oiyp alghan qalyndyghy eki-ýsh kereqarys teniz múzymen toltyrady. Halyqtyng әri auyz suy, әri jazda balyqty sonda tonazytyp saqtaydy. Múzdy shanalargha tiyep atan týielermen tasidy. Óte auyr júmys – múzqalany kýn jylyghansha toltyryp ýlgerui kerek. Jatqan bir jantalas. Qysta Auan eli múzqalasyn barynsha tolyq toltyryp almasa, katastrofa degeniniz sonda bolady. Júmysshy beybaq sondyqtan da ólgen-tirilgenderine qaramay jantalasady.

Jalpy ol kezdegi adamdardy Alla arylmas beynetke bola jaratqanday edi. Júmystyng bәri kýshke týsetin, qolmen atqarylady. Eldi mekenderde mal ústamasa kýn qaran, iyghyndy janartyp kiyine almaysyn, kóilek-kónsheging býtindelmeydi. Soghystan keyingi jyldardaghy shyq bermes sarannan súrap alghanday jartymsyz jalaqy jyrtyghyndy býtindeuge jetpeydi. Baryndy sypyryp alghan soghystyng kesirinen ensesi týsken halyq keudesin tiktep kýnkóru ýshin ne istemedi. Sol kezdegiler de qazirgilerdey óz kýnderin ózderi kórgen. Ókimetting josparly júmysy men ózining kýnkóris beyneti eki jaqtap qysty. Soghan kónip tózdi. Maly ýshin jazda manday terlerin sorghalatyp jýrip óristen qara shópti shalghymen jaypap, teniz qolattarynan jasyl maysa qauyldyryghyn jalbyratyp pishen ordy; kýzde otyngha dep jynghyl, qysta kókshe múzgha shyghyp qamys shapty. Bәri tirshiliktin, úrpaq ósiruding qamy.

Sonday beynetqorlardyng ortasynda ayauly jary Úlmeken jengemizdi janyna alyp Myrzekeng de sabylyp jýretin. Búl kisi júmysty auanymen jay isteu degendi bilmeydi. Shamasy boydaghy búlqynghan kýsh-qayrat shydatpaytyn bolsa kerek, qara júmystyng qandayyn bolsa da búrqyratyp, japyryp jayghaytyn. Sol synar qolymen bәrin isteydi: qamys ta, qara shóp te, pishen de, jynghyl da Myrzekennen qalghan. Jaz, kýz, qysta orghandary men shapqandaryn qoragha tasyp aludyng da beyneti shash etekten. Myrzekeng jaz qara shóp pen pishendi, kýz jynghyldy, qysta qamysty eki týiege ynyranta arytyp, jengemizdi týiedegi otynyng ýstine mingizip, ózi atynyng ýstinde yrghalyp kele jatqany. Ákelgen otynyn qorasyna tasugha biz jabylyp kómektesemiz. Qora-qopsylary da ken, otyny, shóbi ýiilip jatady.

Biz joghary klastarda oqyp jýrgenimizde ýsh auyl – Aqqúm, Auan, Aqbastyda bes jýzdey otbasy boldy. Solardyng birining kýndelikti tirshiligi poshtamen baylanysty. Myrzekeng әlgindey beynetti keship jýrip ókimet bergen qyzmetin de ýlgirtti. Bes jýz ýy jәne mekemeler: eki kolhoz, bir balyq zauyty, eki auyldyq sovetting kenseleri, ýsh mektep (bastauysh, jetijyldyq, orta), tútynu kooperasiyasy, taghy basqalary. Al Myrzekeng – jalghyz, tek poshta tasityn kómekshilerimen ghana selbesedi. Júmys dese janyp týsetin Myrzekenning qashan zeynetke shyqqanynsha tynymy bolghan joq. Jyl sayynghy jiyrma tórt kýndik zandy demalysynyng shyrayyn shygharyp demalghan emes. Halyqqa aq-adal kónilimen, arymay-talmay atqarghan adal qyzmetimen jaqty.
Sóitip jýrip synar qolymen jel-qúzdan qoryqpay teniz órine shyghyp ketip qús atady, balyq aulaydy. Óitkeni, búl bir sәtke de qarap otyra almaytyn, uaqytty bosqa óltiruge jany qas, ómir aghymyna belshesinen beynetke batyp ilesken, keybireuler siyaqty bos kýnin beker bosqa ótkizbeuge ózin ózi ýiretken beynetqor jan edi. Kim bilgen, boydaghy búla kýsh tynym taptyrmaytyn da shyghar talpyndyryp. Búla kýsh degennen shyghady, bir oqighany Myrzekenning tuys inilerining biri Amandyq Isaev ylghida esine alyp, aityp otyratyn. Soghystan keyingi jyldar ghoy.

Qazaqstannyng mandayyna bitken jalghyz uniyversiytetinde oqityn student Amandyq qysqy kanikulda Auangha keledi. Qaytarynda at tauyp beriniz dep Myrzekene barady. Oiy atpen Aqqúmdaghy auylgha jetip almaq. Odan әri Aral arqyly Almaty barady.
Myrzekeng er-toqymymen jaramdy at tauyp berip, attandyryp salady. Ábekeng dala jolyn búru kórip (shynynda edәuir búru bolatyn), múzdyng ýstimen sydyrtyp kete barady, «Aqqúmdaghy auylgha aparatyn úly jolgha bir ynghayly iyinnen shygharmyn» – dep. Qysta tenizding qatpaytyn oidymdary bolady, betin qar basyp jatady, sol oidymdardy balyqshylar jylym deydi. Ábekeng әndetip kele jatyp sonday jylymnyng birine gýmp beredi. Attyng jaramdylyghy ghoy, jýzgennen jýzip otyryp jylymnyng shetine jetkende aldynghy qos ayaghymen múzgha asylyp úmtylghanymen ýstine shygha almaydy. Artqy qos ayaghynda tireu joq. «Ólgen jerim osy shyghar» deydi imany úshqan student, kózi alaqanday bolyp. Bar bitirgeni «attyng qúlaghyna su ketpesin» dep, jýgenmen basyn tartyp tas tabandap túryp alady. Qashanghy túrady, ýsti su-su.

Bir mezette bir atty kisining kóz úshynda qardy búrqyratyp kele jatqanyna kózi týsken. Beri qaray salghan siyaqty. Jaqynday bergende bayqady, Myrzekeng eken. Student quanghanynan jylap jibere jazdaghan. Myrzekenning sonynda qar ýstimen syzyq syzyp kele jatqan bir sýiretpesi bar eken. Qayyqty suda jýzdiretin kәdimgi tayau. Myrzekeng kele sol tayaudyng bir úshyn sudaghy attyng bókselik qoltyghynyng astyna tyghyp jiberip, ekinshi úshyn enkeyip túryp iyghymen serpip jibergende, januar, múz ýstine kóz ilespes jyldamdyqpen shygha kelgen, dýr-dýr silkinip. Búl ne degen kýsh?! «Eger sol oqighany basqa bireu aitsa, qaydam, sener me edim, senbes pe edim...» – deydi, Amandyq.

Áriyne ghoy. Qúday saqtaghan. Eger student bala әlgindey jaghdaygha alys qiyrda tap bolsa, atymen qosa ólgeni ghoy. Abyroy bolghanda, Myrzekeng balanyng artynan qarap túrghan eken. Býiirdegi qara jerge tabandary tiygesin otty laulatyp jaghady. Studentting bir kiyerlerin keptirgesin atqa qayta otyrghyzyp, qara jolgha salyp jiberedi. Sóitken Ábekeng oquyn aman-esen bitirip kelgesin qyryq jyl mektep maydanynda enbek etti, ýili-barandy, balaly-shaghaly boldy. Jaryq dýniyede seksen eki jyl jasap, 2010 jyly ozdy ómirden.

Ayta bersek, imandy bolghyr Myrzekenning tabighy jaratylysy qyzyq edi. Kýn demalys bolatyn. Ýmbetyrza ekeuimiz qoranyng kýnshuaq jaghyna shyghyp Úlmeken pisirgen tәtti toqashtan kýisep túrghanbyz. Bir uaqytta bireudin:
– Anang qara! Anang qara! – degen dauysy shyqty.

Oypyr-ay, sonau jerde, keninen kósilip jatqan aq jazyqta eki it bir týlkini ne ongha, ne solgha búryla qashugha shamasyn keltirmey, qos qaptaldan qysa úshyrtyp keledi eken. Artynda atty adam, ol da qiqulap shauyp keledi. Myrzeken! Sodan ana týlkini qos tazy qyspaqqa alumen aidap әkelip qoragha kirgizip jiberdi de, qoranyng esigi aldyna jatyp aldy. Qardy qúiyndatyp shauyp Myrzekeng de jetti. Atynan ayaq-qoly týgel adamday dik etip týse qaldy...
Endi oilaymyn ghoy: «ne degen aqkózdik, ne degen janyqas jaratylys» dep. Ya, kelisti at, úyalas tazylar Myrzekende de boldy. Qansonarda óris-óriske shyghandap shyghyp ketedi, tazylaryn eritip. Qanjyghasy bos qaytpaydy: qoyan, týlki, qarsaq alady, keyde qasqyr soghady. Qasqyr soqqan Myrzalygha әlgi týlki ne túrady, ay dalada qamshysymen bir tartqanda, sespey qatar edi. Joq, Myrzekene bir oy keldi de, týlkini shybyn janyn shyrqyratyp auylgha aidap әkeldi. Sóitpese, alkeude Jýsipting Myrzalysy bola ma?

Ya, bizge qyzyq kerek. Al Myrzekene she? Bir ayaghy kem, bir qoly joq, synar qolymen atqa minip aryndap shabady ang quyp. Elsizde qúlap qalyp jazym bolarmyn-au dep qoryqpaytynyna qayran qalamyn. Kim bilgen, jýregining týgi bar shyghar. Myqtynyng aty – myqty ghoy.

Osyndayda oidy oy qozghaytyny bar. Cherchili degen aghylshyndyq súnghyla sayasatker: «Múratqa jetu ýshin qandy da, terdi de, jasty da tógu kerek» degen eken (Qazaq tiline tәrjimalaghan Asqar Sýleymenov). Álbette solay. Memlekettik mýdde ýshin de, sol memleketti qorghaytyn adamdardyng jeke taghdyry ýshin de. Osy ynghayda sayasatqa salyp aitar bolsaq, keshegi HH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde tughandar Cherchiliding aitqanynday bәrin kórdi, 1900–1960 jyldardyng aralyghynda. Qan deysiz be? Aytarynyz ne, ony Myrzekenderding buyny on segiz jasqa tolar-tolmas bozbala kezinen-aq kórgen.

Ter deysiz be? Búl buynnyng baghzy zamandardaghy babalary bes birdey Fransiya memleketi erkin sayyp ketetin myna dalighan dalamyzdy jan-jaqtan antalap qamaghan kóp dúshpannan qorghau jolynda taqymdary bir keppey-aq ótken búl ómirden. Maydannan qan keship kelgen Myrzekenderding buyny da býlinip qiraghan, barynan aiyrylyp qaljyraghan elding esin kirgizip, ensesin kóteremiz dep óle-ólgenshe qanyn iship, terin tógumen ótti ómirden.
Kóz jasy deysiz be? Aghylshynnyng ghana emes, qazaqtyng da kóz jasy talay-talay kól bolghan. Ásirese, Myrzekenderding buyny. Búlar tarihymyzda qara tanbasy qalghan, halyqty qynaday qyrghan eki birdey ashtyq aranynan da, eki birdey súrapyl soghystan da shet qalghan joq. Ómir boyy kórgen beynetteri men shekken azaptary óz aldyna tausylmaytyn jyr-anyz. Búl nendey taghdyrlar edi?!

Olarlyng qoghamgha bergeni kóp te, alghany az boldy. Eng soraqysy sol, erkin jýrip-túra almady, birde jetip, birde jetpey jatatyn túrmys tapshylyghyn molynan kórip, totalitarlyq tәrtipting qyspaghynda ghúmyr keshti. Búl buynnyng atalarynan arda tughan Myrzekendey sayypqyrandary ómir ótkelderining auyrtpalyghyna qasqiyp qarsy túrdy. Jýzderin termen jua jýrip múrattaryna jetti, úrpaqtaryn da múratyna jetkizdi. Allagha da, býkil adamzatqa da ayan, olar býkilәlemdik ekinshi jankeshti shayqasta jeniske jetip, bizding býgingi tәuelsizdigimizding irgesin qalap berip ketti. Taqyr jerge shóp shyqpaytyny ras bolsa, irgesi joq elding derbes memleket bola almaytyny da ras. Orny bar ghana onala alady. Eger 1945 jylghy jenis bolmasa, kim bilgen bizding taghdyrymyzdyng qalay bolaryn?! Bizdi osy kýnimizge jetkizgeni ýshin de ardaqtaymyz agha buyndy. Ardaqtau – paryz.

* * *

Sayypqyran Myrzekeng búl dýniyeden alda qashan ozdy. Al mening kónilime nar túlghaly naghashym tep-tegis aq jazyqta sol bayaghy úshqyr atymen sol kezdegi qalpynda Kýn astyna qaray qalyng qardy keship, búrqyratyp, qúiyndatyp shauyp bara jatqanday bolady da túrady. Imandy bolghyr sol jaryqtyq, býgingining belgili úzany, talantty ghalym, bolmysy biyik Berik Jýsipovting әkesi edi.

Abai.kz